10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raid0
Õppematerjali autor
Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda vestluspartnereiks. Järelikult on filosoofia ajalool tema hinnangul ka kaasaegsete asjade üle mõtisklejale midagi olulist ütelda
me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult
Tõde kui praktiline toimine ---Popperi kriitika. Skeptitsismi alaliik? Popper. Kui absoluutset alust pole teadusele. Suhteline alus. Võrdlused ja eksperimendid. Peame otsima tõde selles tähenduses, et eksperimendi tõega. Absoluutset ei saa hinnata. Saab hinnata, kus on vähem puudusi. Vähemad vead, tõele lähemal. Kriitiliselt analüüsida. Teooria teeb tõeseks miski, mis on väljaspool subjekti. Loeb see, kuidas asjad tegelikult on; mitte põhjendused? Eksternalism. Popper. Teadmised ilma autoriteedita. Arusaamad põhinevad muudel allikatel kui ainult vaatlus. Erandid, kus allikad on tähtsad. Ajalugu, kus sündmust saab taasluua allikate toel. Kontekstitähtsus, keemia. Popper, allikate küsimus on vale, selle asemel peab: kuidas suudaksime leida selle vea. Kritiseerida enda ja teiste oletusi. Väite olemasolu teaduses, mida kontrollida ja kaitsta. Korduseksperimendid, eeldused ja järeldused kehtivad, arvutuste läbivaatamine. Pole olemas teadmiste allikaid
väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja süsteemsuse, lõpetatuse iha (mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus. Põhjuslikkus: (Determinism) kõik sündmused on põhjuslikult seotud. Kõik, mis juhtub, sellele on põhjendused olemas (Indeterminism) põhjuslikke seoseid ei ole üldse
(igapäevaelus võetakse naiste juttu vähem tõsiselt, mustanahalise, lesbi korral sama probleem). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid väidavad-et ainus teadmise allikas on kogemus. Platoni ratsionalismi -kogemus ei saa anda tõelist teadmist, ainus allikas on inimmõistus. Klassikaline ratsionalism- me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti kohaselt saavad teadmised alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest täielikult. Mõistus on see, mis vormib kogemuse teadmiseks. See, millisena inimesed maailma tajuvad, ei sõltu üldse nende meelevallast, vaid see sõltub inimmõistuse loomusest ehk teisisõnu näeb inimene kõike läbi nende prillide, mis tal on ning ei saa neid enda tahtmise järgi vahetada. Lisaks sellele ei suuda inimene kunagi tunnetada asju iseeneses sellisena nagu nad tegelikult on
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: 1.Mis on teadmise ulatus? 2.Mis on teadmise allikas? 3.Mis on teadmise objektid? 4.Mis on teadmise subjekt? 5. Mis on teadmine?- 1.Tuttavolek-tutvus kellegagi või millegagi. Teadmiste omandamine kellegagi või millegagi kokkupuutudes. Tean, mis on valu; 2. Mida me teame- oskusteadmine –kuidas Teadmised ilmnevad teatud tegevuses/ oskuses tegevuste kaudu. Tean kuidas praekartuleid tehakse; 3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks: 3.1.Aprioorne st kogemuse eelne, sellest sõltumatu teadmine •mõistuspärane (loogiline) •konventsionaalne ekokkulepe. N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2
On see nüüd seesama laev? Võimalikud on kaks vastust: (I) remonditud laev sarnaneb esialgsega, kuid ei ole enam seesama laev; (II) see on sama laev, ta on ainult oma tunnuseid muutnud. Igal objektil on tunnused. Objekt ei ole enam seesama, kui talt võtta ära olulised tunnused, need mis omavad olulist funktsiooni. Kõikidel objektidel on mingisugused omadused. Paratamatu omadus on selline omadus, mida ei saa ära võtta, ilma et objekt ei kaotaks esialgset identiteeti. 1. Matemaatilise objekti samasus. (See on kõige kergemini analüüsitav juhtum.) Matemaatilisel objektil on paratamatud omadused, füüsilisel objektil need puuduvad. Kolmnurga külgede pikkus on juhuslik omadus, sisenurkade summa paratamatu omadus. Ilmneb, et matemaatilise objekti samasus on definitsiooni küsimus. Kas hulk mille elementideks on võrdkülgsed ristkülikud on sama mis ruutude hulk? On, sest nii ongi ruut defineeritud.
nad korraga väärad olla. Välistatud kolmanda seadus on eraldi kasulik kas või nt vastuväitelise tõestamise jaoks: kui saame näidata, et väite eitus pole tõene, peab väide ise tõene olema. Traditsioonilises ja vahel ka filosoofilises loogikas lisatakse eeltoodud kolmele põhireeglile mõnikord veel neljaski loogika põhireegel. Küllaldase aluse seadus (principle of sufficient reason, ld principium rationis sufficientis): ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Selle seaduse autor on G. W. Leibniz (1646-1716). Seaduse kuuluvus traditsioonilisse loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid