Vahel kaetakse plaadid ja matid mõne kaitsva kattekihiga. Selleks võivad olla klaaskiudriie, alumiiniumpaber vms. Üleval mainitud, et mineraalvillad ei põle nad sulavad. Tavaline ehituslik mineraalvill võib kaotada oma soojaisolatsiooni omadused juba 200 kraadi juures, mitte seetõttu, et kiud hakkaksid sulama vaid kuna sideaine, mis kiudusid koos hoiab ei talu nii suurt kuumust. Kui 8 sideainet ei ole, siis ei seisa vill enam koos. See pudeneb laiali ning ei kanna enam isolatsiooni võimet. Villa kiud peavad vastu kõrget temperatuuri: kivivilla kiud kuni 1100 kraadi ning klaasvillakiud kuni 680 kraadi. Palju on tulekahjusid, kus on kasutatud valet isolatsiooni materjali. Seega peab teadma, milline vill teatud tarindisse sobib. 1.8 Kivivill Kivivilla tooraineks on looduslik kivim. Selleks võib olla näiteks basalt, koks, räbusti jne.
Klaasvill valmib sulaklaasi juhtimise teel kiiresti pöörlevasse trumlisse, kust väljuvad peened klaasijoad. Gaasileegis kuumutades venitatakse klaasijoad veelgi pikemaks ning peenemaks, juuspeente klaaskiude koos hoidmiseks lisatakse sideainet. Nii klaas- kui kivivillakiudusid hoiab koos sama sideaine (formal-dehüüdvaigud), mis püsib tempe-ratuurini 200 kraadi ning temperatuuril 250 kraadi võib juba lenduda. Kui sideainet pole, ei seisa vill koos: ta pudeneb laiali või vajub kokku. Villa kiud ise aga sulavad kõrgematel temperatuuridel: klaasvillakiud 680 kraadi juures. 7 Kivivill on mitmekülgseim ja enim kasutatav soojusisoleermaterjal. Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka
· Õhu- ja gaasiläbivus sõltub toote tihedusest, nii näiteks pehmetel villatoodetel on õhuläbitavus nii suur, et nende puhul tuleb kasutada tuuletõket. · Niiskuse mõju: õhukuiva mineraalvilla niiskus on ca 0,5%; maa sees olevate konstruktsioonide soojustamisel on niiskuse mõju suur, mistõttu tuleb immutada vetthülgavate ainetega. · Veeauruläbilaskvus on küllalt suur, piirides 0,06x10-9 kuni 0,2 x10-9 kgm/Ns vajavad hüdroisolatsiooni. · Mineraalvilltoodete survetugevus oleneb toote liigist. · Mineraalvilla soojusjuhtivus on madal, see on tingitud suure hulga kiududevahelise õhu olemasolust (95% toote mahust). Soojusjuhtivus sõltub mineraalvillast toote tihedusest. · Akustilised omadused mullilisest ja kiulisest struktuurist olenevalt on hääleabsorbtsiooni võime hea, seda eriti suurte lainepikkuste puhul. Väikeste lainepikkuste puhul on tarvis paksu mineraalvilla kihti või tuleb villa kaugust kõvast pinnast pisut suurendada (jätta vahed)
Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. Täitematerjalidele esitatavad nõuded on üldjoontes samad, mis tavalise raskebetooni puhul. Graniitkillustiku survetugevus peab olema vähemalt 80 ja paekillustikul vähemalt 60 N/mm2. Killustikul kontrollitakse veel kuluvust riiultrumlis ja see ei tohi ületada 45%. Nõutav betooni tugevusklass ja külmakindlus sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealiskihiks või aluskihiks, kas ühe- või kahekihiliseks teekatteks). Sageli lisatatkse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid lisandeid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saame tihedama betooni.
Esineb ka veeta kipsi anhüdriiti. Paekivi on saanud eesti rahvuskiviks, kuna üle poole Eesti territooriumist (PärnuMustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Laiguti esineb paekivi ka sellest joonest lõuna pool. Paekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid. Peale nende esineb veel vahepealseid erimeid. Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on 2,6...2,8 g/cm3, mahumass 2300...2700 kg/m3, survetugevus 50...180 N/mm2, veeimavus 1...6% ja külmakindlus 15...100 tsüklit. Oluline on savi sisaldus. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. Kaltsiidi ja savi sisalduse järgi jagatakse kivimid liikidesse... Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: · Tehnoloogiline lubjakivi- kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi- ja metallitööstuses,
sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse (P või F ja mõõtühikuks N või kg) Rs=Purustav jõud/Ristlõike pindala Tõmme kontrollitakse suri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind
Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s
AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm • SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk. Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni. 2.Raudbetoon Koosneb betoonist ja terasest (betoon survejõud ja teras tõmbejõud) Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus. Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis. Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge. Eelised ja puudused: • Odav materjal ja tulekindel • Pikaajaline konstruktsioon ja holduskulud väiksed
· Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. · Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad
5) TULEKINDLUS materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil.
Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10.EHITUSTERASED Metallidest ehit.mat
survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist
MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Survetugevust kontrollitakse kivimist väljapuuritud silindrite purustamisega survel. Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik.
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115
pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid? Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja mineraalsest peentäitematerjalist. Milleks peamiselt kasutatakse betoon-telliseid? Neid kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid? On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt, naftabituumen, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumen. Kasutatakse: asfaltbetoonide , sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepekihiks, katusekatte ja hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid?
14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi *Joogivesi/puhas vesi kahjulike lisanditena
tootmisohje meetoditele vastavuskriteeriumidele ja vastavuse hindamisele Antud standard rakendub vaid sellisele betoonile, mis ei sisalda pärast tihendamist liigset õhku. Ei rakendu: gaasibetoonile, vahtbetoonile, korebetoonile, alla 800 kg/m3 tihedusega betoonile, tulekindlale betoonile. 4. Betoonide normtugevuse mõiste, survetugevus- ja tihedusklassid Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja
4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9. MATERJALI ELASTSUS, MÕNI ELASTSE MATERJALI NÄIDE................................................6 10. MATERJALI PLASTSUS, MÕNI PLASTSE MATERJALI NÄIDE..............................................6 PUITMATERJALID............................................................................................................. 7 1. MIDA OSKAD VÄLJA TUUA PUIDULE POSITIIVSEKS JA NEGATIIVSEKS OMADUSEKS?..........7 11
.......................9 3.2 Plastifikaatorid ehk veevajadust vähendavad lisandid.........................................................10 3.3 Superplastifikaatorid ehk veevajadust suurel määral vähendavad lisandid..................................11 3.3.1 . Superplastifikaatorite keemilised tüübid.....................................................................12 3.3.2 Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi............................................12 3.3.2.1 Survetugevus.....................................................................................................12 3.3.2.2 Poorsus............................................................................................................13 3.3.2.3 Kuivamiskahanemine...........................................................................................13 3.3.2.4 Külmakindlus....................................................................................................13 3.3.2.5 Püsivus...........
b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID
Mineraal - ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel Kivim - koosneb ühest või mitmest mineraalist Geoloogilise päritoli järgi liigitatakse kivimid tard-, sette-, ja moondekivimiteks TARDKIVIMID · Tekkinud vedela magma hangumisel · Koosnevad kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest Graniit - kristalliline kivim, peamine tardkivim Eestis Graniidi omadused: · Suur survetugevus · Suur tihedus · Suur külmakindlus · Suur soojajuhtivus · Suur kõvadus · Suur kulumiskindlus · Väike tõmbetugevus · Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt: · Killustiku · Sillutuskive · Äärekive · Välistrepiastmeid · Skulptuursed detailid : SETTEKIVIMID
sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt.
kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt.
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh�
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised oma
Väljast mõjuvad peeglina. Heli isoleerivad klaasid Eri paksustest ja erineva õhuvahe suurusega paketid (üks klaas 6 mm paks, teine lamineeritud klaasist ). Välisviimistlusklaas 14 Välisviimistluseks kasutatakse karastatud või lamineeritud klaase, mis võivad olla valgust peegeldavad või ka salvestavad. Kiudbetoon- omadused, kasutamine ja erinevad kiudude liigid. Tavalist betooni iseloomustab väike paindetõmbetugevus ja suur survetugevus. Selleks, et paindetõmbetugevust survetugevusega võrdsustada, paigaldatakse betoonkonstruktsiooni armeering, mille ülesandeks on võtta tõmbetsoonis vastu tõmbepinged. Armatuuri paigaldamisega kaasneb aga palju aeganõudvaid ja kulukaid ettevõtmisi: armatuuri projekteerimine, ostmine, transport, ladustamine, ettevalmistus ja paigaldus. Talvel tuleb armatuuri veel lisaks kaitsta lume ja jäätumise eest ning enne valu soojendada. Need
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres kapp Võru 2013 Mis on Bituumen? Bituumen laineplaat Onduline katuseplaat on elastne, see ei pragune, ei kaota värvi, ei vaja erilist hooldust, on tervisele ohutu. Kõige selle tagab koostis ja valmistamistehnoloogia. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Laineplaadi mõõdud on 2x0,95m, kogupindala on laineplaadil 1,88m2, millest kasulik pind 1,6m2. Ühe plaadi kaal on 6,5kg. Laine mõõdud on 9,5x3,8cm, laineplaadi paksus on 3mm. Laineplaati on
Erinevalt mineraalsetest sideainetest, nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Seepärast kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). 11. Kirjelda bituumen laineplaate. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Tselluloosi- ja polüesterkiud segatakse vedelaks pulbiks. Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad materjali ning see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimisse. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles seejärel immutatakse bituumeniga.
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
