Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juri Lotman (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisest ajastust on jutt?
  • " Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased
  • Õige!  16. - 17. sajandit
  •   ?    15. sajandit ("Nõiahaamer" ilmus 15. sajandi alguses)
  • Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade - kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.-18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele -
  • Õige!  - selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole.
  •   ?    - nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja seost
  • Renessansiaja teadust iseloomustas
  •   ?    sarnaselt klassikalise teadusega tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus
  • Õige!  pigem esoteerilisus ning salapärasus
  • Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade - kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.-18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele -
  • Ei ole õige  - nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja seost
  •   ?    - selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole.
  • "Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased
  • Õige!  16. - 17. sajandit
  •   ?    15. sajandit ("Nõiahaamer" ilmus 15. sajandi alguses)
  • Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. 
    Millisest ajastust on jutt?
  • Õige!  Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus
  •   ?    12. - 15. sajandist
  • Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade - kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.-18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele -
  • Õige!  - selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole.
  •   ?    - nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja seost
  • Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. 
    Millisest ajastust on jutt?
  •   ?    12. - 15. sajandist
  • Õige!  Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus
  • Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal
  • Ei ole õige  muutis elu tervikuna prognoositavamaks; suurenes inimese kontroll elu üle
  •   ?    muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus
  • Renessansiaja teadust iseloomustas
  • Õige!  pigem esoteerilisus ning salapärasus
  •   ?    sarnaselt klassikalise teadusega tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus
  • Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal
  • Õige!  muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus
  •   ?    muutis elu tervikuna prognoositavamaks; suurenes inimese kontroll elu üle
  • Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. 
    Millisest ajastust on jutt?
  • Õige!  Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus
  •   ?    12. - 15. sajandist
  • Juri Lotman #1 Juri Lotman #2 Juri Lotman #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Brenda Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Filosoofia Test 4 kuni 9
    44
    docx

    Filosoofia Test 4 kuni 9

    Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põ

    Filosoofia
    Filosoofia vastused
    27
    pdf

    Filosoofia vastused

    kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") 1) tekitab aistinguid Looja ning seetõttu ei saa inimene ise oma suva järgi aistinguid esile kutsuda; kujutlused (ideed kitsamas tähenduses) sõltuvad aga inimese tahtest Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? 1) Vaimne protsess on tegelikult ajuprotsess - nii nagu valgus on tegelikult elektromagnetlaine VI osa. Algallikas: Juri Lotman "Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased 16. - 17. sajandit Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt? Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus pigem esoteerilisus ning salapärasus Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade - kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.-18

    Eetika
    Filosoofia Moodle i küsimused-vastused
    39
    pdf

    Filosoofia Moodle'i küsimused-vastused

    Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k

    Filosoofia
    Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused
    98
    pdf

    Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

    Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba

    Sissejuhatus filosoofiasse
    Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused
    99
    doc

    Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

    Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba

    Filosoofia
    Renessanss ajastu
    46
    doc

    Renessanss ajastu

    C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned..................................................................................

    Ajalugu
    Renessanss - referaat
    20
    doc

    Renessanss - referaat

    William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 ­ 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: k

    Kirjandus
    Kultuurilugu tekstides- vastused
    13
    doc

    Kultuurilugu tekstides- vastused

    1. Sumeri ja Vana ­ Egiptuse kultuuride võrdlus ­ sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinev

    Kultuur




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun