Euroopa parlamendi institutsioonid (0)

kool
Euroopa parlamendi institutsioonid
Referaat
Sinu nimi
tema nimi
Euroopa Liidu Institutsioonid 2010 aastal 12 November.

Sisukord

Eessõna 3
Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused 4
Nõukogu 4
Euroopa Komisjon 5
Euroopa Parlament 6
Euroopa Ombudsman 7
Euroopa Liidu Kohus 7
Euroopa Kontrollikoda 8
Majandus- ja sotsiaalkomitee 9
Regioonide Komitee 10
Euroopa Keskpank 10
Kasutatud kirjandus 11

Eessõna

Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president , kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse.
Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg . Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli.
Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament.
Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat .
Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter.
Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut – seega olla eesistujamaa.

Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused

Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Komisjon
Euroopa Parlament
Ombudsman
Euroopa Ühenduste Kohus
Euroopa Kontrollikoda
Majandus- ja sotsiaalkomitee
Regioonide komitee
Euroopa Keskpank

Nõukogu

Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata. Nõukogu asukoht on Brüsselis, kus ta tuleb kokku mitu korda kuus (aprillis, juunis ja oktoobris toimuvad nõukogu istungid Luksemburg).
Nõukogu otsuseid valmistab üle 150 liikmesriikide esindajatest koosnevat töörühma ja komiteed. Nad lahendavad tehnilisi küsimusi ja edastavad dokumendid alaliste esindajate komiteele ( COREPER ), mis koosneb liikmesriikide poolt Euroopa Liidu juurde lähetatud suursaadikutest ning mis tagab töö järjepidevuse ja lahendab tehnilis-poliitilisi küsimusi enne dokumendi saatmist nõukogule.
Nõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide ministrite hääletuse teel. Hääletamine võib olla kolme liiki sõltuvalt sellest, millistes aluslepingu sätetes kõnealust teemat käsitletakse: lihthäälteenamus (menetlusküsimused), kvalifitseeritud häälteenamus (liikmesriikide rahvaarvul põhinev häältearvestussüsteem, mida kasutatakse mitmete siseturgu, majandusküsimusi ja kaubandust käsitlevate otsuste puhul) ning ühehäälsus (välis- ja kaitsepoliitika , politsei- ja õigusalane koostöö, maksundus ).
Valdaval enamikul juhtudel võtab nõukogu otsuse vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel ja koostöös Euroopa Parlamendiga, kas kasutades nõuandemenetlust (nt põllumajanduse, politsei- ja õigusalase koostöö ja maksustamise valdkonnas) või kaasotsustusmenetlust (nt siseturu valdkonnas).

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on ELi täitevorgan. Komisjon koostab uute Euroopa õigusaktide ettepanekuid ning tema igapäevaste ülesannete hulka kuulub Euroopa Liidu poliitika rakendamine ja rahastute kasutamine. Euroopa kui terviku huve kaitstes tagab komisjon, et kõik ELi liikmesriigid järgivad Euroopa aluslepinguid ja õigusakte.
Komisjoni ülesanded
Õigusaktid ja poliitika kujundamine, Õigusaktide jõustamine
Komisjoni kohta
Komisjoni president, Osakonnad ja talitused
Avalik teenistus kuhu kuulub Komisjoni 38 000 töötajat on pärit erinevatest kultuuri-, keele-, sotsiaalsetest ning etnilistest keskkondadest.
Läbipaistvus
Komisjon parandab avalikkuse juurdepääsu dokumentidele ning avalikustab temaga koostööd tegevate ekspertide ja lobistide nimed avatud poliitika raames. ELi kodanikud saavad teada, kuidas nende maksuraha kasutatakse ning kontrollida, kas komisjon kasutab oma volitusi vastutustundlikult.
Huvide esindajate register
Vabatahtlik register, mille abil on võimalik suurendada komisjonis otsuste tegemisel oluliste huvide läbipaistvust
ELi toetusesaajad
Ülevaade sellest, kellele komisjon on eraldanud toetusi ning kellega on avalike hankemenetluste tulemusena sõlmitud lepingud .
Eksperdirühmade register
Otsing poliitikavaldkonna, peadirektoraadi, talituse , nime või märksõna järgi
Alusleping
ELi aluslepingutega kehtestatakse riikide põhiseadustega võrreldavad aluseeskirjad. Nendes sätestatakse Euroopa Liidu põhitunnused, sealhulgas otsustusprotsessi erinevate osapoolte kohustused ja volitused ning seadusandlikud menetlused.

Euroopa Parlament

Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. Euroopa Parlamendi 736 liiget esindavad selles teid, Euroopa Liidu kodanikke . Hääletajad Euroopa Liidu 27 liikmesriigist valivad iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendi liikmed, kes esindavad 500 miljonit kodanikku.
Parlament on aktiivselt kaasatud õigusaktide koostamisse, mis mõjutavad kodanike igapäevast elu. Need käsitlevad muu hulgas keskkonnakaitset, tarbijate õigusi, võrdseid võimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Parlament jagab koos nõukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud
Parlament – ülesehitus
Euroopa Parlament on ainulaadne rahvusülene institutsioon, mille liikmed valitakse demokraatlikul teel otsese üldise valimisõiguse alusel. Parlament esindab liikmesriikide rahvaste seisukohta. Euroopa Parlament valitakse iga viie aasta tagant ja ta võtab vastu arvukalt õigusakte (direktiive, määrusi, ...), mis mõjutavad iga kodaniku igapäevaelu.
Parlament - volitused ja menetlused
Alates lepingute revideerimisest on Euroopa Parlamendi osatähtsus Euroopa Liidu institutsioonide hulgas üha kasvanud.
Praegu on parlamendil oma osa õigusloomes, tal on eelarvepädevus ning ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide üle.

Euroopa Ombudsman

Uurib kaebusi seoses haldusomavoliga Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes.
Kui olete Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või elate mõnes liikmesriigis, võite esitada kaebuse Euroopa ombudsmanile. Euroopa ombudsmanile võivad kaebusi esitada ka Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted, liidud Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku staatuse ja võttis üle varem Euroopa Ühendusele kuulunud pädevused. Ühenduse õigusest sai seega liidu õigus, mille hulka kuuluvad ka kõik enne Lissaboni lepingu jõustumist kehtinud Euroopa Liidu lepingu alusel vastu võetud varasemad sätted.

Euroopa Liidu Kohus

 
Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid .
Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistujaks kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel.
Euroopa Kohut aitavd lisaks Kohtujuristid erapooletusega ettepanekuid tehes, Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd.
Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus (kui on tähtid), suurkojas (kui liikmesriik taotleb või on keerukas tullakse kokku) (13 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades.
Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades.
Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras
Euroopa ülesehitamise eesmärgil sõlmisid riigid (tänaseks 27 riiki) lepingud, Euroopa Liit koos kindlates valdkondades õigusnorme kehtestavate institutsioonidega.
Euroopa Liidu Kohus on liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kohtuorgan. Euroopa Liidu Kohus koosneb kolmest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust, Üldkohtust ja Avaliku Teenistuse Kohtust; tema peamine ülesanne on hinnata liidu õigusaktide seaduslikkust ja tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine.
Euroopa Kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega õigus ühiselt hinnata liidu õigust. Kõik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu õigusega seotud kaebust , võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus peab siis tõlgendama vastavat liidu õigusnormi või kontrollima selle seaduslikkust.
Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus
Kaupade vaba liikumine; Isikute vaba liikumine; Teenuste vaba osutamine; Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused; Põhiõigused - Lissaboni lepinguga antakse aluslepin- gutega samaväärne õigusjõud; Euroopa Liidu kodakondsus.

Euroopa Kontrollikoda

Alates kontrollikoja asutamisest Brüsseli lepinguga 1975. aastal on Euroopa integratsiooniprotsessi käigus ja järgnevate lepingutega antud kontrollikojale Euroopa Liidu rahalisi vahendeid auditeeriva ELi institutsiooni staatus. Välisaudiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ja on liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsja.
Euroopa Kontrollikoda on võtnud endale eesmärgiks olla tõhus asutus, mis tegutseb avaliku sektori auditi ja halduse eesliinil ning mida tunnustatakse tema aususe ja erapooletuse, professionaalsuse, tõhususe ning auditite ja arvamuste kvaliteedi poolest.

Majandus- ja sotsiaalkomitee

EMSK on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis asutati 1957. aastal. Komitee annab asjatundlikku nõu olulisimatele Euroopa Liidu institutsioonidele (Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament). Selleks esitab komitee kavandatavate ELi õigusaktide kohta arvamusi ning koostab lisaks omaalgatuslikke arvamusi teemadel , mida me oluliseks peame. Üks komitee tähtsamatest ülesannetest on toimida sillana ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel. Me aitame edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli, pannes aluse struktureeritud dialoogile kodanikuühiskonna esindajatega liikmesriikides ja mujal maailmas.
Komitee liikmed esindavad oma koduriikides eri majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi huve. Liikmed jagunevad kolme rühma: tööandjad, töötajad ja eri elualade rühm (nt põllumajandustootjad, tarbija- ja keskkonnakaitseühingud, perekonnaühendused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Selle kaudu moodustavadki komitee liikmed silla ELi ja liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.

Regioonide Komitee

Regioonide Komitee on poliitiline kogu, mis annab kohalikule ja piirkondlikule tasandile võimaluse kaasa rääkida ELi poliitika kujundamisel ja õigusaktide koostamisel.
ELi lepingute kohaselt on komisjon, parlament ja nõukogu kohustatud konsulteerima Regioonide Komiteega uute ettepanekute osas, mis tehakse kohalikule või piirkondlikule tasandile mõju avaldavates valdkondades. Regioonide Komiteel on 344 liiget 27 ELi liikmesriigist ning komitee töö toimub kuues eri komisjonis. Komisjonid tutvuvad ettepanekutega ning peavad arutelusid selleks, et koostada ametlikke arvamusi olulistel teemadel.

Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpank (EKP) asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga. EKP asub Frankfurdis (Saksamaa). Keskpanga ülesanne on ELi ühisraha (euro) haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine enam kui kahe kolmandiku ELi kodaniku jaoks, kes kasutavad eurot. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest. 
Selle ülesande täitmiseks töötab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemina (EKPS), mis hõlmab kõiki 27 ELi liikmesriiki.Vaid 16 neist on tänaseks üle läinud eurole. Need 16 liikmesriiki moodustavad koos euroala ning nende keskpangad moodustavad koos Euroopa Keskpangaga eurosüsteemi.
EKP töötab täiesti sõltumatult. Ei EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused peavad sellest põhimõttest kinni pidama ega tohi püüda mõjutada EKPd või siseriiklike keskpanku. 
EKP, tehes tihedat koostööd liikmesriikide keskpankadega, valmistab ette ja rakendab otsuseid, mille on teinud eurosüsteemi otsustusorganid: nõukogu, juhatus ja üldnõukogu. 
Prantslane Jean-Claude Trichet valiti Euroopa Keskpanga presidendiks novembris 2003.

Kasutatud kirjandus

EuroopaLiidu portaal http://europa.eu/index_et.ht m
Institutsioonid ja asutused http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/index_et.ht m
Euroopa Liidu Nõukogu http://www.consilium.europa.eu/showPage.aspx?id=&lang=et
Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/index_et.ht m
Euroopa Parlament http://www.europarl.europa.eu/news/public/default_et.ht m
Euroopa Ombudsman http://www.ombudsman.europa.eu/home/et/default.ht m
Euroopa Ühenduste Kohus http://curia.europa.eu/jcms/jcms/j_6/
Euroopa Kontrollikoda http://eca.europa.eu/portal/page/portal/eca_main_pages/home
Majandus- ja sotsiaalkomitee http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.et.home
Regioonide komitee http://www.cor.europa.eu/pages/HomeTemplate.aspx
Euroopa Keskpank http://www.ecb.europa.eu/ecb/html/index.et.html