Russell "Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" (0)

Russell „Miks ma kristlane ei ole?“
Aquino Thomas “ Teoloogia summa”
Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab ,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks.
Kõik asjad peavad omama põhjust seega peab ka jumala olemasolul olema põhjus, seega ei saa jumal olla algpõhjuseks. See seab kahtluse alla kogu tema olemasolu. Kõikvõimsa jumala poolt loodu ei või olla ebatäiuslik, sest muidu ei saaks me siin elada, iga väiksemgi pisiasi, mis oleks loodud (ebatäiuslikult) teisiti kui ta on tegelikult loodud, välistaks eluvõimalikkuse planeedil Maa.
Maal oleva elu iseloom on ajutine, seega on välistatud,et inimkond oleks Päikesesüsteemi tekkimise lõppeesmärk. Peale maapealse elu lõppemist jätkab Päikesesüsteem oma tegevust.
Ta seab kahtluse alla Jeesuse eksistentsi ning näitab,et kristlaste poolne Kristuse õpetuse mittejärgimine näitab, et kristlased ise ka ei usu Kristusesse ning seab kahtluse alla Kristuse enese isiku. Ta toob välja vastukõlasid Jeesuse õpetuses, kuna Jeesus uskus põrgusse ja igavesse kannatusse, kuigi ta peaks olema armastuse sümbol.
Kui ei juhtu täpselt nii nagu ennustati, siis seisneb tarkuse kriteerium inimese mõistlikkuses ja suutlikkuses olukorraga leppida.
Thomas uurib oma essees jumala olemasolu vastates küsimustele,kas Jumal on, kuidas ta on ning mis kuulub tema tegevuse juurde. Ta järeldab,et jumala olemasolu on nii võimalik kui ka võimatu.
On võimatu,et miski on ühel ja samal kombel liikumapanev ja liikumapandav,seega järeldub,et on olemas mingi esimene liikumapanija-Jumal. Sama loogikaja järeldub ka,et Jumal on esimene toimivpõhjus. Jumal on iseenesest paratamatu ning on teistele paratamatuse põhjuseks. Jumal on kõikide asjade olemise, ja headuse, ja mis tahes täiuse põhjus, ta on tunnetatav ja arusaav , ning ta seab kõiki looduslikke asju eesmärgi poole. Kuna on olemas loodusseadused peab olema keegi,kes neid looduslikke asju eesmärgi poole seab. Seda nimetataksegi jumalaks . Ta kirjutab,et Jumalat saab tõestada läbi tema tegudest tulenevate tagajärgede kaudu. Jumal lõi maailma – järelikult ta on olemas.
Millegi teadmine on inimesele loomupäraselt omane, ning kui inimene saab aru jumala nimest, on see kohe asjas ja arus , järelikult on jumala olemasolu iseenesest teada. Tõe olemasolu ei ole võimalik eitada, sest see võrduks selle jaatamisega. Järelikult kui inimene saab mõelda et Jumalat ei ole, siis järelikult peaks Jumal eksisteerima .
Jumal seisneb inimeste õnnelikuks olemisel, sest me loomupäraselt igatseme õnne, ja see, mida me loomupäraselt igatseme, seda ma ka loomupäraselt teame. Samas õnn ning õndsus on iga ühe jaoks erineva sisuga.
Inimesel, kes loomupäraselt igatseb õndsust (Jumalat), puudub teadmine Jumalast, sest et Jumala teadmine milleski tavalises , millegagi segatuna, on meile loomupäraselt sisse pandud. Inimene loomupäraselt igatseb õndsust, ja see, mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta loomupäraselt ka teab.
Russel:
2. Jumal, kes loob loodusseadused heast tahtest, sarnaneb inimesele, kes sõlmib kokkuleppeid, sest ilma põhjuseta heast tahtest seaduste loomine ei alluks seadustele (järelikult ei alluks miski loodusseadustele). Sellest järeldub,et jumal oleks justkui seadused kellegagi kokkuleppinud, ning ta oleks seaduste loomisel järginud kellegi juhiseid. Loodusseadusi järgiva jumala olemasolu ei ole juhuslik, sest kui kõik siin maailmas allub loodusseadustele, siis peab ka tema olemasolu alluma loodusseadustele.
11. Seisukoht, et inimene on määratud kannatama (satub põrgusse), kui ta ei järgi oma elus kristlikke põhimõtteid, on inimvaenulik, sest see kõlab nagu ähvardus, et kui inimene ei käitu nii, nagu on kellelegi meelepärane, läheb temaga halvasti. See külvab inimesesse hirmu ja õudust. Kuna ähvardamine on inimvaenulik tegevus ning kuna kristlikku põhimõtte järgimine toimub ka ähvarduse alusel, siis on ka taoline seisukoht inimvaenulik.
Thomas:
9. See, millesse usutakse, ei ole tõestatav, sest tõestus paneb teadma, aga usk on selle kohta, mis ei ole nähtav. Tõestuse keskmine on see, mis miski on, aga Jumala kohta meil ei ole võimalik teada, mis ta on, vaid ainult seda, mis ta ei ole. Järelikult ka Jumala olemine ei ole tõestatav. Usk eeldab loomulikku tunnetust järelikult inimene usub seda, milles teda veenab loomulik mõistus. Usu ja mõistuse vahel ei ole mingit vastuolu. Usutõdedest arusaamiseni peab viima ilmutuse ja mõistuse koostöö.
11. Põhjuse (lõputu) ja tagajärje (lõpliku) vaheline proportsioon seisneb selles, et lõputut (põhjust) ei saa tõestada temaga mitte proportsioonis olevast tagajärgest (lõplikust), aga mis tahes tagajärjest lähtudes saab tõestada põhjuse olemise. Kuna tagajärg on meile nähtavam kui selle põhjus, saame me tagajärje kaudu minna põhjuse tunnetamise. Siit järeldub ka, et tagajärgedest lähtudes saab tõestada, et Jumal on, kuigi nende kaudu ei saa me tema olemust täielikult tunnetada.