TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 21.02.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemes (toru, plaat) kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Töö teoreetilised alused Noonius Paljudel mõõteriistadel on mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa, millele on märgitud mõõtekriips. Mõõtmisel määratakse mõõtekriipsu asukoht mõõteskaala suhtes. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika osakond Üliõpilane: Diana Turja Teostatud: Õpperühm: EALB 41 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Noonius ehk vernjee on mõõteriista täpsust suurendav vahend (abiskaala), millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. See on mõõteriistadel mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa. Nooniuse jaotise pikkus a n on põhiskaala jaotise pikkusest a lühem a/n võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv (skaala jaotise pikkus on kahe naaberkriipsu vahelise kaugus sellel skaalal)
3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt. Seejärel võeti skaala näit ja paindetugevus arvutati valemist (2): 3* F *l Rp = 2 *b * h2 kus, Rp- paindetugevus, kPa F- purustav jõud, N l-tugiava, mm h- katsekeha paksus, mm b-katsekeha laius, mm
po = v x 1000 (Valem 1) m proovikeha mass [g] o puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] 4.3. Külmapaine määramine Katekehad on külmutatud -33 ° C juures, ning kehad painutatakse ümber ringja toru. Kui painutamisel pragusid ei teki, siis hüdroisolatsioonmaterjal vastab stardandile. 5. Tulemused Tabel 1. Katsekehade mõõtmed ja tihedus Katsekeha Katsekehade paksused [mm] Laius ja pikkus Mass [g] Tihedus nr [kg/ m3 ] h1 h2 h3 a b 4000S-1 1,52 1,62 1,52 303 303 144,24 1,01 4000S-2 1,68 1,68 2,0 315 300 146,4 0,87
Vbr- proovikeha ruumala [cm3] 3.3 Veeimavuse määramine Veeimavus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999. Esmalt määrata kuue katsekeha mõõtmed ning kuivatatud katsekeha massid. Seejärel asetatakse katsekehad vette, mille temperatuur on 18-25ºC. Vette asetatakse nii, et alumine pind oleks 8-12mm allpool vee tasapinda. Pärast 28 ööpäeva võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi 2 järgi. m1 -m0 W k = V * 100 (Valem 2) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] m28- proovikeha mass veega immutatult [g] V-katsekeha ruumala [cm3] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12089:1999. Esmalt määratakse proovikeha mõõtmed ning seejärel asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200mm
kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis). Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmine. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1. Temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Töö metoodika kirjeldus. 1) Määrata katsekehade keemiline koostis (tabel 4.2) ning mõõta ühel katsekehal (iga terase korral) HRC kõvadus lähteolekus kolmes punktis. Kontrollida kõvadusmõõturi näite etalonplaadiga. 2) Määrata terase keemilise koostise järgi karastustemperatuur (joonis. 5.1) ja katsekeha kuju ning mõõtmete järgi kuumutuskestus (tabel 5.1). 3) Jaotada katsekehad vastavalt karastuskeskkonnale, tulemused tuua tabeli 5.4 kujul.
Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks. 2. Noolutmine - karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. 3. Töö metoodika Kõige pealt määrasin katsekehade keemilise koostise ning mõõtsin kõikide kehade HRC kõvaduse. See järel tegin kindlaks kehade karastustemperatuur ning kuumutuskestused. Pärast kuumutamist karastasin kehad erinevates keskkondades (vesi, õhk, õli). Pärast seda mõõtsin kõikide kehade HRC kõvadused, et aru saada, kuidas mõjub karastamine katsekehadele. Olles mõõtmised sooritanud, hakkasin noolutama. Selleks tuli välja selgitada ka noolutustemperatuurid
Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Pundumiskiiruse määramine Kaaluda naturaalpuidust ja termotöödeldud puidust katsekehad Määrata katsekehade paksus radiaal- ja tangentsiaalsuunas Paigutada üks katsekeha keeduklaasi radiaalsuunas ja teine tangentsiaalsuunas pundumise määramiseks Paigutada katsekehad keeduklaasiga indikaatorkellade alla Registreerida indikaatorkellade algnäidud Valada keeduklaasidesse niipalju vett, et katsekehad oleks kaetud Registreerida indikaatorkellade näidud iga 15 min järel 1,5 tunni kestel
intensiivsemalt, mida kõrgem on temperatuur. Karastatud terase kuumutamist temperatuurini 200-500°C olenevalt soovitud kõvaduse soovist ja süsiniku sisaldusest. Seda protsessi nimetatakse noolutamiseks. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Muutused on seotud faasimuutustega kuumutamisel: jääkausteniidi kadumise ja martensiidi lagunemisega. Töökäigu kirjeldus: Määrata katsekehade keemiline koostis Mõõta HRC skaalal katsekehade kõvadus (mõõta kolmest erinevast kohast ja leida keskmine) Määrata terase keemilise koostise järgi karastustemperatuur Katsekeha kuju ja mõõtmete järgi määrata kuumutuskestus Jaotada katsekehad vastavalt karastuskeskkonnale Kuumutada katsekehad ahjus Jahutada ahjust tulnud katsekehad vastavas keskkonnas Määrata karastatud katsekehade kõvadused Valida nõutav kõvadus ja sellele vastav noolutustemperatuur
proovikeha katsetulemustest. Rp = k 3F l2 (Valem 5) 2bh Kus, F-purustatav jõud [kgf] l- tugedevaheline kaugus [cm] b- proovikeha laius, cm h- proovikeha kõrgus [cm] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Tiheduse määramine Katsetatud proovikehade tihedused on toodud tabelis 1. Arvutused on tehtud valemi 1 järgi. Tabel 1. Katsekehade tihedused Prk Proovikeha mõõtmed [cm] Maht [cm3] Mass [g] Tihedus nr. [kg/m3] a b h 1. 24,83 11,85 8,77 2580,5 4941,2 1914 2. 24,81 11,88 8,76 2581,9 4935,4 1911,5 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Hüdroisolatsioonmaterjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata hüdroisolatsioonmaterjalide omadused 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutati kolme tüüpi Bituthene hüdroisolatsioonmaterjali: 4000, 4000s ja 8000 (isekleepuv HDPE/ kummibituumen rullmembraan) 3. Kasutatud katseseadmed Joonlaud: katsematerjalide mõõtmiseks Nuga/käärid: piisava suurusega tüki lõikamiseks materjalist Mõõtekaal: katsetatava materjali massi leidmiseks Külmakast: katsekehade külmutamiseks Tõmbetugevuse katsetamise seade. 4. Katsemetoodikad 4.1. Pinnamassi leidmine Määrati katsekehade mõõtmed aritmeetilise keskmise meetodil. Selleks võeti katsekehadel mõõtmed kahest kohast ning leiti keskmine, mis saadi vastavaks mõõduks. Seejärel katsekehad kaaluti ning saadi kehade massid grammides. Pinnamassi leidmiseks kasutada valemit Valem 4.1 : m M= 10 Valem 4.1
kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A ; temperatuuri valmisel c1 lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. Töö metoodika Esmalt määrasime katsekehade keemilise koostise ning mõõtsime kõikide kehade kõvaduse HRC. Seejärel tegime kindlaks kehade karastustemperatuuri ning kuumutskestused. Pärast kuumutamist karastasime kehad erinevates keskkondades (vesi 20C, õhk, õlimineraalõli). Pärast seda mõõtsime kõikide kehade kõvadused HRC, see andis vastuse küsimusele, kuidas mõjub karastamine katsekehadele. Pärast mõõtmist toimus noolutamine.
järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvadusega, aga väga habras. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Katsetulemused: Tabel 1 Katsekehde C-sisaldus ning karastamistingimused Terase Kõvadus Karastus Kuumutuskestus Katsekehade Nõutav Saavutatud mark, lähteolekus temperatuur min arv kõvadus kõvadus °C karastuskeskkonna HRC HRC C- HRC kohta sisaldus 1)C10 4.25 HRC 900 4:48 Õhk: 30 9 Õli:
koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 6 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.1 ja külmas keskkonnas kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.2. Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4. Katse tulemused 4.1 Betoonisegu koostis 8 liitri valmistamiseks Tabel 5.1 Segu nr. 1 Komponendid [kg/m3] [kg/8l]
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid.
survepinnad, mõõdeti ning kaaluti ja seejärel katsetati kuubid survele. Kuubi purunemisel määrati purustatav jõud. Lähtuvalt purustatavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutati kivistunud betooni survetugevus. Survetugevus arvutatakse valemi 1 järgi. Rs = k FS (Valem 1) k - paranduskoefitsent 0,95 F - purustav jõud [kN] S - survepindala [ cm2 ] 5. Tulemused 5.1 Korrapärase kujuga katsekehade tihedus Tabel 1. Rühma määratud betoonist katsekehade tihedused Keskkond Katsek Mass Katsekeha Katsekeha Survepindala Tihedus[kg/m3] eha nr. [g] pikkus laius [cm] [cm2] [cm] Toatemper 135-1 2371,1 9,83 10 98,3 2412,1 atuur Toatemper 135-2 2372,3 9,89 10 98,9 2398,6 atuur
kooniline vorm täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ja pind silutakse. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 3.3Kivistunud betooni survetugevuse määramine. Betooni survetugevuse määramiseks valmistatakse betoonisegust 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Segu tõstetakse vormidesse ning tihendatakse. Katsekehade lahtine pind tasandatakse. Katsekehade kivistumine toimub kolmes erinevas keskkonnas: 1) normaaltingimusel 20+/-2oC >95% Rh 2) kuivas keskkonnas 60+/-5oC 3) külmas keskkonnas -20+/-2oC 4) külmas keskkonnas -10+/-2oC 5) vees 6) õues 4 7) 20+/-2oC pöörleva õhuga Katsekehi katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks
T-5 6,12 5,57 8,18 T-1 6,08 5,62 5,66 T-2 6,16 5,83 7,97 T-3 5,96 5,52 Keskmine 8,22 5.2 Tiheduse määramine Katsetulemused on toodud tabelis 2. Tiheduse arvutamiseks kasutas autor valemit 2. Kuivad ja niisked katsekehade tihedus on arvutatud ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga 3. Tabel 2. Puidu tihedus Proovi- Puidu Proovikeha Maht Mass Niiskuse Tihedus [kg/m3] keha nr. olek mõõtmed [mm] [cm3] [g] sisaldus [%] a b h antud niiskusel niiskusel 12%
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt
Töökäik 1. Määrasime duralumiiniumi HRB kõvaduse lähteolekus erinevatest kohtadest. 2. Määrasime kuumutustemperatuuri. 3. Panime detailid ahju 20 minutiks. 4. Pärast 20minutilist ahjus olemist võtsime aluse, mille peal detailid oli kiiresti ahjust välja ja karastasime vette. 5. Seejärel mõõtsime uuesti detaili kõvaduse ja murdsime detaili kuueks võrdseks tükiks. 6. Edasi järgneb katsekehade kunstlik vanandamine ahjus temperatuuril 210 C, ahjust võtsime katsekehad välja ükshaaval 1. 1 min; 2. 3min; 3. 5 min; 4. 10 min; 5. 15 min ja 6. 20 min. 7. Pärast vanandamist määrasime kõigi katsekehade kõvaduse, kandsime saadud tulemused tabelisse 7.3 ja joonestasime nende alusel graafik HRB= f(tvan). Katsetulemused:
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt
tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3.3 Katse tulemus Betoonisegu koostis 3 liitri valmistamiseks. Tabel (1) Katse CEM I 42,5 Liiva Liiva Killustiku Killustiku Vee W=V/Ts nr Tsemendi fraktsioon, mass, fraktsioon, mass, [g] mass,
Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3)
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1
soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC.
o ülekuumutamise korral aga võib tekkida terade vahepiiride osaline sulamine. 4. Pärast 20-minutilist seisutamist võtta riba kiiresti ahjust välja ja karastada vees. Sel juhul ei jõua eralduda sekundaarne faas (CuAl2) ning karastamisel säilib ühefaasiline _ tardlahuse struktuur. Seejärel mõõta kõvadus ja lõigata riba vastava tükeldusseadme abil kuueks katsekehaks. Järgneb katsekehade kunstlik vanandamine keevas vees temperatuuril 100 C. Selleks asetada kõik kuus 0 katsekeha korraga vette ja võtta sealt ükshaaval välja järgmiste ajavahemike järel: 1. 0,5 min, 2. 1 min, 3. 3 min, 4. 5 min, 5. 10 min ja 6. 20 min. Pärast väljavõtmist tähistada katsekehad numbritega. 5. Pärast vanandamist määrata kõigi katsekehade kõvadus, kanda saadud tulemused tabelisse 7.3 ja
Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks elektroonilise nihikuga uuritavate katsekehade mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. 2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 2 3 V = a · b · c (risttahukas), V = (d2) · π · h (silinder) ja V = 4 3 · π· ( d2 ) (kera).
3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmistulemused estitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. iga katsekeha mõõde arvutati kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest
ettevaatlikult üles. Mõõdetakse betoonisegu vajum, millest oleneb segu konsistents. Järgnevalt täidetakse betoonisegu vormidesse mille mõõtmed on 100*100*100 mm. Betoonisegu vorme tihendatakse vibrolaual. Kui segu pinnale tekib tseementtaigna taoline kiht, tähendab see seda, et õhumullid on eraldunud ning segu tihendatud. Üleliigne segu eemaldatakse võrmi ülemiselt pinnalt kelluga. Pärast ööpäeva seismist, vabastatakse katsekehad vormist ning katsekehade kivistumine jätkub kapis vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C (normaaltingimus) ja 605°C (kuiv keskkond) või -185°C (külm keskkond). Betoonisegu kuubikuid hakatakse katsetama vähemalt 28 päeva möödudes. Kuubikud mõõdetakse ja kaalutakse ning määratakse katsekehade tihedus valemiga 1. Järgnevalt katsetatakse 3 survetugevust
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.7 2017/2018 Puidu katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil. m 1-m W= 100 Valem 4.1.1 m
.................................................................................................................3 1.4.1Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul mõõtetäpsusega 0,01 [g]...........................3 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed..................................3 1.4.3Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi................................................................4 1.4.4Teeme uuritavate katsekehade eskiisjoonised............................................................................4 1.4.5Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega.........................4 LISAD........................................................................................................................................................5 1 KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1.1 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil
konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. Karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (vees, õlis). Noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 3 erineva süsinikusisaldusega terast: väike (5tk), suur (1 tk), turvavöö keel (1tk), andmed toodud tabelis. Kõigi katsekehade paksus oli 3mm. Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil C-skaala järgi. Karastamiseks kasutasime ühte ahju 2 korda (800 ºC ja 930 ºC), noolutamiseks oli kasutuses 3 ahju (200 ºC, 350 ºC ja 500 ºC). Jahutamiseks kasutasime toatemperatuuril olevat vett (jahutab algul 600 ºC/s, hiljem 300 ºC/s), õli (jahutab ühtlaselt 150º C/s), ja õhku (jahutab kaua). Rockwelli masina täpsust määrasime etaloonplaadi abil, tabelis on kõvadused antud ilma veata.
