Euroopa Liit (0)

Euroopa Liidu Institutsioonid ja
õigus
Lektor Peep Jaagant
Piirivalvekolledz 2007
Õppeaine eesmärk
Anda õppuritele üldised teadmised
EL'i haldusorganite ülesehitusest
ja funktsioonidest
Iseseisev töö
Kutsehariduse õpe:
Õppematerjalide lugemine
Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest
moodustab 60% eksamitöö ja 40%
kontrolltöö.
Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus:
Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest
moodustab 100% eksamitöö
HINDAMINE
Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt
süsteemis võimalikust
punktide arvust
91...100 5 - väga hea 90...100
81...904 4 ­ hea 70...89
71...80 3 ­ rahuldav 45...69
61...70 2 ­ puudulik 20...44
51...601 1 ­ nõrk 0...50
Õppekirjandus ja allikad
1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus
õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003;
2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa
Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001;
3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid
ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn
1999;
4) Euroopa Liit. Amsterdami leping.
Konsolideeritud lepingud. Eesti
õigustõlke keskus. Tallinn 1998;
EUROOPA LIIDU
INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS
1 AP
Piirivalvekolledz
2007
1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud
Ühinenud Euroopa idee
1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld
19 saj lõpp, Friedrich Martens
Richard Coudenhove-Kalerg 1923 ­
Paneuroopa liikumine;
Briand- Kellogi pakt 1925;
1929 Aristide Briand;
Olgem eestlased aga saagem ka
Eurooplasteks!
EUROOPA LIIDU LOOMINE
9 mai 1950.a esitab Robert Schuman
deklaratsiooni, millega tehti ettepanek
asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus
(ESTÜ);
18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi
kokkulepe;
1957.a kirjutati alla Rooma lepingutele:
- Euroopa Majandusühendus (EMÜ)
- Euroopa Aatomienergiaühendus
(EURATOM)
EUROOPA LIIDU LOOMINE
Euroopa Ühisturu aluseks ja põhiseaduseks on Roomas
25. märtsil 1957. a. allakirjastatud leping. See "Euroopa
riikide liidu" esimene koostöövorm oli majanduse vallas. Liit
ise kasvas välja 1951. a. moodustatud Euroopa Kivisöe- ja
Teraseühingust. Eesmärgiks oli püstitada tollibarjäär
Euroopa välispiirile ning kaotada samal ajal kõik tollipiirid
selle seest. Euroopa Ühisturu sihiks oli teostada nelja
vabadust: kaupade, teenuste, omandi ja isikute vaba
liikumist ning vahetust.
Roomas sõlmitud leping riikide vahel on kahtlemata üks
olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega
ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis
viis paratamatult välja poliitilise liiduni.
EUROOPA LIIDU LOOMINE
Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas.
Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle
kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti
Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei
olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel
on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab
sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping
kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda
nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki.
See on kooskõlas ka asjade tegeliku kulgemisega. Kui
mitte varem, siis vähemalt nüüd võime rääkida Euroopa
Liidust poliitilise ühendusena, mis haarab endasse ka
majandusliku ühinemise.
EUROOPA LIIDU LOOMINE
I 1946-1951 eellugu.
Ideede autorid Monnet ja Spinelli.
Ideeks luua ühtse struktuuriga lahutamatu poliitiline liit ning
majandusliku koostöö vormid
1946 ­ käis Churchill Zürichis peetud kõnes välja idee Euroopa
Ühendriikide loomiseks. Ta propageeris majanduskoostööd ja võitlust
kommunistliku reziimi vastu
1948 ­ asutati Pariisis Euroopa Majanduskosstöö organisatsioon
OECD
1949 ­ asutati Strasbourgis Euroopa Nõukogu. Praegu 39 liiget, Eesti
liitus 1993. Ei tegele majandus- ega sõjaküsimustega, iseloomult nõu
andev ja soovituslik, tegeleb inimõiguste ja demokraatia kaitsega
Euroopas
Leping allkirjastati 18. aprillil 1951. Kuus liiget: Prantsusmaa,
Saksamaa Liitvabariik, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia.
EUROOPA LIIDU LOOMINE
II 1952-1973 Euroopa Liidu majanduse tugevnemise
periood
1957 ­ kirjutati alla Rooma lepingule, millega
asutati Euroopa Majandusühendus ja Euroopa
Aatomienergiaühendus. Nende kahe institutsiooni
lisandumisega moodustus nn Ühisturg ­ koostöö
majanduse, põllumajanduse, transporti, rahanduse
vallas, lisaks kaupade, teenuste, inimeste ja
kapitali vabale liikumisele aluse panemine
1969 ­ kogunesid uued riigid, kes soovisid astuda
liitu
1973 ­ liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani
EUROOPA LIIDU LOOMINE
III 1974-1981 tööhõive, elu, töötingimuste
ühtlustamise periood ning ühtse kalanduspoliitika
väljatöötamine, rahaliidu käivitamine
1979 ­ käivitus Euroopa rahasüsteem, algselt
ülekanderaha eküü, mis avaldas majandusele
positiivset mõju
1979 ­ toimusid esimesed Euroopa Parlamendi
valimised liikmesriikides, algselt valiti rahvuslike
parlamentide seast
1981 ­ liitus Kreeka
EUROOPA LIIDU LOOMINE
IV 1982-1986 ühisturu muutumine Euroopa
Ühenduseks
1982 ­ astus Taani kooseisus Euroopa Liidu
liikmeks saanud Gröönimaa Euroopa Liidust välja
1986 ­ liitusid Hispaania ja Portugal
1986 ­ kirjutasid 12 riiki alla Euroopa aktile,
millega kujunes lõplikult välja Ühisturg, algas
Euroopa ühine koostöö keskkonnakaitse alal,
lisaks Euroopa Liidu institutsioonide reform.
Ühisturg muutus Euroopa Ühenduseks
EUROOPA LIIDU LOOMINE
V 1987-1995 Berliini müüri langemine, Ida-Euroopa
kommunismi kokkuvarisemine. Perioodi eesmärgiks
korraldada ümber põllumajanduspoliitika, luua majandus-
ja rahaliit, kaotada piirikontroll, kujundada ümber sotsiaal-,
keskkonna, julgeoleku- ja välispoliitika
1990 ­ loodi Loode-Euroopa rekonstruktsiooni ja
arengupank Kesk- ja Ida-Euroopa riikide järeleaitamiseks
1990 ­ Schengeni leping piirikontrollide kaotamise kohta,
rakendus 1995
1992 ­ 7. veebruaril kirjutati alla Maastrichti lepingule:
otsustati Euroopa Ühenduse ümbernimetamine Euroopa
Liiduks, määrati kindlaks üleminek uuele ühisrahale ­
eurole, asutati Euroopa keskpank
EUROOPA LIIDU LOOMINE
Otsustati, et euro võetakse kasutusele 01.01.1999
riikidevaheliste tehingute sooritamiseks (virtuaalne raha)
(11 riiki), paberi ja müntide kujul ehk vabasse ringlusesse
läks euro 01.01.2002 (12 riiki, lisandus Kreeka)
Laiendati Euroopa kodanike kodakondsusmõistet
Lisati Euroopa koostöösse 2 sammast: välis- ja
julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes
(juba varem oli koostöö majanduses)
1995 ­ liitusid Rootsi, Soome ja Austria
1995 ­ esitas Eesti taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks
EUROOPA LIIDU LOOMINE
VI 1996-2004 üleminek ühisrahale, muuta Euroopa Liit efektiivsemaks ja
tõhusamaks
1997 ­ sõlmitakse Amsterdami leping: Euroopa Liidu institutsioonide reformimine
1997 ­ sõlmitakse Agenda 2000: Euroopa Liidu laienemine ja reformimine, 21. sajandi
Euroopa probleemide lahkamine
1998 ­ algasid Eesti liitumisläbirääkimised
1999 ­ üleminek elektroonilisele eurole
2000 ­ 12. detsembril sõlmitakse Nizza leping: suurim institutsionaalne reform, otsustati
Euroopa Liidu laienemine itta, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, politseialane koostöö,
otsustamisprotsessi muutmine
2002 ­ 01.01. tuli käibele euro
2002 ­ 01.07. kadus käibelt rahvusvaluuta
2002 ­ 11.12. algasid Eesti ühinemisläbirääkimised
2003 ­ 16.04. ühinesid Ateenas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakki, Ungari,
Sloveenia, Malta ja Küpros
1. jaanuaril 2007 liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia
Maastrichti leping
Olulisimad muudatused ja uuendused, mis kaasnesid Maastrichti
lepinguga olid järgmised:
- võeti kasutusele kaasotsustamismenetlus, mis suurendas parlamendi
rolli seadusandlikus protsessis;
- laiendati nõusolekumenetlust, mis andis Euroopa Parlamendile
otsustava sõnaõiguse komisjoni liikmete ja presidendi nimetamisel;
- loodi kaks uut institutsiooni - regioonide komitee ja ombudsman;
- Euroopa Kohtule anti õigus kohustusi mittetäitvaid liikmesriike
karistada rahatrahviga;
- sätestati subsidiaarsuse põhimõte, mille kohaselt otsused tuleb teha
võimalikult lähedasel tasandil isikutele, keda need mõjutavad.
