Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Teadmised ilma autoriteedita (1)

1 HALB
Punktid
Teadmised ilma autoriteedita #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raid0 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Teadmised ilma autoriteedita

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel.

Filosoofia
thumbnail
2
odt

Filosoofia 2 kodutöö - Teadmised ilma autoriteedita

allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või rohkem rikutud. Seetõttu väidab ta, et selle asemel, et kontrollima hakata, kas allikas on autoriteetne, tuleb sellest hoopis üritada leida vigu. 1. Empiristide arvates tuleb teadmise tõsikindlus kui see pärineb vaatlusest. Popperi arvates see aga tõde kindlaks teha ei võimalda, sest alati leidub uus tõik mille algallikani vaja jõuda on. Põhiliselt ammutab inimene teadmised erinevast kirjandusest, näiteks entsüklopeediad, ajalehed jne. 2. Vaaltusest pärineva teadmise usaldusväärsus pärineb sellest, et see on empiristide arvated ülim teadmiste allikas. Popper väidab, aga et meil on vaatluse korral vaja tervet hulka teadmisi, kuna fakt, et teadmine pärineb vaatluselt ei ole veel piisavalt autoriteetne, et seda saaks pidada tõeks. Inimestevahelised teadmised on seotud kuna ei ole võimalik vaadelda

Filosoofia
thumbnail
3
rtf

Popper “Teadmised ilma autoriteedita“ ja Locke “Essee Inimarust“

Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud. Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt mingitest teistest raamatutest kokku kirjutatud, ning need teised raamatud põhinevad kellegi vaatlustel. Empiristid esitavad palju küsimusi, et allikani jõuda, kuid Popper'i arust on selline lähenemisviis vale. Keegi ei jõua iial kõigi vaatlusteni, mis on teinud tunnistajad, keda empirist arvab olemas olevat

Filosoofia
thumbnail
2
docx

K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism

teadmiste allikad võrdsed ja kõiki tuleb võrdväärselt kontrollida. Protokoll-laused või alusväited on pealtnägijate tunnistused mingitest vaatlustest, mille põhjal nemad või keegi teine on näiteks kirjutanud ajaleheartikli, mis on näiteks mulle teadmisallikaks. Kui ma tahan kontrollida, kas ajaleheartiklis olev informatsioon vastab tõele, kontrollin ma seda informatsiooni ja ei ürita teabeallikale jälile saada - seega on empiristide väide nõrk, et vaatlus on see, millel kõik teadmised tuginevad. Popper väidab, et ei ole oluline, mis allikast on teadmine saadud, oluline on see, et teadmisi kriitiliselt kontrollitaks ning vääraks osutatud teadmised parandataks. Oluline on üritada uusi teadmisi saada, isegi kui teadmine, mis omandatakse on see, et ei teatagi õigupoolest peaaegu midagi.

Filosoofia
thumbnail
18
doc

K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.

Teooria 1 Probleem 1 Teooria 2 Kummutus Probleem 2 Teooria n Teaduse progress seisneb probleemide sügavuse ja kompleksuse kasvamises. “Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme; seda enam, mida sügavam on esialgne probleem ja mida julgem on lahendus. Mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o. teadmine oma teadmatusest” [seals., lk. 1850-1851]. Teadmise allika probleem. Eelpool kirjeldatud teadusfilosoofilistest seisukohtadest lähtudes diskuteerib Popper oma osutatud kirjutises “Teadmised ilma autoriteedita” Euroopa filosoofia ajaloo üle. Tema kriitika peamiseks objektiks antud kirjutises on empirism, mille klassikalise esindajana on tule all David Hume. Empirismi käsitleb Popper traditsioonilise arusaama kohaselt

Filosoofia ajalugu
thumbnail
6
docx

Filosoofia vahearvestus (Popper ja Descartes)

varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2) „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“

Filosoofia
thumbnail
3
docx

Filosoofia vahearvestus Popperi ja Descartese tekstid

mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon." 5) ,,kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust." 3. Argumendid

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

nagu õelus. Pooldasid võrdsust ning anarhiat. Epikuurlaste rajajaks on Epikuros. Elufilosoofia eesmärgiks on vabaneda kannatustest. Filosoofia jaguneb eetikaks, füüsikaks ja tunnetusteooriaks. Eetika on õpetus õnnest, selle tingimustest ja saavutamise takistustest. Füüsika on teadus maailma loomulikest alustest ja nende seostest. Tunnetusteooria on õpetus tõe kriteeriumitest. Kõik teadmised tulevad meelte kaudu, aistingud ei eksi kunagi, ent neid tõlgendatakse valesti. Füüsikas pooldasid Demokritose atomistlikku õpetust. Olid veendunud, et maailmas valitseb paratamatus ja juhuslikkus. Tähtsaim oli vaimne nauding, mis jagunes kolmeks ­ loomulik hädavajalik nauding, loomulik mittevajalik nauding, ebaloomulik ja mittevajalik nauding. Kutsusid elu nautima 'Carpe diem!'. Iga mahasurutud kirg on mürk hingele. Stoikude filosoofia jaguneb loogikaks, metafüüsikaks ja eetikaks

Filosoofia



Lisainfo

Popper, K. "Teadmised ilma autoriteedita" põhiidee ja tugipunktid. Kodutöö.

Kommentaarid (1)

SERGEIK profiilipilt
SERGEIK: See materja ei ole mitte midagi!!!
20:02 19-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun