Lihtideed ja liitideed esitamiseks (0)

Jorgen Alasoo
IATB11
Lihtideed ja liitideed
John Locke
Märkus: John Locke on 17. Sajandi inglise filosoof , empirismi(mõtte suund, mis peab teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid) peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Locke „idee“ – Idee on Locke’ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks , kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud , kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane).
Locke liigitab ideid kaheks:
LIHTIDEE JA LIITIDEE – Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõhn) suhtes on aru passiivne: ta ei saa neid tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada (niinagu peegel ei saa tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada peegelpilte). Lihtideed võivad vaimu tulla ühe meele kaudu, mitme meele kaudu, ainult refleksiooni kaudu või aistingu ja refleksiooni kaudu.
Liitideid moodustab lihtideedest vaim ise. Seda ta teeb 1) ühendades mitu lihtideed üheks terviklikuks ideeks (näiteks ilu, tänulikkus, inimene, sõjavägi, universum ); 2) pannes kaks ideed kõrvuti ja vaadeldes neid korraga (suhete ideed); 3) lahutades ideid kõikidest teistest ideedest, mis neid reaalses olemasolus saadavad (see on abstraheerimine , mille abil saadakse üldideed).
4 liiki ideed:
Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. Seliised on näiteks sooja- ja külma- ning valgusidee, värvuste, helide ja toonide, maitsete ja lõhnade ideed. Kui mingi meeleorgan on korrast ära, siis inimene jääb teatavatest ideedest ilma.
Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. Sellised on näiteks ruumi- või ulatuse -, kuju-, paigalseisu - ja liikumisidee, mille allikad on nii nägemis kui kompimismeel .
Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. Sellised on näiteks taju-, mõtlemise- ja soovi- või tahtmiseidee.
Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon . Sellised on näiteks naudingu- ja kannatuseidee.
Mõistus on võimeline nii liht kui liitideedega sooritama järgmisi operatsioone:
Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma .
Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama(mälu on võime taastekitada neid ideid, mida soovitakse; mälu ei ole mahuti , kus need ideed asuksid). Ideed võivad ka mõistusest kaduda, kui need unustatakse. Sellisel juhul jääb mõistus ideest ilma, nagu teda ei oleks seal kunagi olnudki. Inimene kes on noorena jäänud pimedaks . Mõnel on mõistus hea, mõnel halvem .
Kolmandaks, mõistus on võimeline ideesid eristama.
Neljandaks, mõistus on võimeline ideesid võrdlema, st tegema kindlaks ideedevahelisi suhteid ulatuse, astme, aja, koha jne järgi.
Viiendaks, mõistus on võimeline ühendama ideesid, st mõistus võib erinevaid ideesid(mõtteliselt) tervikuks liita.
Kuuendaks, mõistus on võimeline ideid üldistama. Piim, lumi, kriit – selle näite puhul on kõik objektid (ideed) valged, ja mõistena kõigikohta öelda valge oleks liiga üldine.
Idee ei sünni meiega:
Locke põrmustab neid, kelle arvates mõistuses eksisteerivad kaasasündinud printsiibid ; primaarsed mõisted, mis inimene omandab oma olemasolu läbi ja t oob endaga koos maailma.
Sündides me ei tea mis on hea, mis on halb. Elades me tunnetama ennast ümbritsevat ja tajume seda, mille tulemusena me õpimegi tundma erinevaid ideid.