Ühendusele jäeti õigus väljaspool oma ainupädevust seisvates
küsimustes meetmeid vastu võtta ainult juhul, kui antud eesmärke ei
ole võimalik saavutada liikmesriigi tasandil.
Amsterdami leping
2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule,
mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi
asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused:
- kolmanda samba alla kuulunud siseriiklikud küsimused ja
õigusalane koostöö (asüüli-, immigratsiooni- ja ELi
välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba
alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda
samba alla jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane koostöö
kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka
Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas;
- Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi
raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli
saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada
üksikisikute kontroll sisepiiridel;
Euroopa Liidu kolm sammast.
Euroopa Liitu iseloomustavad kolm sammast.
Esimene sammas koosneb varasematest
Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM,
ning majandus- ja rahaliidust.
Teine sammas hõlmab välis- ja
julgeolekupoliitikat
Kolmas politseikoostööd ja õigusalast
koostööd kriminaalasjades.
Euroopa Liidu kolm sammast.
Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi
asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas
annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste
organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma
asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom
juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus-
ja teovõime. Selline staatus on saavutatud
liikmesriikide arvelt nendelt teatud
otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt
asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel
õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad
liikmesriikidele.
Euroopa Liidu kolm sammast.
Esimene sammas on suunatud edasisele arengule
ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates
järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi:
Majandus- ja rahaliidu loomine
Tööturu- ja sotsiaalpoliitika
Regionaalpoliitika väljaarendamine
Keskkonnapoliitika
Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad:
transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse,
haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika,
tööstuspoliitika ning arengukoostöö.
Euroopa Liidu kolm sammast.
Teise samba raames toimub koostöö välis- ja
julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab
kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige
humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja
lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel
ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on
ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks
ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine,
mille lõpptulemuseks oleks ühiskaitse.
Euroopa Liidu kolm sammast.
Maastrichti lepingu kohaselt kuulus
kolmanda samba alla koostöö justiits- ja
siseküsimustes. Sellise koostöö raames
käsitleti eelkõige varjupaigaõigust,
välispiiride ja immigratsiooni kontrolli,
tollikoostööd ja politseikoostööd võitluses
raskete kuritegude vastu ning õigusalast
koostööd kriminaal- ja tsiviilasjades.
Euroopa Liidu kolm sammast.
2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule,
mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi
asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused:
- kolmanda samba alla kuulunud siseriiklikud küsimused ja
õigusalane koostöö (asüüli-, immigratsiooni- ja ELi
välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba
alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda
samba alla jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane koostöö
kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka
Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas;
- Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi
raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli
saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada
üksikisikute kontroll sisepiiridel;
Euroopa Liit
Euroopa Liidu lepingu artiklid
1-7
Euroopa Ühendus Ühine välis- ja
Art 8; Politseikoostöö ja
Julgeolekupoliitika
õigusalane koostöö
(EL lepingu art 11-28)
Söe- ja teraseühendus; Kriminaalasjades
(EL lepingu art 29-45)
Euroopa aatomienergia
Ühendus
(EL lepingu art 10);
Euroopa Ühendus on
juriidiline isik
(EÜ asutamislepingu
art 281).
EL'i lepingu lõppsätted (art 46)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Euroopa Liidu leping 11 artikkel sätestab ühise
välis- ja julgeolekupoliitika raames järgmised
eesmärgid:
kaitsta liidu ühiseid väärtusi, põhihuve ja
sõltumatust;
tugevdada igal viisil liidu ja tema liikmesriikide
julgeolekut;
säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist
julgeolekut kooskõlas nii Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirja kui ka Helsingi lõppakti
põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega;
edendada rahvusvahelist koostööd;
arendada ja tugevdada demokraatiat ja
õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja
põhivabaduste austamist.
EL tulu ­ ja kuluartiklid
Euroopa Liidu eelarve peamised tuluartiklid:
käibemaks 52%
riigi SKP-l põhinev osamaks 22%
tollimaks 18%
tulud põllumajanduse ekspordilt 3%
muud tulud 5%
Euroopa Liidu eelarve peamised kuluartiklid:
ühtne põllumajanduspoliitika 47%
struktuuri- ja integratsioonifondid 34%
välispoliitilised valdkonnad 13%
muud kulud 6%
Euroopa Liidu seesmine
struktuur
Euroopa Liidu seesmine struktuur moodustub seitsmest koostööorganist:
Euroopa Parlamendist,
Euroopa Nõukogust,
Euroopa Komisjonist ja
Euroopa Liidu Kohtust.
Euroopa Liidu Regioonide Komitee
Euroopa Liidu Ombudsman
Euroopa Keskpank, mis juhib peale ühisele valuutale üleminekut
rahaliitu.
Euroopa Parlamendi valib rahvas igas liikmesriigis otsesel hääletusel.
Nõukogu koosneb kõigi liikmesmaade esindajatest. Nõukogu nimetab
Euroopa Komisjoni ja EL Kohtu. Keskpanka juhivad spetsialistidest
ametnikud ja see ei ole poliitilise kontrolli all.
EL institutsiooniline struktuur
Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 7
kohaselt täidavad ühendusele antud
ülesandeid järgmised institutsioonid (5):
Euroopa Parlament (Strasbourg, Brüssel)
Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel,
Luksembourg)
Euroopa Komisjon (Brüssel, Luksembourg)
Euroopa Kohus (Luksembourg)
Euroopa Kontrollikoda (Luksembourg)
Euroopa Liidu eesmärgid
Ühisturg; (asutamislepingu art 2)
Majandus- ja rahaliidu loomine;
Majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja
säästev areng;
Tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase;
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus;
Majanduse püsiv ja inflatsioonivaba kasv;
Konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse
vastastikuse lähenemise kõrge aste;
Keskkonna kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;
Elutaseme ja elukvaliteedi parandamine;
Liikmesriikide majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus
ja solidaarsus.
Euroopa Liidu Institutsioonid
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Komisjon
Euroopa Kohus
Teised EL institutsioonid
EUROOPA PARLAMENT
(European Parlament) esindab ühenduse liikmesriike.
Liikmed valitakse otse rahva poolt. Valimised
toimuvad iga 5'e aasta tagant. Parlament saab kokku
igakuisel istungil Strasbourg'is või erakorralisel
kohtumisel Brüsselis. Parlamendi sekretariaat asub
Brüsselis. Uute riikide (Bulgaaria, Rumeenia) liitumisel
suureneb EP liikmete koguarv 785-ni.
Parlamendi funktsioonid:
- nõuandev;
- järelevalve;
- otsustamine.
Euroopa Parlament on vaid nõuandev organ ja tegelikult
teistele struktuuridele allutatud
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
(Council of Ministers) on EL'i kõrgeim otsuseid tegev organ,
mis koosneb liikmesmaade ministritest. Ministrid vahetuvad
vastavalt arutatavatele küsimustele. Nõukogul on
seadusandlik võim. Ministrite Nõukogu teeb oma otsuse
peale Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepaneku
läbivaatamist Euroopa Parlamendi poolt. Nõukogu
haldustöö teeb ära peasekretariaat ja erinevad töörühmad.
Kohtumisi valmistab ette "COREPER"- alaliste esindajate
komitee, mis koosneb liikmesriikide suursaadikutest.
Eesistuja maa vahetub 2X aastas. Eesistuja maa
välisminister on Euroopa Liidu kõrgeim esindaja. Istungid
toimuvad Brüsselis ja Luksemburgis.
EUROOPA KOMISJON
(European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks,
milles on 20 liiget, president. Komisjoni liikmed
nimetatakse ametisse 5'ks aastaks. Volinikud on
sõltumatud oma riikide valitsustest. Kokku komisjonis 16
500 ametnikku, kes töötavad 26's peadirektoraadis. On
Euroopa Liidu suurim organ. Komisjon omab Euroopa
Liidu institutsioonidest kõige suuremat võimu.
Komisjoni ülesandeks on kujundada liidu poliitikat esitades
nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Hoolitseb, et
lepingute sätted oleksid õigesti täidetud, vajadusel
pöördub Euroopa Kohtusse. Lahendab erimeelsusi
liikmesriikide vahel pakkudes kompromisslahendusi.
Piiratud täidesaatev funktsioon eelarve ja valuutaliidu
osas.
EUROOPA KOHUS
(Court of justice) on sõltumatu institutsioon
mis jälgib lepingute ja aktide täpset
tõlgendamist ja kohaldamist vastavalt
seadustele. Euroopa kohus on üheaegselt
nii põhiseadusliku-, haldus-, tsiviil-, kui ka
kriminaalkohtu ülesannetes. Koosneb 15
kohtunikust keda abistavad 9 peaadvokaati
kes määratakse ametisse 6'ks aastaks.
Juurde on loodud ka 1 astme kohus, milline
tegeleb ametkonnaga seotud küsimustega
ja spetsiifiliste maksuküsimustega. Euroopa
kohus paikneb Luksemburgis.
EUROOPA KESKPANK
Keskpank loodi Maastrichti kokkuleppega. Selle
ülesandeks on rahavoogude juhtimine ja protsendimäärade
kehtestamine, ühtse ja tsentraliseeritult juhitava
laenupoliitika loomine, mille hulka kuulub hindade ja
palkade tasakaalustamine, riigieelarvete kokkusobitamine
ning liikmesmaade majanduspoliitika raamide
väljatöötamine.
Keskpanga valitsusel on seega tohutu võim. Üksikud
eksperdid, kuueliikmeline juhatus, hakkab suunama
Euroopa majandusarengut. Uus valuuta, euro, asendab
liikmesmaade rahvuslikud rahatähed. Ka EL-i välistes
naaberriikides on raske oma raha hoida, sest eurost saab
Euroopat valitsev valuutasüsteem.
Euroopa Regioonide Komitee
Regioonide Komitee (Committee of the Regions, Comité des
Régions) loodi Maastrichti lepinguga 1992. aastal esindama
kohalike ja regionaalsete partnerite - nii valitud rahvaesindajate
kui ka sotsiaalste partnerite ­ huvisid.
Regioonide Komitee on Euroopa Liidu konsultatiivorgan, mis
koosneb kohalike omavalitsuste ja regioonide esindajatest.
Komitee loodi 1993. aasta novembris jõustunud Maastrichti
lepinguga, esimene plenaaristung toimus 1994. märtsis.
Regioonide Komitee peaülesandeks on: kindlustada kohalike ja
regionaalsete omavalitsuste tegelik esindatus Euroopa Liidus.
Komiteel on 317 liiget (enne 1. maid 2004 oli 222) liiget ning samapalju
asendusliikmeid, kes määratakse ametisse EL Nõukogu poolt 4
aastaks. Komitee liikmetel on EL kodanike esindamisel kahesuunaline
funktsioon: ühelt poolt kaitsta nende vahetuid huvisid EL poliitika
tegemise protsessis, teisest küljest on vaja neid hoida kursis EL
seadusandlusega.
Euroopa Ombudsman
Euroopa Ombudsman kaitseb Euroopa
Liidu kodanikke ja ettevõtjaid haldusomavoli
eest.
EUROOPA KONTROLLIKODA
Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu maksumaksjate
raha kulutamist. Oma kulutustest peavad kontrollikojale
aru andma kõik, kes EL raha kulutavad ­
institutsioonid, liikmesriigid, kohalikud omavalitsused,
EL abisaajad jne.
Kontrollikoda koosneb 25 liikmest (üks igast
liikmesriigist). Need valitakse isikute hulgast, kes oma
kodumaal kuuluvad või on kuulunud
auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha
jaoks eriti pädevad. Liikmed peavad olema sõltumatud.
Ametiaeg on 6 aastat. Kontrollikoda tagab auditeerimise.
See tähendab, et ta kontrollib ühenduse kõiki sissetulekuid
ja väljaminekuid ­ kõigi tulude ja kulude
raamatupidamiskontosid. Kontrollikoda kontrollib tulusid ja
kulusid, samuti finantshalduse usaldusväärsust.
TEISED INSTITUTSIOONID
Euroopa investeerimispank - on
finantsinstitutsioon, mis pakub laenu
kapitaliinvesteeringuteks liikmesmaade
tasakaalustatud majandusarengu ja
integreerumise soodustamiseks.
Majandus- ja Sotsiaalkomitee ­ nõustab
Euroopa komisjoni, Euroopa Liidu nõukogu ja
Euroopa Parlamenti majandus- ja
Sotsiaalküsimustes.
Regioonide komitee ­ on üks nooremaid
institutsioone, mille ülesandeks on kaasa
haarata erinevaid regioone Euroopa Liidu
poliitika väljatöötamise protsessi.
TEISED INSTITUTSIOONID
Euroopa Ombudsman ­ on institutsioon,
kuhu võib pöörduda iga Euroopa Liidu
kodanik, kes on jäänud EL'i
administratiivaparaadi hammasrataste
vahele. Ombudsman on
vahekohtunikuks ühenduse ja
administratiivaparaadi vahel;
Euroopa Keskpank ­ loodi 1998 aastal,
valmistades ette Euroopa ühisrahale
ülemineku kolmanda etapi algust. Pank
on sõltumatu rahvuslikest valitsustest
ning juhib kõikide ühisrahaga ühinevate
liikmesriikide rahanduspoliitikat.
Euroopa Liidu organisatsioonid ja
agentuurid
FRONTEX
EUROPOL
EUMC
OSCE
Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise
Euroopa agentuur (FRONTEX)
LIBERTAS SECURITAS JUSTITIA
FRONTEX
Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö
juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX)
FRONTEX koordineerib liikmesriikidevahelist
operatiivkoostööd välispiiri haldamisel;
abistab liikmesriike piirivalvurite koolitamisel,
sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;
teeb riskianalüüse;jälgib välispiiri kontrolli ja valve
seisukohalt oluliste uuringute arengut;
abistab liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja
tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;
annab liikmesriikidele vajalikku abi ühiste
tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.
Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö
juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX)
FRONTEX teeb tihedat koostööd ühenduse ja ELi
muude partneritega, kes vastutavad julgeoleku eest
välispiiridel, nagu EUROPOL, CEPOL (Euroopa
Politseikolledz ­ loomisel) ja tolliasutused, ning teeb
koostööd fütosanitaarse ja veterinaarse kontrolli alal, et
edendada üldist sidusust.
FRONTEX tugevdab piiride julgeolekut, tagades
ühenduse välispiiride haldamisega seotud meetmete
rakendamisel liikmesriikide meetmete koordineerimise.
Viimati muudetud: 06 Veebruar 2007
FRONTEX
Ühenduseülene organ
Sõltumatu eelarve
Allub juhatusele
Piiri valvamise eest vastutavad rahvuslik-riiklike
teenistuste juhid
FRONTEX agentuuri eesmärk
" EL tasandil operatiivsele koostööle suunatud
informatsiooni koordineerimine välispiiride turvalisuse
tugevdamiseks."
FRONTEX
MISSIOON
FRONTEX on ühenduse usaldusväärne koordinaator ja tegevusse
panustaja, mis on tunnustatud ja toetatud liikmesriikide ja
kolmandate riikide poolt.
FRONTEX soodustab aktiivselt koostööd EÜ tasandil piiriga seotud
teiste sisejulgeoleku eest vastutavate asutustega.
FRONTEXi tegevuseks on informatsiooni juhtimine.
FRONTEX täiendab ja tagab üksikajaliku lisaväärtuse liikmesriikide
rahvuslikriiklikele piirihaldussüsteemidele ning nende kodanike
turvalisusele ja vabadusele.
FRONTEX
MISSIOON
FRONTEXi efektiivsus baseerub tema hästimotiveeritud
ja professionaalsel personalil.
FRONTREXil on keskne roll EÜ ühise poliitika rakendamisel
integreeritud piirihaldussüsteemi aktiivseks arendamiseks ja
efektiivseks funktsioneerimiseks.
FRONTEX
KOLM KONTSEPTSIOONI
EL ühtne piirikontrollipoliitika
PIIRI TURVALISUSE STRATEEGIA
(4 TASANDI KONTROLL)
EL ühtne piirikontroll
EU POLICY FOR INTEGRATED BORDER
MANAGEMENT
FRONTEX
TEGEVUSVALDKON FINLAND
NAD NORWAY
RUSSIA
SWEDEN
ESTONIA
Ühised ÜHTNE
NORTH.
IRELAND
õigusaktid RISKI DENMARK
LATVIA
VASTUTU
IRELAND
LITHUANIA
ANALÜÜS UNITED RUSSIA
SE
KINGDOM BELO
Täiendõpe
RUSSIA
HOLLAND
EL JAGAMINE
finantseering*
ja BELGIUM
GERMANY POLAND
Ühisüksused
profesionaalsus LUXEMBOURG
CZECH. REP.
UKRAINE
ÜHISED FRANCE
SLOVAK REP..
MOLDAVIA
OPERATSIOONID SWITZERLAND AUSTRIA HUNGARY
ÜHILDATAV SLOVENIA
ROMANIA
(keskne rahastamine) CROATIA
VARUSTUS BOSNIA -
HERZEGOVINA
HERCEGOVINA
PORTUGAL
JUGOSLAVIA
SPAIN ITALY
BULGARIA
FYROM
MACEDONIA
ALBANIA
GREECE TURKEY
MALTA CYPRUS
Turvakontrolli strateegia EL
välispiiril
(4 tasandi kontrolli mudel)
PIIRI
Tegevused vaba KONTROLL KOOSTÖÖ
liikumise alal, illegaalse NAABERRIIKIDE
immigratsiooni kontroll läbivaatus PIIRIVALVE,
isiku kontroll TOLLI
riski analüüs JA POLITSEIGA
TOLLI
KONTROLL
TEGEVUSED
KOLMANDATES
RIIKIDES
ÜLESANDED
Koordineerida turvalise piiriületuse koostööd EL riikide
ja 3 riikide vahel
Riskide analüüs
Liikmesmaade abi piirivalvealases väljaõppes
Järgnev piiriturvalisuse arendamine
seoses uuringutega
Liikmesmaade abi eriolukordades ja tehnilise abi suurendamine
Liikmesmaade toetus ühisoperatsioonide
organiseerimisel
ÜLESANDED
Riski analüüs
Fookuses on illegaalne
Riski analüüs immigratsioon EL välispiiridel
to identify key threats and risks to border management and border
security
to provide the Member States' border guard services with systematic
and updated information regarding illegal immigration
to identify the most appropriate potential locations for the
positioning of technical border control equipment
to identify hot spots and the necessity to carry out joint
operations
to assess the most effective focus for Border Guard training
programmes
FRONTEX-i STRUKTUUR
Struktuuri DIREKTOR
Struktuuri
skeem Mr Ilkka Laitinen
skeem
-Aide-de-camp
DIREKTORI -Sekretär
ASETÄITJA -PR-ofitser 3
- Audiitor
-Sekretär
19
ADMINISTRATSIOON
Administratsiooni direktor
20 RISKI ANALÜÜS8 TREENING, 4
OPERATIOONID -Osakonna ülem UURINGUD JA Personal
Operatsioonide direktor -analüüsijad (4) ARENDUS -Personali juht
-operats. ofitserid (2) -Värbamise juht
-Osakonna ülem
-assistent -Struktuuri sekretär
Strateegiline üksus -ofitser (2) -Sekretär
-väline suhtlus -assistent Rahandus
-strat. planeerimine -finantsjuht
-õigusnõunik -raamatupidaja
-sekretariaat -rahanduseametnik
Ühised operatsioonid -hankejuht
-Operatsioonide juhid -sekretär
-maapiiri oper. (3) Agentuuri teenindus
-merepiiri oper. (3) -Agentuuri meister
-õhupiiri oper. (3) -Sekretär
-assistant -info/tel/mail/arhiiv
-Agentuuri hooldus
Operatsioonivarustuse
-Valve/transport (2)
tagastus IT
-Operatsioonide - IT võrguarhdektuur
logistika juht - turvasüst/võrguühendus
- ofitser (2) - IT abiseadmed
-assistent
KONTAKT
Blue Point
Al. Stanów Zjednoczonych 61A
04-028 Warsaw
Tel: (+48) (0) (22) 516 25 00
Fax: (+48) (0) (22) 516 25 01
Email: [email protected]
EUROPOL
Europol on Euroopa Liidu õiguskaitseasutus, mis
tegeleb kriminaaljälitusteabega. Europoli
asutamises lepiti kokku Euroopa Liidu Maastrichti
lepingus 7. veebruaril 1992.
Europoli eesmärk on:
parandada liikmesriikide pädevate asutuste töö
tulemuslikkust ja omavahelist koostööd raskete
rahvusvaheliste organiseeritud kuritegude ja
terrorismi ennetamisel ja tõkestamisel.
EUROPOLI ülesanded
Europoli ülesanne on anda oluline panus Euroopa Liidu
organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastaste
õiguskaitsemeetmete rakendamisse, suunates oma tegevuse eelkõige
kuritegelike organisatsioonide vastu.
Europol abistab liikmesriike õiguskaitsealases tegevuses põhiliselt
järgmiste kuriteoliikide vastu:
- narkokaubandus;
- ebaseaduslik immigratsioon;
- terrorism;
- raha (euro) ja muude maksevahendite võltsimine;
- inimkaubandus, sealhulgas lastepornograafia;
- ebaseaduslik sõidukite vedu;
- rahapesu.
Peale selle kuuluvad Europoli põhiprioriteetide hulka ka teatud juhtudel
isikuvastased kuriteod ning finants- ja küberkuriteod.
EUROPOLI ülesanded (järg 1)
Kuna rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust riigipiirid ei
peata, on Europol parandanud ka oma rahvusvahelist
õiguskaitsealast koostööd kahepoolsete operatiiv- või
strateegilise koostöö lepingute sõlmimise teel teiste riikide
ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (tähestiku
järjekorras): Ameerika Ühendriigid, Bulgaaria, Colombia,
Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon, sh OLAF, Eurojust,
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania
Järelevalvekeskus, Interpol, Island, Maailma
Tolliorganisatsioon, Norra, Sveits, Türgi, ÜRO
narkootikumide ja kuritegevuse büroo, Rumeenia ja
Venemaa.
EUMC
Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia
Järelevalvekeskus (EUMC)
2. juuni 1997. aasta määruse nr 1035/97
alusel moodustatud Euroopa Liidu (EL)
asutus.
EUMC varustab Euroopa Liitu ja selle
liikmesriike objektiivse, usaldusväärse ja
võrreldava teabe ja andmetega rassismi,
ksenofoobia ja antisemitismi nähtuste kohta.
Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia
Järelevalvekeskus (EUMC) (järg 1)
EUMC esmane missioon on toetada
rassismi ja diskrimineerimise vastaste ning
võrdõiguslikkust ja mitmekesisust
edendavate poliitikate, õigusaktide ja tava
arendamist Euroopa Liidus.
EUMC koostab, analüüsib ja levitab teavet,
andmeid ja näiteid hea tava kohta.
Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia
Järelevalvekeskus (EUMC) (järg 2)
EUMC on moodustanud andmete ja teabe kogumiseks
kõikidest EL liikmesriikidest rassismi ja ksenofoobia alase
Euroopa teabevõrgu (RAXEN).
Võrk RAXEN ühendab 25 organisatsiooni. Nad toimivad
EUMC siseriiklike teabekeskustena.
Inimõiguste Teabekeskus toimib EUMC siseriikliku
teabekeskusena Eestis (National Focal Point).
Teabekeskus alustas aktiivset tegevust jaanuaris 1995.a.
Teabekeskus loodi selleks, et kaasaaidata konstruktiivse
dialoogi arendamisele ja tõsta teadlikkust inimõiguste
vallas eesti ühiskonnas. Keskuse tegevusse kuulub
õigusabi andmine, info kogumine, analüüs ning
informatsiooni levitamine inimõiguste vallas.
Teised rahvusvahelised
organisatsioonid
OSCE ja NATO
OSCE ­ Euroopa Julgeoleku ja
Koostööorganisatsioon
OSCE ­ Euroopa Julgeoleku ja
Koostööorganisatsioonile pandi alus 1972 (siis küll
CSCE). Praeguse tegevuse põhiseisukohad:
kaasa aidata julgeoleku ja stabiilsuse
suurendamisele, tehes koostööd inimõiguste,
poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ja
keskkonnaprobleemide valdkonnas
ära hoida konflikte ja tugevdada rahu inimõiguste
kaitsmise, demokraatlike institutsioonide loomise ning
ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse edendamise
kaudu.
ADMINISTRATIIVNE JA
SEADUSANDLIK ÕIGUSLIKKUS
hõlmab eelkõige mõisteid
`õiguskindlus'(legal certainty) ja
`protseduuriline õigus' (procedural fairness),
mis on omased kõikide demokraatlike riiklike
valitsemissüsteemile.
NATO TEGEVUSE JURIIDILINE
RAAMISTIK
Põhja-Atlandi leping;
1954.a Pariisi lepingud ja Põhja-Atlandi
lepinguga ühinemise protokollid;
Lepingud mis käsitlevad NATO juures
tegutseva personali staatust;
Lepingud NATO relvajõudude ja
peakorterite staatuse kohta (NATO SOFA).
