Indrek meos 2 foorum aukartus , taimetoilased , schweitzer , (2)

Albert Schweitzer on kirjutanud (vaadake 3. õppetükki):
"Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, - mitte kunagi mõtlematusest."
Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust:

Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega?

Kas karusnahavastaste veendumused (vt nt http://www.loomadenimel.org ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega?
Argumenteerige, tooge selgitavaid näiteid.
Kes leiab Schweitzeri arusaamas sarnasusi ka teistsuguste maailmavaadetega (nt budism ), võib muidugi lisaks ka sel teemal arutleda.
Olen just rohkem Schweitzerist lugenud ning mul tekkis niisugune arvamus, et Albert Schweitzeri teooria ja selles põhinev maailmavaade oleks suurepärane alus, kui soovime saavutada harmooniat maailmas. Kõik tema veendumused oleksid selleks väga sobivad, näiteks see, et ohverdada tuleb tagajärgedest mõeldes ning ohvrit valides ning lõppude lõpuks kanname kõik vastutust selle eest.. Ilus pilt hakkab kujunema, aga mulle tundub et saavutada seda harmooniat on ilmvõimatu, sest meie, inimesed, oleksime rajajate rollis, aga üks võimalike probleemidest on see, et meil igaühel on enda maailmavaade ning erinevad väärtused, ka nendel baseeruv erinev kultuur, mis on läbi sajandite välja kujunenud ning vot see niiöelda eetiline mitmekesisus oleks koprpomissi saavutamises suureks takistuseks.
Pisiasjades meie vasturääkivused võiksid olla küll tühised, aga nended pisiasjades baseeruvad ka suuremad veendumused, ja siis juba ideoloogiad. Nii et, nagu elus näha on, erinevate ideoloogiate järgijad tavaliselt on kokkupõrges teineteistega, sest nemad on kindlad, et just nende veendumused on eetilist õiged,inimlikud, ning nemad on Schweitzeri aukartust kinni pidanud suuremal määral jne..
Tahaks vaadata läbi taimetoitlaste veendumusi ning saada aru, kas nemad vastavad Schweitzeri poolt toodud argumentidele või mitte, ehk siis kas see “ideoloogia” baseerub aukartusel või on mõeldud välja just mitte harmooniat savvusatimeks, aga äkki mingi teise(omakasupüüdliku) eesmärgi silmas pidades.
Kuigi taimetoitlaste veendumused on suunatud meie tänapäevane ökoloogilise seisundi ning inimeste tervise paranemiseks ( mis võiks ka harmooniale viia)ei ole nad Scweitzeri teooriaga kooskõlas.Schweitzeri vaaded baseeruvad eetikas, mis lubab kedagi ohverdada teise elu päästmiseks. Nii et, kui kanname seda meie kysimusele umber, tähenbab see, et Albert Schweitzener ei oleks liha söömise vastu, sest ilma selleta oleks inimeste elllujäämine ilmvõimatu esiteks sest, et Jumala poolest oleme rajatud lihasööjadena ning meie kehaline keemia nõuab looma valke ning rasva. Seega liha mitte söödes, vähemalt ohustame enda elusid ja ei täida organist vajadusi, keeldudes lihast, hakkame enda loodust petma, mis on ebaarukas. Ühesõnaga, siis Scwritzer oleks toetanud rohkem inimeste vajadusele ja meie loodusele, aga mitte loomade kannatustele, kuna need kannatused nagu mina sain aru oleksin normaks. Aga muidugi tema vaade nõuab mõõdukat toiduressurside kasutamist – toodame nii palju liha, et midagi ei jääks kasutamata, kõik läheks teoks. Muidi läheb niisugune barbaarsus ebaeetiliseks nii loomade kui ka looduse ressurside suhtel ( vesi, energia, loomade toit jne) Olen ka märganud, ja see oli nagu üllatus, et taimetoilased rohkem pööravad tähelepanu sellele, et” keegi ei oleks näljane”, taimeoitlaste peamise veendumus - kõõgiviljade ja juurviljade tootmine on majanduslikult tulunduslikum, rohkem rahvast saavad toitu, kasutame vähem ressurse nende kasvatamiseks ( seega järeldame, et rohkem raha tootmise protsessist läheb omaniku taskusse) . Noh mis eetikast on niisuguse lähenemisega juttu ?!
Aga karusnahavastaste veendumused on Schweitzeri vaadetega kooskõlas, sest kõik nõusmised on nii täidetud,kui ka hästi seletatud. Näiteks otseselt karusnahka ja nahka kandmine tänapäevases maailmas ei ole otstarbekas võrreldes teiste varemate sajanditega, kui ilm oli külmem ning inimestel oli vaja kaua väljas töötada – siis karusnahk oli hädavajalik ellujäämiseks, ning seda võiks saada ainult loomi tappades, seega oli täidetud Albert Schweitseri tingimus – ohverdati paratamatuse tõttu. Ka tol ajal paljud igapäevased asjad olid tehtud loomadest saadud nahkadest(näiteks diivanid, välipudelid, vormilõõtsad) sest muud materjali ei teadnudki, või keemikute teadmised olid küll kehvad, et uued tehnoloogiad rakendada. Lähtudes tänapaevasest keemia ja tehnoloogia arengust,kliima soojenemisest ning maailmavaadete muutumisest, võime kindlasti väita et praegu karusnakhade ja nahkade kasutamine on barbaarsus ja ebaeetiline käitumine, mis toetab Inimeste kiitlemise alamtunnele ning piiratud eetilisele arengule ( mis on levinud kuskil Aafrikas,kus kehtib müüt, et leopardi nahk teeb poisest mehe ning Hiinas, kus peetakse amuuri tiirgi hambaid südamehaiguste imeravimiks!) Seega normaalne ja arukas maailmakodanik ei hakkaks ohustama elusolendeid ilma põhjuseta, lihtsalt sest, et ta teab, et loomad ka tunnevad valu ning väärtustab neid olemusi, kes olid koos temaga Rajaja poolt sellese maailma toodud.