Ülesanne Aristotelese juurde (2)

I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus

1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline;
Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades.
2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud);
Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles : „Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu“
3. Mis on kogemus ja mis on kunst ? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda.
Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse . Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Toon siinkohal sinna iseenda näite. Kui kogenu oskab ravida inimeselt depressiooni, sest tal on kogemus, ta on seda enne teinud siis kunsti valdajad teavad põhjust, kuid ei ole kindel kas nad tulevad toime ka depressiooni lahendamisega. Seda võtab hästi kokku järgnev: „Kogenud teavad ’et’, kuid ei tea ’miks’, kunsti valdajad aga tunnetavad ’miks’ ja põhjust.“
4. Mis mõttes need (inimesed), kes on kogenud, on edukamad kui need, kel on üldise teadmine ( logos )? Selgitage seda ravimise näitega. Mis mõttes üldise teadjad on targemad kui kogenud? Selgitage seda näitega.
Nagu eelpool välja toodud siis kogemus tuleneb nii mälust kui meeltetajust. Kui arst ravib haiget siis tal on vaja spetsiaalselt ravida seda üksikut. Tal tuleb kasuks kogemus st ta on enne meeltega tundnud seda olukorda ja mäluga ta mäletab seda. Järelikult tal pole vajadust endas kõhelda ja ta tuleb ravimisega toime. Raske oleks hakkama saada ainult teadmisega (logos), kuna see hõlmad endas ainult üldist ja arstil poleks millelegi konkreetsele toetuda.
Üldise teadjaid me peame targemaks kuna nad teavad põhjusi. Kunsti peetakse rohkem teadmiseks, sest sel on võime õpetada. Me ei saa üle anda kogemusi üksteisele, kuid üldisi teadmisi me saame üle anda.
Toon näiteks tule. Kogemustele põhinedes võib ainult öelda, et tuli on kuum ja see on kõik. Seda, miks ta on kuum ei suuda kogemused järeldada.
Nõnda on selge, et tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest.
5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes ).
Empiirik – „kogemus“, ratsionalist – mõistus.
Baconi arvates peavad teadmised tuginema kogemustele. Mõistus on vaid vahend, mis aitab avastada tõdesid kogemuste baasil. Sellist seisukohta nimetatakse empirismiks. Siit võin ma tuua võrdluseks Aristotelese üksiku teadmise, mis samuti põhineb kogemustel. Näiteks arsti näide, kus arst suutis inimest ravida täna üksiku teadmisele.
Decartes leidis aga, et tõsikindlad ja tõelised teadmised tuginevad ilmselgetele mõistuseideedele (arusaamadele, mõistetele), millest lähtudes on võimalik seletada kõiki maailma nähtusi. Kogemus aitab mõistusel ainult avastada tõdesid iseendas . Ehk teisisõnu oli Decartes ratsionalist. Siin tekib aga minul seos Aristotelese üldise teadmisega.
6. Keda peetakse targaks? – tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus , kuidas mõista targa erinevust mittetargast

• Tark teab kõike, kuid üksikut teadmist tal pole. Seda mõistan nii, et teab palju üldist ehk tal on võimalik seletada lahti kõik maailma nähtused. Mittetargal, aga puudub selline võime.
  
• Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat. Tajumine on aga kõikidel ühine ja see teebki targa (tunnetades raskesti tunnetavat) nii eristavaks mittetargast. Toon oma näite. Kui kaks inimest kõnnivad rannas ning üks neist saab vee taganemise järgi aru, et tsunami on tulemas ja teine ei oskaks tullagi selle peale, see tunnetus teebki sellest inimesest targa.
  
• Tark on see, kes igas teaduses, kes igas teaduses põhjuste asjus täpseim ja õpetamisvõimelisem. Inimkond püüab teadustes aina sügavamale ja konkreetsemaks minna. Seetõttu on oluline täpsus ja võime anda oma teadmisi võimalikult hästi edasi teistele. Isegi kui inimene oskab midagi väga hästi, kuid tal puudub võime seda edasi õpetada siis pole ta nii tark.
  
• Tark on see, kes juhib, mitte ei allu korraldustele. Me ei pea targale kohaseks korralduste saamist, vaid just korralduste andmist. Tark ei allu teistele, alluvad vaid vähem targad. On arusaam, et allutakse kui ei osata vastu hakata osavamale/tugevamale. Me vaatame firmajuhti ja näeme temas tarka ja need, kes talle alluvad ei tundu nii targad kui juht, sest nad peavad alluma talle.
  

II teema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi

1. Mida nimetatakse põhjusteks; selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus)
1. Aristoteles leiab, et kui tahta ära seletada miks asjad sellised on, nagu nad on, siis tuleb leida nende põhjused. Ta arvab , et on olemas neli põhjust, milleks nimetatakse
1) seda, millest asi on tehtud (nt puu on tooli põhjus, raud on naela põhjus jne)
2) vormi või algkuju, st asja olemust, mida väljendab definitsioon
3) seda, millest liikumine alguse sai.
4) eesmärki, st mille jaoks
Siit aga järeldub, et põhjustest räägitakse erinevas tähenduses ehk ühel ja samal on mitu põhjust. On olemas ka põhjused teineteise suhtes. Näiteks tööga tegelemine põhjustab hea enesetunde ja hea enesetunne põhjustab tööga tegelemist. See on üks väga hea näide tõestamaks eelnevat väidet.
Põhjus teineteise suhtes: Tööga tegelemine  Hea enesetunne
Vahest on ka nii, et üks ja seesama on vastandliku põhjuseks. Siinkohal on sobiv näide toodud tekstis tüürimehe kohta. Tüürimehe kohalolek on põhjuseks, et laev on terve ja vastupidi.Kui aga tüürimees puudub siis laev puruneb.
Kui töö näites oli põhjused erinevas mõttes (üks oli eesmärk, teine liikumise algus) siis viimases tüürimehe näites kohal-olemine ja puudu-olemine põhjused ühes ja samas mõttes (kui liikumapanev).
2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas; selgitage seda maja näite varal (näide ise ei ole selgitus)
Maja näide
Konkreetse maja olemasolu põhjused:

Materiaalne põhjus – see, millest (ehitusmaterjal ehk kivi maja puhul)
Materiaalseks põhjuseks nimetatakse seda, millest asi on, millest ta koosneb.

Formaalne põhjus – asja olemus (maja määratlus ehk kavand)
Nagu aru saan siis see, mille järgi saab suuna liikumapanev jõud. Nt maja kavand on see, mille järgi ehitusmees hakkab realiseerima muutusi.

Tegevpõhjus – see, millest saab alguse asjaga toimiv muutus. (ehitusmeistri töö)
Ehitaja on maja liikumapanev põhjus ainult siis, kui ta järgib maja ehitamisel maja plaani ehk kavandit/projekti (vormi).

Sihtpõhjus,eesmärk – see, mille jaoks (nt soov ulualla saada, elumaja on elamiseks)
Kõigi üksikolemuste eesmärgiks looduses on nende tegelikkus (vorm), mille kui eesmärgi poole nad liiguvad. Vorm on liikumise ja muutumise põhjuseks ainult tegelikkusena.

III teema: filosoofia ja substants

1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust
Filosoofia on teadmine teadmise enese pärast. Aristotelese järgi on filosoofia teadus, mis uurib olevat kui sellist, aga samuti ka seda,mis on talle omane iseenesest. Nagu Aristoteles toob välja, siis kõik teised teadused uurivad olevat, kuid ainult filosoofia uurib oleva üldist loomust. Nagu näiteks matemaatika , on teadus, mis uurib vaid oleva ühte osa.
2. Mis on mateeria , vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus; selgitage viimast näite varal
Aristotelese järgi on iga asi mateeria ja vormi ühtsus. See tähendab, et iga asjas võime eristada mateeriat ja olemust või vormi. Mateeria nagu materjal millest ese on tehtud. Näiteks laua mateeriaks võib olla puit või kohvitopsi mateeriaks papp , aga sellest on vähe, et saaksime eset eristada. Selleks on vaja asjale vormi ehk olemust. Laua puhul laua vorm ja kohvitopsi puhul siis tema vorm.
Aristoteles eristas kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Kui puu kasvab alles metsas, siis on ta laua, riiuli, tooli jne võimalikkus. See tähendab, et sellest mateeriast on võimalik realiseerida tegelik laud, riiul, tool jne. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Kui võtame mateeriaks näiteks vee, siis sellel mateerial puudub võimalikkus saada tooliks. Puu on tool võimalikkusena.