PÕHJA-ATLANDI LEPING
Sõlmiti Washingtonis 4.aprillil 1949.a.
Põhja-Atlandi leping on NATO
asutamisleping, mis sisaldab liitlaste
omavahelise fundamentaalse
kohustuse ­ käsitleda relvastatud
rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud
rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu.
Asutatakse NATO juhtorgan: Põhja-
Atlandi nõukogu.
NATO PEAEESMÄRK
Kindlustada ja kaitsta nii
poliitiliste kui ka sõjaliste
vahenditega
liikmesriikide vabadust ja
julgeolekut.
NATO SOFA (Status of Forces Agreement)
Põhja-Atlandi Pakti osapoolte relvajõudude
staatust käsitlev leping. (NATO SOFA)
Lepingu eesmärk on kindlaks määrata ühtsed reeglid
NATO riikide relvajõudude viibimiseks rahu ajal teiste
NATO riikide territooriumil.
Hõlmab kolme valdkonda:
NATO riikide vahel kehtivaid reegleid oma
relvajõudude piiri ületamise puhul;
Vägesid võõrustava liitlase ja vägesid saatva liitlase
jurisdiktsiooni teiste liitlase territooriumil viibivate
relvajõudude üle;
Vastuvõtva riigi territooriumil tekkinud kolmandate isikute
varaliste nõuetega seonduvate küsimuste lahendamine.
PARIISI PROTOKOLL
Sätestab NATO üksikasjaliku
struktuuri.
Eesti ratifitseeris lepingu 16.jaanuar
2002.a
NATO SÕJALINE STRUKTUUR
Sõjaline komitee
Rahvusvaheline sõjaline ametkond
Brüssel, Belgia
Liitlasvägede Liitlasvägede Kanada-USA
Euroopa Atlandi Regionaalplaneerimise
Ülemjuhataja Ülemjuhataja Grupp
Casteau, Belgia Norfolk, Virginia USA Arlington, USA
Euroopa Liidu õigusaktid
(lepingud)
MAASTRICHTI LEPING
Sõlmiti: 7 veebruar 1992
Jõustus: 1 november 1993
Euroopa Liidu õigusaktid (lepingud)
Samuti oli lepingu üheks eesmärgiks liidu kodanikele lähemale
toomine, kuna
liikmesriikide kodanike toetus Euroopa edasisele
integratsioonile oli pärast Maastricht
lepingu sõlmimist tähelepanuväärselt langenud jäädes 1997.
aastal alla 50% piiri. Seetõttu
seadsid liikmesriigid lepingu ettevalmistamisel eesmärgiks
otsustusprotsesside
lihtsustamise ning institutsioonide tegevuse läbipaistvuse
suurendamise.
ESMANE ÕIGUS
Olulisimaks esmase õiguse allikaks on
asutamislepingud ning neid muutvad ja
täiendavad
aktid. Kuid lisaks asutamislepingutele hõlmab
esmane õigus veel mitmeid olulisi õigusakte,
nende hulgas ühenduse poolt sõlmitud
rahvusvahelisi lepinguid, lepingutele lisatud
protokolle ja konventsioone ning liikmesriikide
vahelisi lepinguid. Samuti on üheks esmase
õiguse osaks nn. kirjutama õigus.
TEISED ESMASE ÕIGUSE
ALLIKAD
Protokollid, konventsioonid, lisad,
asutamislepingute ning liitumislepingute
kohta;
Rahvusvahelised lepingud, mille üheks
pooleks on ühendus või ühendus ja
liikmesriigid;
Liikmesriikide vahelised konventsioonid
ja lepingud
TEISENE ÕIGUS
Euroopa Liidu teisese õiguse
moodustavad õigusaktid, mis
võetakse vastu institutsioonide
poolt neile antud volituste piires
vastavalt lepingutes sätestatud
seadusloomeprotseduurile.
ÕIGUSAKTID
Määrused;
Direktiivid;
Otsused.
Samuti kasutatakse soovitusi ja
arvamusi, mis ei oma kohtuslikku jõudu
ning on soovitusliku sisuga.
MÄÄRUS
Määrus on üldine õigustloov akt, mis on
suunatud määramatule hulgale subjektidele ning
on vahetult kohaldatav kõigile liikmesriikidele.
Määruse rakendamisel tähistab vahetu
kohaldatavus siseriiklikkusse seadusandlusesse
ümberkirjutamise keeldu, mis tähendab
seda, et määrus muutub vastuvõtmisel
automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks
ning
on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu
võetava õigusaktiga.
DIREKTIIV
Direktiiv on kohustusliku tulemuse
saavutamiseks siduv iga liikmesriigi
suhtes, kellele see on adresseeritud.
Samas on direktiivi rakendamine
kaheastmeline protsess, kus liikmesriik
saab ise valida kohaldamise vormi ja
meetodid. Direktiiv on väga erineva
rakendustähtajaga: paarist kuust mitme
aastani.
Liikmesriikide lasub vastutus direktiivi
kohaldamata jätmise puhul.
OTSUSED
Otsused on üksikaktid, mis on
tervikuna siduvad adressaadi
suhtes. Seega on otsused
kohustuslikud vaid neile kellele on
suunatud, näiteks üksikud
liikmesriigid või firmad.
1998. aastal võeti Euroopa
Liidu institutsioonide poolt ja
nende koostöös vastu 975
määrust,
97 direktiivi, 733 otsust ja 23
soovitust.
AMSTERDAMI LEPING
Amsterdami leping
Amsterdami leping
allkirjastati viieteistkümne
liikmesriigi poolt 2. oktoobril
1997 pärast
üle aasta kestnud
ettevalmistusprotsessi.
Leping jõustus 1999. aasta
mais.
LEPINGU EESMÄRK JA
VAJADUS
Peatähelepanu all olid:
majanduse globaliseerumisest tulenevad
muudatused (tööhõive probleemid,
terrorismi vastane võitlus, rahvusvahelise
kuritegevuse ja narkomaaniaprobleemide
levik ning
keskkonnaprobleemid) ning liidu
ettevalmistamine laienemiseks.
LEPINGU STRUKTUUR
Põhiõigused, julgeoleku ja
justiitsküsimused;
Euroopa liidu kodanike õigused ja
kohustused;
Välispoliitika;
Institutsionaalsed muudatused.
Nice'i leping
Esitati Euroopa Ülemkogule allkirjastamiseks
26.02.2001
Leping jõustus 01.02.2003.a
Nice'i leping
Nice'i lepinguga muudeti institutsioonide koosseisu ja
ülesehitust, et võimaldada ELi laienemist. Nice'i lepinguga
on ühenduste ja ELi lepingutele lisatud protokoll, mis
määratleb esindajate arvu ning sellega kaasneva häälte
arvu jagunemise ühenduse institutsioonides.
Nice'i lepingu allkirjastamise ajal kuulus Euroopa Liitu juba
15 liikmesriiki: kuus Euroopa ühenduste asutajariiki
(Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja
Luxembourg) ning Iirimaa, Suurbritannia ja Taani (ühinesid
1973. a), Kreeka (ühines 1981. a), Portugal ja Hispaania
(ühinesid jaanuaris 1986), Austria, Rootsi ja Soome
(ühinesid 1995. a).
Schengeni leping
19. juuli 1990. aasta konventsioon,
millega rakendatakse 14. juuni 1985.
aasta Schengeni lepingut Beneluxi
Majandusliidu riikide, Saksamaa
Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi
valitsuste vahel nende ühispiiridel
kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta
2.EUROOPA LIIDU ÕIGUS:
- liigitus ja allikad
- üldpõhimõtted
- õigusaktide liigid
ÕIGUSE ALLIKAD JAGUNEVAD:
Esmased e primaarsed;
Teisesed e sekundaarsed.
Euroopa Liidu õiguse
põhiprintsiibid
ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE
Ülimuslikkuse (supremacy) põhimõte sätestab, et
juhul kui tekib konflikt siseriikliku seadusandluse ja
liidu seadusandluse vahel on riikideülesed õigusaktid
ülimuslikud ehk prioriteetsed. Põhimõtte
rakendamise aluseks on Euroopa Kohtu poolt 1964.
aastal menetletud kohtuasi `Costa v. ENEL
(case 6/64)'.
VAHETU KOHALDATAVUSE
PÕHIMÕTE
Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt
kõigile liikmesriikide kodanikele ning on
samaväärne rahvusriigi seadusandlusega.
Euroopa Kohus sätestas nimetatud põhimõtte
juba 1963 aastal menetletud kohtuasjaga
`Van Gend en Loos v. Nederlandse
Administratie der Belastingen (case
26/62)'.
