50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ragne Tigane
Õppematerjali autor
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada?
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid
2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Shakespear loeb iluks midagi ebamaist, mis siit maailmast ei pärine, näiteks Julia ilu (Romeo ja Julias). Ilu on alati olnud mingi iha objekt. Eriti teiste ilu näiteks seks partneri ilu. On olemas kahte sorti ilu: objektiivne ilu ja subjektiivne ilu. Subjektiivse ilu all mõistetakse midagi sellist, mis kuulub vaatlejale. Objektiivset ilu kirjeldab kõige paremini Platon. Platoni jaoks tähendab ilu asjade omadust olla sarnane asjade arhetüüpidele. Nende kaudu näitavad nad ise ennast arhetüüpidena ehk presentsus teeb asju ilusaks. Ilusateks asjadeks loetakse ka asju, mis 6 matkivad kosmost. Kuna kosmos on harmooniline seega ilusad asjad on kõik harmoonilised. Ilus võib peituda ka matemaatikas ja numbrites kuna need on enamjaolt sümmeetrilised.
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi
üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.
* Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, selle sümboolne väljendus. Mõtteid subjektiivse ilu määratluse kohta: * Ilu eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. * Ilu on inimese hingeseisund, meeleolu. 3) Just nagu ilu puhul, saab ka kunsti määratlemisel rääkida objektiivsest ja subjektiivsest lähenemisest. Objektiivselt saab kunsti määratleda imitatsiooni kaudu ehk kui hästi või mil moel ta jäljendab olemasolevat. Platon on öelnud: „Kunstiteos on koopia looduses leiduvast, mis on omakorda koopia ideest.“ See peab olema tehtud korralikult ja hästi. Subjektiivselt on kunstiteos mingi mõtte, idee, objektiivse või kehatu subjektiivne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 11 4) Kunstiteose autori rolli võib mõista mitmeti. Platon leidis, et kunstnik on läbi oma ande
maailm, võib oma mõistuse kaudu jõuda kõigeni, ta on inimlik jumal. Inimene suudab kontrollida paljusid asju enda juures- oma hingamist, mõtlemist, soove jne. Inimese alamosa on kehaline hing, mille hulka kuuluvad iseloomu omadused, intentsionaalseks objektiks on armastus ja tunnustus. Kõrgem osa mõistus ehk intellekt, mis on võimeline mõtlema ning avastada tõde, pole seotud inimese tunnetega. Keha on võimeline tundma iha, on naudingu objekt. Platoni arvates on inimese hing surematu, intellekt on igavene. Kristlik antropoloogia- inimene on jumala palge järgi loodud olend, looduse kroon, on loodud kõrgeimaks, loodust valitsevaks, jumala palge järgi loodud. Ainus eetiline olend, kes on võimeline eristama head ja halba, seab elu eetiliste printsiipide järgi. On jumala armu ja karistuse objekt. Jumal ootab inimese poolt vastuarmastust ning ka tõestust sellele, austust ning meelespidamist
) 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Näiteks on kaks lauset: A - Peeter on hea sõber, B - Peeter käitub hea sõbra kombel. A lause on tegelikkuse kohta, näitab, et Peeter ongi hea sõber, ei sõltu sellest milline on minu juurdepääs tegelikkusele. B lause on aga näiline, mulle võib see ainult nii tunduda, kuid see ei pruugi tegelik olla. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. See on mõistujutt teadmise kohta, kuulsaim filosoofiline müüt, kus on filosoofi ja rahvamassi, tõeluse ja näiluse vahekorrad paika pandud. Selle järgi saab aru, mida näevad inimesed tegelik olevat ning mida näevad filosoofid tegelik olevat. Koopamüüdis on koopast väljaviidu nagu filosoof, kes on näinud tegelikkust ja isegi valgust, mis on kui olemise enese allikat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid