POLITEIA - Platon (3)

Bruno Meder , 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2
POLITEIA
(VII raamat514a-521 b)
Platon
Põhiidee: Parimad riigijuhid ja- rajajad oleksid oleksid need haritud ja valgustatud inimesed, kes ihkavad võimu kõige vähem. Nad oleksid õiglased ning tooksid rahva pimedusest välja.
Artikli kokkuvõte-analüüs:

• Koopavõrdpilt kujutab harimatust ühiskonnas, vaimse arengu puudumist, eluaegset ühe koha peal sammumist. Sellistel ühiskonnaliikmetel puudub mitmekülgne nägemis- ja mõtlemisvõime ning nad ongi piltlikult aheldatud pimedasse koopasse , kust enam iseseisvalt väja ei pääse.
  
• Nähes vaid varje, on asjade üldpilt puudulik-minimaalne ning täpne vaatlus ,-eristusoskus puudub. Midagi eredat esimest korda vaadata on luasa valus ja eemaletõukav. Olukorra parandamiseks on vaja vabatahtliku harjutamist ja harjumist.
  
• Olles korra valgust näinud on raske pimedusse naastes endist viisi hakkama saada. Tekivad konfliktid nendega, kes on ahedatud ning tekib ka põlgus vana elu vastu.
  
• Riiki peaksid juhtima need, kes on haritud. Samas need, kes on on liialt haritud, ei taha tegeleda nendega, kes on harimatud.
  
• Tõeliselt valgustatud on need, kes saavad hakkama ja suudavad kohaneda nii pimeduses kui valguses. Nemad oleksid õiglased juhid ning suudaksid masse ennast järgima panna.
  
• Haritus pole midagi, mida üks lihtsalt teisele külge paneb - et midagi külge jääks peab teine seda hinges mõtestama ja soovima . Samas on igaüks võimeline ka ennast iseseisvalt harima, kui vaid hing tahab seda. Õpetlase ülesanne oleks juhtida õpilast nii, et areng oleks kiire ja tulemuslik.
  
• Õiglaselt riiki juhtides peab juhil olema eesmärgid, mille poole on kõik teod suunatud. Juht ei tohi olla oamakasupüüdlik eneseimetleja, vaid peab tegutsema riigi tervikliku heaolu nimel.
  
• Parimateks riigijuhtideks sobiksid filosoofid , kuna nad põlgavad riigiameteid kõige rohkem. See tähendab, et puuduks rivaalitsemine ja võimuihaldus. Pealegi teavad filosoofid igas valdkonnas teistest enam ning nende juhitud riik oleks rikas hüvelisest ja targast elust.
  

Pidusöök (199c – 212a) Platon
Põhiidee: Armastus on ihaldus- igatsus , millegi järgi, millest puudust tuntakse. Läbi armastuse, millegi vastu, nähakse ilu ja headust. See, mis on seest hea, on ka väljast hea ja ilus. Nähes väikestes asjades ilu, hakkame ilu enam nägema kuni mõistame täielikult elu tõelist ilu.
Ilu ja inetus ei ole üheselt määratlevad, kui mõista asju laiemalt. ilu ja inetuse vahel on alati seos, kui mõista midagi vahepealset. Asi mis pole üks ei saa olla ka teine, vaid on täpselt see, mida me ise tunnistame.
Vastused küsimustele:

Kuna isa/ema saavad olla isa/ema vaid pojale või tütrele ning vend saab olla vend vaid vennale või õele, järelikult armastus( Eros ) saab olla ainult armastus kellegi vastu.

Ihaldatakse ja igatsetakse seda, millest on puudus, kuna sellised on armastust esile kutsuva objekti omadused. Obejektid, mis kutusuvad esile ihalduse ja armastuse on seda laadi: a) mis pole inimelsele kättesaadavad ja mida tal pole b) mis ta ise pole ja millest puudust tunneb.

Rumalus ja tarkus ei võimalda mõista ilu ja inetuse vahelist seost, sest mõlema puhul jääb asjade mõistmine liiga kitsaks ja ühesuunaliseks. Et mõista ilu ja inetuse omavahelist seost on vaja midagi tarkuse ja rumaluse vahepealset. Põhjuse mitteteadmine tähendab, et puuduvad teadmised ja oma arvamus. Tarkuse puhul tunnetab inimene asja täpsemalt ja laiemalt ning suuda edasi anda arvamuse mis on võrdväärne tegelikkusega.

Kui väita, et jumalad on ilma jäetud ilust ja headusest, siis väidame ka seda, et nad pole jumalad, sest kõik jumalad on ilusad ja head. Nad on ilusad ja head seetõttu, et nad on üliõnnelikud ja võimsad. Kui kahelada nende headuses ja ilus, seame kahtluse alla ka nende võimsuse.

Kui puuduks inimeste ja jumalate vaheline selgitaja-vahendaja, siis ei saaks jumalad ning inimesed kuidagi kontakti pidada. Selgitajad vahendavad erinevaid olemusi, mis kokku moodustavad terviku. Üks olemus võib muutuda üle kanduda teiseks ja vastupidi. Ilma selleta puuduks universumis harmoonia .

Jumalad ei taha targaks saada, sest nad on jumalad ja nad ongi targad - jumalad ei saa targaks vaid on seda juba. Inimesed, kes arvavad , et neil ei ole midagi puudu on endaga rahul ja ihaldagi midagi enamat . Filosoofid ei tunnista, et nad on targad ning näevad pidevat kasvuruumi endas, nad on tarkuse armastajad ning ihaldavad seda elu lõpuni.