SOLIDAARSUSKOHUSTUS
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld-
või erimeetmed, et tagada nende
kohustuste täitmine, mis tulenevad
lepingust või ühenduse institutsioonide
võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa
ühenduse eesmärkide saavutamisele.
Liikmesriigid hoiduvad kõigist
meetmetest, mis võiksid kahjustada
käesoleva lepingu eesmärkide
saavutamist.
MITTEDISKRIMINEERIMINE
Ilma, et see piiraks lepingus
sisalduvate erisätete
kohaldamist, on lepingus
käsitletud
valdkondades keelatud
igasugune diskrimineerimine
kodakondsuse alusel.
SUBSIDIAARSUSE JA
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE
Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse
ainupädevusse, võtab ühendus
kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega
meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja
siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult
saavutada kavandatava meetme
eesmärke ning seetõttu võib neid
kavandatava meetme ulatuse või toime
tõttu paremini saavutada ühenduse
tasandil.
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE
Ükski ühenduse meede ei lähe
kaugemale sellest, mis on vajalik
käesoleva lepingu eesmärkide
saavutamiseks.
(proportsionaalsuse põhimõte)
PROTOKOLL NR 30
(subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
rakendamise kohta)
tegevus sisaldab riikidevahelisi aspekte,
mida ei ole võimalik liikmesriikide poolt
rahuldavalt reguleerida;
liikmesriikide tegevus või tegevusetus
läheb vastuollu Euroopa Ühenduse
lepingus
sätestatuga;
valdkonna reguleerimine ühenduse
tasandil toob selget tulu.
EUROOPA KOHTU
OTSUSTEST TULENEVAD
PÕHIMÕTTED
LIIKMESRIIKIDE
ÕIGUSSÜSTEEMIDEST
TULETATUD PÕHIMÕTTED
PÕHIÕIGUSED JA
VABADUSED
inimõigused,
poliitilised õigused;
majanduslikud vabadused.
Vaba liikumise põhimõtted EL
ning nende järgimine
4 VABADUST
Isikute;
Teenuste;
Kaupade ja kapitali vaba
liikumine;
Konkurentsivabadus.
EUROOPA PIIRID ?
Euroopa kujutab endast
ühtedel ja samadel
alustaladel põhinevat
kultuuriruumi, mis on seotud
ühise ajalooga.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Euroopa Ühenduse neli vaba liikumist - kaupade, teenuste,
kapitali ja isikute vaba liikumine - on omavahel seotud.
Isikute vaba liikumise acquis
Isikute vaba liikumise peatüki all reguleeritakse alljärgnevaid
valdkondi:
kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine,
kodanikuõigused,
tööjõu vaba liikumine,
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Infrastruktuurid
Diplomite vastastikune tunnustamine põhineb üldjoontes liikmesriikide
vastavate rahvuslike institutsioonide vastastikusel usaldusel. Mis puudutab
kutsealasid, kus on vastu võetud sektoraalsed nõuded, siis siin on oluline
rahvuslike seadusandluste kooskõlastamine minimaalse koolituse osas, mis
vastaks sätestatud nõuetele. Igal liikmesriigil peavad olema vastavad
kompetentsed struktuurid (ministeeriumid, kutsealaorganisatsioonid), mis
tagavad vastavuse ülalmainitud nõuetega ja eetilised kohustused reguleeritud
ametialade praktiseerimisel.
Praktiseerimaks reguleeritud valdkonnas, tuleb inimesel kas selleks
registreeruda või taotleda litsentsi kompetentsest ministeeriumist. Taotlejal
tuleb tõestada, et tal on valdkonnas tegutsemiseks nõutav kvalifikatsioon. Kui
ministeerium annab tegevuseks loa või registreerib isiku ja kui vastavasse
kutsealaliitu kuulumine on kohustuslik, siis tuleb registreeruda ka liitu.
Tavaliselt on liikmesolek kohustuslik või vajalik praktiseerimaks teatud
ametinimetuse all.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine
ELi kodanikele, kes soovivad iseseisvalt alustada
praktiseerimist teises liikmesriigis või osutada seal teenust,
ei ole lubatud kehtestada rangemaid nõudmisi teadmistele,
oskustele ja kvalifikatsioonile kui kohalikele elanikele.
Teisalt aga kindlustatakse neile võrdsed õigused teises
liikmesriigis ainult siis, kui nad vastavad samadele
tingimustele, mis kehtivad selle riigi kodanike suhtes.
Liikmesriigil on vabadus reguleerida juurdepääsu ja
praktiseerimist kutsealadel (sh õigus nõuda diplomit,
lisatingimusena tegevust või ametinimetust).
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Üldsüsteem
Isik, kes omab kvalifikatsiooni praktiseerimiseks
reguleeritud kutsealal ühes liikmesriigis peetakse
kvalifitseerituks praktiseerima samal kutsealal ka
teises liikmesriigis, st diplomite tunnustamist ilma
eelneva kooskõlastuseta koolituse osas. Kui
viimase puhul on oluline erinevus, siis võib
siirdasukohariik rakendada kompenseerivaid
meetmeid, kas kohaldumisaega või sobivustesti.
Arvesse tuleb võtta ka kutsealaseid oskusi.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
ARSTID
Arstide vaba liikumise ja nende diplomite, tunnistuste ja teiste ametlike
kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks nõutakse
üldarstidelt ja perearstidelt meditsiinidiplomit ja üldarsti erikoolitust,
spetsialistide diplomit: üldmeditsiinidiplomit või diplomit spetsialiseeritud valdkonnas.
Arstide koolituskavad peavad sisaldama peale kindlaksmääratud õppeainete ka haigla
praktikat. Kokku peab õppetöö kestma 6 aastat ning hõlmama 5500 tundi teooriat ja
praktikat ülikoolis. Ühised diplomid Ühenduse ulatuses on järgnevatele spetsialiseerunud
erialadele: anestesioloogia, üldkirurgia, neurokirurgia, sünnitusabi ja günekoloogia,
terapeut, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloog, uroloogia,
ortopeedia, histopatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, kardioloogia, radioloogia.
Alates 1997. aastast vastab eesti arstide ettevalmistus EL-i nõuetele. Arstide register
eksisteerib 5 aastat. Eesti ainsas arste ettevalmistavas kõrgkoolis õpetatakse kõiki
põhierialasid.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Juristid
ELi nõuete kohaselt on õigus antud valdkonnas
praktiseerida, nõustada ja esindada klienti
vastavalt päritoluriigis saadud ametinimetusele.
Asutamisõiguse ning teenuste osutamise vabadus
toimib vastavalt diplomi tunnustamisele ja
sobivustestile ning samadel alustel asukohamaa
juristidega.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Arhitektid
ELi nõuded ei sisalda koolituse koordineerimist, vaid ainult
soovitusi valdkonna korraldamiseks, mille alusel oleks
võimalik kvalifikatsiooni automaatselt teiste liikmesriikide
poolt tunnustada. Formaalsused, mis tuleb lahendada teise
liikmesriigi arhitektile antava asutamisõiguse osas, on
mõnevõrra detailsed, kuid otsus tuleb teha 3 kuu jooksul
pärast taotluse esitamist. Teise liikmesriigi kodanikku, kes
tuleb teenust pakkuma tuleb kohelda samadel tingimusel
kui oma riigi kodanikku.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Kodanikuõigused
1. Hääletamisõigus
ELi kodakondsus täiendab, kuid ei asenda rahvusriigi kodakondsust.
ELi kodanikel, kes pole elukohajärgse liikmesriigi kodanikud, on õigus
valida ja kandideerida valimistel Euroopa Parlamenti. Samuti on
sätestatud konkreetsed suunised võimaldamaks ELi kodanikel valida ja
olla valitud kohalike omavalitsuste valimistel ELi liikmesriigis, kus nad
elavad, aga mille kodanikud nad ei ole. Vastavaid õigusakte ei ole vaja
harmoneerida, sest liikmesriikidel on omad valimisseadused.
Keelatud on kahekordne hääletamine, st hääletada ei tohi
siirdelukohamaal ja päritolumaal korraga. Kahekordset hääletamist
saab vältida kahel viisil: kodanikuvandega, millega kodanik annab
lubaduse, et ta ei hääleta teises riigis, või kustutada teistes
liikmesriikides elavate inimeste nimed päritolumaa valijate nimekirjast.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
2. Elukohamaaõigus
Isikute vaba liikumine tähendab inimese õigust päritolumaal välja antud isikut
tõendava dokumendi või passi alusel jääda riiki kuni kolm kuud. Pärast kolme
kuud on vajalik taotleda elamisluba, mis ei ole eeltingimus isiku õigustele, vaid
tunnistus neist õigustest. Viimast rakendatakse töötajaile, füüsilisest isikust
ettevõtjaile (asutamisõigus), teenuste osutajaile ja vastuvõtjaile,
pensionäridele, üliõpilastele ning pereliikmetele.
Füüsilisest isikust ettevõtjate vaba liikumine põhineb asutamisõigusel ja
teenuste osutamise õigusel. Erinevus viimaste vahel seisneb selles, et
teenuste osutamise puhul on tegemist ajutise loomuga ettevõtlusvormiga, mitte
alalise ettevõtte asutamisega.
ELis on kehtestatud ka nõuded välismaalaste liikumise ja elamisõigust
reguleerivate erimeetmete kooskõlastamisele, mis tulenevad vajadusest kaitsta
avalikku korda, rahvuslikku julgeolekut ja rahva tervist.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Isikute vaba liikumine sisaldab endas õigusi
siseneda liikmesriiki, mille kodanik ei olda,
liikuda seal ning teatud tingimuste täitmisel
sinna jääda. Diskrimineerimine rahvuse
alusel on keelatud. Teise liikmesriigi
kodanikud on võrdsed kohalikega.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Töötajate vaba liikumine
Tööjõu vaba liikumine on üks neljast
Ühenduse põhivabadusest. Teiste
liimesriikide töötajaid peab kohtlema
võrdselt oma kodanikega järgmistes
valdkondades: tööhõive, elamistingimused,
maksustamine, üldharidus ja kutseõpe.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Samuti on töötajatel ja nende pereliikmetel
õigus jääda liikmesriigi territooriumile pärast
seda, kui nad on selles riigis töötanud.
Viimase eesmärk on anda neile õigus jääda
alaliselt peale töötamise lõpetamist
liikmesriiki vanaduspensioniikka jõudmisel,
mis on seadusega paika pandud selles
riigis, täieliku töövõime kaotamise puhul või
kui üks töötaja pereliikmetest töötab edasi.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Praktikas tähendab tööjõu vaba liikumine
seda, et ELi kodanikul on õigus siseneda
teise liikmesriigi territooriumile töö
otsimiseks või töötamiseks. Teiste
liikmesriikide kodanikke tuleb kohelda
võrdselt oma kodanikega, st teiste
liikmesriikide kodanikke ei tohi
diskrimineerida.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Töötaja pereliikmete alla klassifitseeritakse
abikaasa, töötaja ja tema abikaasa alanevat liini
pidi sugulased (järeltulijad), kes on alla 21 aasta
vanad või töötajast sõltuvad ning töötaja ja tema
abikaasa ülenevat liini pidi sõltuvad sugulased.
Kolmandate riikide kodanikud võivad olla kaudselt
ELi seadusandluse subjektid juhul kui nad on ELi
kodaniku pereliikmed või ELi ettevõtte töötajad,
mis pakub teenust teises ELi liikmesriigis. Kui nad
nimetatud kategooriatesse ei mahu, siis on nad
kas rahvusliku seadusandluse, rahvusvaheliste
lepingute või välismaalaste seaduse subjektid.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
KAPITALI VABA LIIKUMINE
Kapitali vaba liikumise peatükk koosneb 3 põhiosast:
kapitali vaba liikumine;
maksesüsteemid;
rahapesu tõkestamine.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Kõige olulisemad erandid kapitali vabale
liikumisele on:
Erand kolmandate riikide suhtes. Lubatud on säilitada
31. detsembril 1993. a. kapitali vaba liikumise osas
kehtinud piirangud neljas valdkonnas: otseinvesteeringud
(s.h kinnisvara), (ettevõtete, filiaalide, osaühingute jne.)
asutamine, finantsteenuste osutamine ja väärtpaberite
lubamine kapitaliturgudele.
Teine erand kinnisvarasse investeerimisel, täpsemalt
suvilakinnistute ostmisel.
Kolmas erand puudutab maksustamist
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Maksesüsteemid
Efektiivsed maksesüsteemid ja -instrumendid on väga olulised ühisturu ning
majandus- ja rahaliidu funktsioneerimiseks. Maksesüsteemide alane acquis
koosneb kahest direktiivist ja ühest soovitusest:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr. 97/5/EC piireületavate
krediidiülekannete kohta (Cross-border Credit Transfers Directive ), mis on vastu
võetud 27. jaanuaril 1997 ja rakendub 14. augustil 1999 - käsitleb liikmesriigi piire
ületavaid kuni 50.000 euro suurusi ülekandeid;
Directive on Settlement Finality in Payment and Securities Settlement Systems
1998 nr. 98/26/EC (19. maist 1998) - käsitleb rahaliste ja väärtpaberite
maksesüsteemide pöördumatuse tagamist (ei käsitletud aga sellel sõelumisel,
kuna jõustub alles 11. detsembril 1999);
Komisjoni soovitus 97/489/EEC (30. juulist 1997) elektrooniliste
maksesüsteemide ning eelkõige kaardiomanike ja -väljaandjate suhete kohta.
Soovitus käsitleb maksekaartide väljastamise ja kasutamise põhimõtteid.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Rahapesu
Valdkonda reguleerib Nôukogu direktiiv nr. 91/308/EEC (10. juunist
1991) rahapesu eesmärgil finantssüsteemide kasutamise tõkestamise
kohta. Liikmesriigid peavad rakendama rahapesu tõkestamise direktiivi
ja tagama rahapesu keelustamise, milleks nad võivad rakendada
direktiivis kehtestatust rangemaid meetmeid.
Direktiiv rakendub krediidi- ja rahandusinstitutsioonidele, samuti
elukindlustuskompaniidele. Finantsinstitutsioonidel on kohustus tagada
klientide identifitseerimine, 15.000 eurot ületavate tehingute
identifitseerimine, samuti tagada sisekontrolli toimimine. Andmed
tehingute kohta tuleb säilitada vähemalt 5 aastat. Samuti on
finantsinstitutsioonid kohustatud uurima kahtlasi tehinguid ja nendest
teatama.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
KAUPADE VABA LIIKUMINE
Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev
kaup peab saama vabalt liikuda ükskõik
millises teises liikmesriigis, kuid see kaup
peab vastama teatud tehnilistele tingimustele.
Põhitingimuseks on siin, et kaup ei tohi
kahjustada inimese tervist ja keskkonda.
Samuti peab olema tagatud järelvalve enne
kauba laskmist siseriiklikule turule ja ka turu
enda järelvalve.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Acquis määratleb tehnilised nõuded tööstuskaupadele,
toote vastavuse hindamise (sertifitseerimise) e.
tüübikinnituse süsteemi alused turule laskmise eel ning
nõuded turujärelvalve süsteemi tagamiseks. Antud on nii
üldised põhimõtted kui ka eraldi nõuded tähtsamatele
kaubagruppidele.
50ndatel aastatel püüti kaupade vaba liikumist tagada
ühtsete väga detailiseeritud õigusaktidega. Vajadusest
seda protsessi lihtsustada tekkisid 70ndail aastail nn. Uus
lähenemisviis (New Approach) ja Üldine lähenemisviis
(New approach).
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Uus lähenemisviis: Euroopa Liidu ametlikes dokumentides on ära
toodud põhilised ohutusnõuded, detailiseeritud tehnilised lahendused
sisalduvad vabatahtlikes standardites. Vastavate direktiividega seotud
standardid (nn. harmoniseeritud standardid) avaldatakse Euroopa
Ühenduse Teatajas. Liikmesriigid on kohustatud väljatöötatavatest
tehnilistest õigusaktidest teistele liikmesriikidele teatama.
Üldine lähenemisviis: reguleerib vastavuse hindamise erinevaid
meetodeid ja esitab vastavuse hindamise moodulid. Liikmesriikidel on
õigus määrata nn. akrediteeritud sertifitseerimisasutus ( notified body),
kes direktiivide kohaselt teostab vastavuse hindamise protseduuri.
Sertifitseerimisasutuste nimekirja peab Euroopa Liidu Komisjon.
Erinevad lähenemisviisid koos vastastikuse tunnustamise põhimõttega
tagavad, et tootja, valmistaja või importija võib tuua kauba turule
ükskõik millises EL liikmesriigis, sattumata vastuollu kohalike
eeskirjadega.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
TEENUSTE VABA LIIKUMINE
Teenuste vaba liikumise peatükis on ELi õigustiku (acquis') eesmärk
tagada ühtne teenuste turg seda mõjutavate tegurite harmoniseerimise
kaudu (nt panganduses pankade adekvaatse finantsaluse, ühtsete
tegevusreeglite, tarbijakaitse jne tagamine; kindlustuses siseturu
põhimõtte ja järelevalvesüsteemide vastastikuse tunnustamise
põhimõtte tagamine jne).
