Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Russell "Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Russell „Miks ma kristlane ei ole?“
Aquino ThomasTeoloogia summa”
Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab ,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks.
Kõik asjad peavad omama põhjust seega peab ka jumala olemasolul olema põhjus, seega ei saa jumal olla algpõhjuseks. See seab kahtluse alla kogu tema olemasolu. Kõikvõimsa jumala poolt loodu ei või olla ebatäiuslik, sest muidu ei saaks me siin elada, iga väiksemgi pisiasi, mis oleks loodud (ebatäiuslikult) teisiti kui ta on tegelikult loodud, välistaks eluvõimalikkuse planeedil Maa.
Maal oleva elu iseloom on ajutine, seega on välistatud,et inimkond oleks Päikesesüsteemi tekkimise lõppeesmärk. Peale maapealse elu lõppemist jätkab Päikesesüsteem oma tegevust.
Ta seab kahtluse alla Jeesuse eksistentsi ning näitab,et kristlaste poolne Kristuse õpetuse mittejärgimine näitab, et kristlased ise ka ei usu Kristusesse ning seab kahtluse alla Kristuse enese isiku. Ta toob välja vastukõlasid Jeesuse õpetuses, kuna Jeesus uskus põrgusse ja igavesse kannatusse, kuigi ta peaks olema armastuse sümbol.
Kui ei juhtu täpselt nii nagu ennustati, siis seisneb tarkuse kriteerium inimese mõistlikkuses ja suutlikkuses olukorraga leppida.
Thomas uurib oma essees jumala olemasolu vastates küsimustele,kas Jumal on, kuidas ta on ning mis kuulub tema tegevuse juurde. Ta järeldab,et jumala olemasolu on nii võimalik kui ka võimatu.
On võimatu,et miski on ühel ja samal kombel liikumapanev ja liikumapandav,seega järeldub,et on olemas mingi esimene liikumapanija-Jumal. Sama loogikaja järeldub ka,et Jumal on esimene toimivpõhjus. Jumal on iseenesest paratamatu ning on teistele paratamatuse põhjuseks. Jumal on kõikide asjade olemise, ja headuse, ja mis tahes täiuse põhjus, ta on tunnetatav ja arusaav , ning ta seab kõiki looduslikke asju eesmärgi poole. Kuna on olemas loodusseadused peab olema keegi,kes neid looduslikke asju eesmärgi poole seab. Seda nimetataksegi jumalaks . Ta kirjutab,et Jumalat saab tõestada läbi tema tegudest tulenevate tagajärgede kaudu. Jumal lõi maailma – järelikult ta on olemas.
Millegi teadmine on inimesele loomupäraselt omane, ning kui inimene saab aru jumala nimest, on see kohe asjas ja arus , järelikult on jumala olemasolu iseenesest teada. Tõe olemasolu ei ole võimalik eitada, sest see võrduks selle jaatamisega. Järelikult kui inimene saab mõelda et Jumalat ei ole, siis järelikult peaks Jumal eksisteerima .
Jumal seisneb inimeste õnnelikuks olemisel, sest me loomupäraselt igatseme õnne, ja see, mida me loomupäraselt igatseme, seda ma ka loomupäraselt teame. Samas õnn ning õndsus on iga ühe jaoks erineva sisuga.
Inimesel, kes loomupäraselt igatseb õndsust (Jumalat), puudub teadmine Jumalast, sest et Jumala teadmine milleski tavalises , millegagi segatuna, on meile loomupäraselt sisse pandud. Inimene loomupäraselt igatseb õndsust, ja see, mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta loomupäraselt ka teab.
Russel:
2. Jumal, kes loob loodusseadused heast tahtest, sarnaneb inimesele, kes sõlmib kokkuleppeid, sest ilma põhjuseta heast tahtest seaduste loomine ei alluks seadustele (järelikult ei alluks miski loodusseadustele). Sellest järeldub,et jumal oleks justkui seadused kellegagi kokkuleppinud, ning ta oleks seaduste loomisel järginud kellegi juhiseid. Loodusseadusi järgiva jumala olemasolu ei ole juhuslik, sest kui kõik siin maailmas allub loodusseadustele, siis peab ka tema olemasolu alluma loodusseadustele.
11. Seisukoht, et inimene on määratud kannatama (satub põrgusse), kui ta ei järgi oma elus kristlikke põhimõtteid, on inimvaenulik, sest see kõlab nagu ähvardus, et kui inimene ei käitu nii, nagu on kellelegi meelepärane, läheb temaga halvasti. See külvab inimesesse hirmu ja õudust. Kuna ähvardamine on inimvaenulik tegevus ning kuna kristlikku põhimõtte järgimine toimub ka ähvarduse alusel, siis on ka taoline seisukoht inimvaenulik.
Thomas:
9. See, millesse usutakse, ei ole tõestatav, sest tõestus paneb teadma, aga usk on selle kohta, mis ei ole nähtav. Tõestuse keskmine on see, mis miski on, aga Jumala kohta meil ei ole võimalik teada, mis ta on, vaid ainult seda, mis ta ei ole. Järelikult ka Jumala olemine ei ole tõestatav. Usk eeldab loomulikku tunnetust järelikult inimene usub seda, milles teda veenab loomulik mõistus. Usu ja mõistuse vahel ei ole mingit vastuolu. Usutõdedest arusaamiseni peab viima ilmutuse ja mõistuse koostöö.
11. Põhjuse (lõputu) ja tagajärje (lõpliku) vaheline proportsioon seisneb selles, et lõputut (põhjust) ei saa tõestada temaga mitte proportsioonis olevast tagajärgest (lõplikust), aga mis tahes tagajärjest lähtudes saab tõestada põhjuse olemise. Kuna tagajärg on meile nähtavam kui selle põhjus, saame me tagajärje kaudu minna põhjuse tunnetamise. Siit järeldub ka, et tagajärgedest lähtudes saab tõestada, et Jumal on, kuigi nende kaudu ei saa me tema olemust täielikult tunnetada.
Russell-Miks ma kristlane ei ole- Aquino Thomas-Teoloogia summa #1 Russell-Miks ma kristlane ei ole- Aquino Thomas-Teoloogia summa #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 179 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaarjaR21 Õppematerjali autor
Russell „Miks ma kristlane ei ole?“
Aquino Thomas “Teoloogia summa”
Nende kahe essee kokkuvõte ja arutlus

Sarnased õppematerjalid

Teoloogia summa-küsimus 2
1
doc

Teoloogia summa (küsimus 2)

,,Teoloogia summa" esimese osa küsimus 2, Aquino Thomas Põhiidee: Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 käsitleb kolme aspekti eraldi artiklitena. Esimeses tuuakse poolt- ja vastuargumente Jumala olemise iseenesest teadmise, teises Jumala olemise tõestamise kohta. Kolmandas artiklis tuuakse välja viis Jumala tõestamise viisi. Artikkel 1: 1. Johannes Damaskusest ütleb oma raamatu alguses, et Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Samas on ka võimalik mõelda vastupidi nagu Meeletu ütles, et Jumalat ei ole olemas

Filosoofia
Aquino Thomas-Teoloogia summa-I osa küsimus 2 - õppematerjal
2
doc

Aquino Thomas „Teoloogia summa” I osa küsimus 2 - õppematerjal

Filosoofia kodutöö nr 6 Andres Põder, 093539IASB Teisipäev, 1/3, 8.00 Aquino Thomas ,,Teoloogia summa" I osa küsimus 2, artiklid 1-3 Jumala olemine on iseenesest teada. (Artikkel 1) Poolt 1. Iseenesest teadaolev on see, mis on loomupäraselt omane. Jumala olemasolu teadmine on inimestesse loomupäraselt sisse pandud. 2. Nimest ,,jumal" aru saades leitakse kohe, et jumal on. Sellest nimest enam suuremat tähistada ei saa ja seega on jumala olemasolu lisaks arule ka asjas, sest mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis ainult arus. 3

Filosoofia
Filosoofia kordamisküsimused
30
doc

Filosoofia kordamisküsimused

Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõikidel kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab endas sellist tunnust nagu ulatuvus ja seega ei saanud me midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on otsustus, mis avardab meie teadmisi. Nt mõned kehad on rasked. Mõistee keha ei sisalda endast sellist tunnust nagu raske, seega antud otsustus avardab meie teadmisi: Predikaadis sisaldub midagi, mida Subjektis ei ole. Kant: (1724-1804) 4) millisel kahel põhjusel ei suuda inimene väljuda omasüülisest alaealisusest • Laiskus ( eelistatakse juhinduda teiste arvamusest) • Argus ( ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata) 5) milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist trükitud kujul, et nende üle saaksid teised arutleda.

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Thomas Aquinost-Summa paganate vastu-- filosoofia kodune töö
4
docx

Thomas Aquinost "Summa paganate vastu" - filosoofia kodune töö

Filosoofia 14.02.2020 Thomas Aquinost „Summa paganate vastu“ Aquino Thomas oli dominikaani munk, vaimulik, pühak ja kiriku doktor. Samuti oli ta väga mõjukas filosoof, teoloog ja jurist. Ta elas ning töötas 13. sajandi keskpaigus ning ta oli tuntud selle poolest, et püüdis Aristotelese tekste siduda kristluse printsiipidega. Aquino Thomas on mõjutanud paljusid uusaja filosoofe ning paljusid tema ideid on võimalik kohata metafüüsikat, eetikat, loomuõigust ja poliitilisest teooriat uurides. Tema tuntuimate teoste hulka kuulub ka „Summa paganate vastu“ (Summa contra Gentiles) ning selles arutluses keskendun selle X-XII, XV peatükkidele. Summa paganate vastu arutleb peamiselt Jumalast ning sellest, kuidas võib inimene või mõni muu olend teada tema olemasolust. Aquino Thomas usutles, et inimene näeb asju, kui

Sotsiaal ja poliitiline filosoofia
Jumalatõestused
3
doc

Jumalatõestused

Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta

Usuõpetus
FILOSOOFID
7
docx

FILOSOOFID

FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse
4
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi

Sissejuhatus filosoofiasse
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

· Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun