Filosoofia 4 kodutöö - Locke. Esee inimarust (8)

Locke . Esee inimarust

2/4 N8
Maria Kohtla
103548IAPB
Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik.

Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema.

Sündides on inimese vaim tühi kui valge paber, kuna sellele ei ole tehtud veel ühtegi kriipsu ehk pole talletatud ühtegi ideed. Meie teadmiste põhiliseks allikaks on aistindute kaudu saadav informatsioon ja seejärel meie vaimutegevus.

Vaimu väliste asjade ideed tekivad meie meeli ärritavate asjade talletamisel meie mällu.

Ideede teiseks allikaks on meie vaimu tegevus. Seal tekivad ideed kui meie vaim töötleb läbi meelte abil saadava informatsiooni, teeb nende põhjal oma järeldusi ja talletab need meie mällu. Sõnaga tegevused väljendab autor mitte ainult vaimu tegevust vaid ka selle tagajärjel tekkinud tundepuhanguid.

Peale välis- ja sisemaailma teist teadmiste allikat pole, kuna kui me vaatame endasse ja hakkame oma ideede algallikaid otsima , siis me tahes tahtmata jõuame kummagini neist.

Enamik meie ideede allikaks on välismaailm, kuna kui laps sünnib (tal puuduvad igasugused ideed) ning ainuke võimalik ideede saamise allikas on välismaailm mis lausa vägisi üritab lapse meeli ärritades tema mõstusesse trügida.

Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui mitmekesise on need objektid, millega nad välismaailmas kokkupuutuvad ning ka sellest kui palju nende vaim väljastpoolt saadud ideid reflektreerib.

Meeltega aistitavast on meil raske end lahti rebida, kuna sündides on see ainuke ideede saamise allikas. Uute asjade avastamine pakub omamoodi mõnu ning niiviisi saada ideid on lihtne, neid aga reflekteerimiseks on vaja pingutada.

Ideede tajumine tähendab oma olemasolevate ideede tunnetamist ehk teadmist nende olemasolust. Ideed mille olemasolust ei olda teadlikud ei saa olla inimese vaimus.

Ideede üheks allikaks on teadlik vaimne tegevus, mille käigus salvestatakse tulemused ning kui tulemused ei salvestata meie mällu, siis see mõtlemine oli sama kasulik kui põrmu kirjutatud märgid, mis esimese tuulepuhanguga kustuvad . Koguaeg me mõelda aga ei saa, kuna näiteks magamise ajal on aegu kui me ei näe unenägusid ja meie mällu ei salvestu midagi.

Kui magav inimene mõtleb ja säititab tulemusi mälus, kuid ärkvel olev isik ei mäleta neid tulemusi ja vastupidi, siis peavad magav ja ärkvel olev inimene olema kaks erinevat isikut.

Magamise ajal äratatud inimene ei oska midagi öelda oma eelneva tegevuse kohta kuna isegi kui ta mõtles, siis neid mõtteid ta ei mäleta.

Raske on ette kujutada, et inimene ei mäleta magamise ajal mõeldud mõtteid, kuna mõtlemine tulemuse talletamiseta on täiesti kasutu tegevus, kuna selle tulemus ei saa kunagi ideeks ja seda ei saa hiljem kasutada.

Mõtlemise eesmärgiks on asitingute kaudu saadud esmaseid ideid töödalda ning siduda omavahel ja saada seeläbi uusi ideid mida saab hiljem uuesti kasutada ning siduda uue ideedega.

Unenäos mõeldud mõtted on tavaliselt hägused ning segased ja omavad vähe ühist reaalsuse või kaine vaimse tegevusega . Selle tulemusel ei saa tekkida uusi ideid.

Bacon . Novum Organum

Baconi tekst räägib filosoofia kui teaduse edasiarendaminse vajadusest ja sellega seotus probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist. Autor räägib üksikasjalikult kõigist neljast inimmõtteid hõivavatest iidolitest milleks on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri- iidolid .Bacon peatub üksikasjalikult kõigi nende eri kujudel ja selgitab, mis moodi need meie mõistust segavad.

Esimeseks filosoofiat looduse uurimisel ähvardavaks ohuks võiks olla see, kui väidetakse, et pole enam midagi uurida ega avastada , sest see peatab igasuguse edasimineku. Teiseks ohuks aga selle, kui inimesed usaldavad vaid oma meeli, mis on ekslikud ka neid veidi parandavate masinatega.

Seelle kirjeldusega tahab Bacon öelda, et kõike tuleb teha mõistusega ja ühedada erinevaid valikuid , et saavutada parim tulemus.

Hõimuiidoli puhul lähtuvad kõik tajumusedinimese analoogiast. Inimaru on aga asjade kiirte suhtes justkui ebaühtlane peelel, mis muudab ja moonutab asjade olemuse segades sinna juurde ka osakese endast.

Kui hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal ning selle sool siis koopaiidolid põhinevad indiviidil endal. Indiviidi korral mõjutab looduse valguse vastuvõttu palju tegureid, nagu näiteks inimese ainulaadne loomus, kasvatus, teistega vestlemine, raamatud ja muu taoline.

Turuiidolite tekkimine on seotud inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsivusest. Sõnad takistavad aru toimimist kuna need piiravad ja ajavad asju segamini ning inimesed laskuvad nende tõttu tihti mõtetutesse vaidlustesse.

Need on rännanud inimarudessefilosoofiate, dogmade ja äraspidistest tõestuste seadustest . Neid nimetatakse nii kuna on lavastatud ja mängitud palju näidendeid ja muud mis on esile kutsunud meie fantaasia erinevate väljamõeldud maailmate suhtes.

Hõimuiidoliteks on näiteks see, kui inimesed näevad ainult seda, mida nad näha tahavad näiteks jumala poolt palve täitmine, nad ei pane aga tähele seda, kui tihti see ei täitu. Teiseks hõimuiidoliks võib nimetada seda, kui inimesed teevad otsuseid millegi muu mõjutusest näiteks teiste inimeste arvamus, mis muudab tegelikku olemust. Kolmandaks võiks olla see, kui me kasutame vaid oma meeli, sest need võivad olla petlikud.

Koopaiidoliteks võib pidada suurte ja väikeste objektide vastandamist ning ühe teaduse ülekaalumist teises(filosoofias).

Esimest sugu turuiidolid põhinevad väljamõeldud asjadel ning on lihtsalt kõrvale heidetavad nende teooriate tühistamise või eitamise abil nagu näiteks seda on element tuli ja fortuuna. Teiseks sooks on segased ja halvasti piiritletud sõnad mis on huupi apstraheeritud ilma mingi väärilise tõestuseta, nagu näiteks niiske.

Kolm teatri-iidoli liiki on need, kes võtavad palju vähestest asjadest või paljudest asjadest vähe, need, kes väheste eksperimentidega vaeva näevad ja selle põhjal oma filosoofia üles ehitavad ja need, kes segavad filosoofiasse juurde teoloogiat ja pärimusi.