Teenuste vaba liikumise peatükk hõlmab ka kutsekvalifikatsiooni
vastastikuse tunnustamise harmoneerimist (kui teenuse pakkuja on
ühes liikmesriigis tunnustatud, võib ta tegutseda ka teises liikmesriigis)
ning teenustekaubanduses teenuse lahutamatuid komponente
käsitlevate andmete kaitset, samuti teenuseid osutavate ja tarbivate
isikute vaba liikumist.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
1. mail 2004 avanes Eestile Euroopa teenuste turg
17. märtsil 2004 võttis Riigikogu vastu Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse.
Seaduse eesmärk on kaitsta töötajat ja tagada, et teenuste pakkumisel teistes riikides koheldakse
teda põhitingimuste osas samuti nagu kohalikku samaväärsel ametikohal olevat töötajat. Samuti
tagatakse teenuseid ostutavatele tööandjatele aus konkurents ning seega välditakse olukorda, kus
teenuse osutaja võidab pakkumise seetõttu, et tema asukohariigis on tööjõukulud väiksemad.
Lähetav ettevõte peab garanteerima lähetatud töötajatele töökohariigi põhitingimused: maksimaalne
tööaeg, minimaalne puhkeaeg ja minimaalne tasustatav puhkus; palga miinimummäär (kaasa
arvatud ületunnitasu), tööohutus, tervisekaitse ning tööhügieen. Samuti on reguleeritud rasedate või
äsjasünnitanud naiste kaitse, laste ja noorukite töötingimused ning meeste ja naiste võrdne
kohtlemine.
Ettevõtjad peavad silmas pidama, et seaduse järgi tuleb ka kolmandatest riikidest tulnud töötajaid
kohelda võrdselt liikmesriikide töötajatega. Seega tuleks võrdsed tingimused tagada ka Euroopa
Liiduga mitte liituvatest riikidest pärit töötajatele, kus hetkel on tööjõud odavam.
Kuigi Eesti kodanikud ei või üleminekuperioodi ajal piirangud kehtestanud EL-i riikidesse siseneda kui
töötajad, võivad nad hoolimata sellest siseneda teise liikmesriiki ajutiselt selleks, et osutada
teenuseid.
Riigi seisukohalt on teenuste vaba liikumine soodsam kui töötajate vaba liikumine, sest inimesed ei
lahku riigist alatiseks, vaid tulevad uue töökogemusega tagasi, maksavad siin makse ja toovad
suures osas ka teenitud palga kodumaale.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Peatüki teemad:
Euroopa Lepingu artiklid 52 (äriühingute asutamise vabadus) ja 59 (teenuste osutamise vabadus)
Pangandus - Euroopa Liidu õigustik sätestab muu hulgas nõuded pankade
finantsaluse adekvaatsusele, tarbijakaitselistele aspektidele panganduses,
finantsturgude usaldusväärsusele ning ühtsetele tegevusreeglitele
panganduses.
Kindlustus ­ järgides Euroopa Liidu õigustikus sätestatud asutamisõiguse
(tütarettevõtte, filiaali asutamise õigus) ja teenuste vaba liikumise (piiriülene
teenuste pakkumine) põhimõtteid on litsentseeritud kindlustusandjal, kelle
peakorter asub ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, õigus tegutseda
kindlustustegevuse alal kõigis liikmesriikides. Tütarettevõtte asutamiseks on
piisav päritoluriigi luba, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Investeerimisteenused ja väärtpaberiturud -
investeerimisteenuste alused Euroopa Liidus on
sätestatud direktiiviga 93/22/EMÜ. Liikmesriikidelt
nõutakse investeerimisühingute tegevuslubasid
väljastavate ning nende tegevuse järelevalvet
korraldavate pädevate asutuste loomist.
Sätestatakse päritoluriigi kohustused jälgida
kapitali adekvaatsuse nõuetest kinnipidamist ning
klientide huvide kaitstust, samuti tagada vajadusel
investeeringute kompenseerimine lähtuvalt
ametlikult tunnustatud
kompensatsiooniskeemidest.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Isikuandmete kaitse raamdirektiiv 95/46/EÜ -
isikuandmete kaitse alase ELi õigustiku eesmärk
on kaitsta füüsiliste isikute õigusi ning tagada
informatsiooni koguvate firmade huvide ja isikute
eraelu puutumatuse vaheline tasakaal.
Isikuandmete töötlemisel saadav informatsioon on
siseturgu iseloomustavate vabaduste (kaupade,
isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine)
lahutamatu komponent. Sellises olukorras võib
õigusaktide liiga suure erinevuse korral tekkida
häireid ühtse turu funktsioneerimises.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Käsitööliste, kauplejate ja farmerite pakutavate teenuste vabadus ­
tagamaks nimetatud spetsialistide vaba liikumine Euroopa Liidus on
liikmesriikidel vajalik täita muu hulgas järgnevad tingimused:
a) Erialaste kvalifikatsiooninõuete tunnustamine. Erialase kogemuse
tunnustamise süsteem põhineb eeldusel, et pideva töö käigus tekivad
inimesel teatud kogemused ja oskused. Seega on tavaliselt
tingimuseks seatud 3- kuni 6-aastane töökogemus koos isiku hea
iseloomustuse, majandusliku olukorra ning vaimse ja füüsilise tervise
tõendamisega.
b) Head tervist, mainet ja stabiilset majandusolukorda tõendavad
nõuded. Hea maine, tervise jne tõendamise põhitingimus on, et
asukohariik peab aktsepteerima neid tunnistusi, mille on väljastanud
päritoluriik.
c) Nimetatud spetsialistide ühinemisvabadus erialaliitudega.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate
äriagentide pakutavate teenuste (agenditeenuste)
ühtne õiguslik reguleerimine - Euroopa Liidu
direktiiv 86/653/EÜ sätestab füüsilisest isikust
äriagentide töötamise tingimused, agentide
kohustused, tasustamise ja lepingu katkestamise
põhimõtted, samuti kahjutasu või kompensatsiooni
tingimused ning konkurentsireeglid.
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Infoühiskonna teenused on Euroopa Liidu
õigustikus suhteliselt uus mõiste. Seda valdkonda
reguleerib infoühiskonna teenuste transparentsuse
direktiiv 98/48/EÜ, mis muu hulgas sätestab ka
liikmesriikide kohustuse teavitada Euroopa
Komisjoni igast infoühiskonna teenuste valdkonda
puudutavast siseriiklikust õigusaktist või selle
eelnõust. ELi õigustikus on määratletud ka
teenuse mõisted ­ nt teenused, mida osutatakse
elektrooniliselt, kaugteenusena, teenuse saaja
individuaalse nõude alusel jne; samuti
sätestatakse nende teenuste (nt e-kaubandus)
õiguslik kaitse.
EKSAM 2 tundi
Eksami küsimused ainekava teemade alusel:
Kuidas EL alguse sai?(nimeta 6 olulisemat
perioodi ja mis sellel perioodil oli oluline ­
6x3 =18P)
Lepingud (nimeta olulisemad EL lepingud ja
ja nende tähtsus ­ 4x3 = 12P)
EKSAM 2 tundi
Eksami küsimused ainekava teemade alusel:
Nimeta Euroopa Liidu institutsioonid ja
iseloomusta lühidalt nende tegevust? ­
5X3=15 P
EKSAM 2 tundi
Eksami küsimused ainekava teemade alusel:
Nimeta EL organisatsioonid ja agentuurid
ning nimeta nende loomise vajadus ja
põhiülesanded ­ 4x3=12P.
EKSAM 2 tundi
Eksami küsimused ainekava teemade alusel:
Nimeta Euroopa Liidu õigusaktid (seleta
mõistet esmane ja teisene õigus ning
nimeta nende õiguste õigusaktid ­ 8P)
EKSAM 2 tundi
Eksami küsimused ainekava teemade alusel:
Euroopa Liidu õiguse printsiibid ­
4x3=12P(ülimuslikkus, vahetu
kohaldatavus, proportsionaalsus,
subsidiaarsus)
EKSAM 2 tundi
Eksami küsimused ainekava teemade alusel:
Selgita vaba liikumise põhimõtted ning nende
järgimine:
Isikud (Isikute vaba liikumise peatüki all
reguleeritakse alljärgnevaid valdkondi ­ 8P)
Kapital (mida käsitleb kapitali vaba liikumise
peatükk-3P) ,
Kaubad (lähenemisviisid- 5P)
Teenused (nimeta seitse olulist­7P)
KOKKU: 100 punkti