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks Kaal – katsekehade massi leidmiseks Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid
betoonisegu töödeldavus on piirides 10 210 mm.[2]. Hommikusel rühmal tuli koonuse vajumiks 3 cm. Töödeldavuse piiridesse küll vajum ei jää, aga teise tühmaga võrreldes pole vahe eriti suur. Betooni tihedus tuli samasugune, kas kivinedes niiskes kohas või ahjus. Betooni survetugev sõltus aga suuresti kivinemistemperatuurist. Katsest oli näha, et kehad, mis kivinesid ahjus, pidaseid survele paremini vastu kui niiskes kohas kivinenud katsekehad. Ahjus kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli 17,9 N/mm², niiskes keskkonnas kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli aga 27,7 N/mm². Betoon kuulub tugevusklassi C20/25. Hommikuse rühma survetugevuseks külmas keskkonnas tuli 14 N/mm² ja niiskes keskkonnas 26,3 N/mm². Niiskes keskkonnas kivinenud betooni survetugevused on suhteliselt võrdsed. Järeldada saab ka seda, et külmas keskkonnas kivinenud betoon on kõige nõrgem. 6.KORDAMISKÜSIMUSED 6.1 Millised on betooni põhilised omadused?
Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperatuuril 102 – 105 °C. Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi. Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt. Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga:
5 53 10 61,2 20 44,4 Graafik HRB = f (tvan) Järeldus Saavutasime nõutud kõvaduse peale vanandamist, kuid märgatavat kõvaduse tõusu eri vanandamise aegade puhul ei täheldanud. Tõenäoliselt on katsetulemused ka ebatäpsed, kuna katsekehade vanandamise aeg on ligikaudne ning vanandamise aegade vahed olid ebapiisavalt väiksed.
ekstrudeeritud kärgpolüstüreenist ja sobivad eriti hästi pinnasesse ehitamisel, kus vajatakse kõrget koormustaluvust, niiskuskindlust ning häid ning kestvaid soojusisolatsiooniomadusi. XPS tooteid kasutatakse vundamentide, keldriseinte, otse pinnasel põrandate ja pööratud katuste soojustamiseks, samuti väikemajade aluste külmakaitseks, keltsatõkkeks. [2] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A
98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A
¾ KANDEV RAKETIS • kui konstruktsiooni koormatakse > 70% arvutuslikust koormusest - • kui konstruktsiooni ehituse ajal ei koormata - ¾ JÄIGAL SARRUSEL RIPPUV RAKETIS Pärast lahtirakestamist tuleb hinnata kõigi pindade vastavust nõuetele, vaadates nad järelevalveklassi eeskirjade kohaselt üle. 2.3.6 BETOONI SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE Betoonisegust valmistatakse proovikehad, mis saadetakse ehituslaborisse tugevuse kasvu jälgimiseks. Katsekehade valmistus survetugevuse kontrollimiseks toimub vastavalt standardi EVS-EN 12390-2 nõuetele, võttes arvesse järgmisi suuniseid: • katsekehade valmistamiseks kasutatavate vormide kuju, mõõtmed ja tolerantsid peavad vastama standardi EVS-EN 1290-1 jaotise 5 nõuetele; 2. Betoonitööd
Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna.
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1. Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus. Arvutada iga katsekeha ruumala ja tihedus. Määrata katsekeha materjal. 3.1 Joonised Katsekeha1. Katsekeha 2. Katsekeha 3. Katsekeha 4. Katsekeha 5. Katsekeha 6. 4. Kasutatud valemid Silindri ruumala Torukujulise silindri materjali ruumala = V - V Risttahuka pindala V = abh Kera pindala V = Tihedus D = 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. V D
1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töö käik Plastide identifitseerimine Hinnata plastide läbipaistvust. Lõigata plasti noaga ja/või proovida viilida ning hinnata materjalilõiketöödeldavust. Määrata katsekehade mass ja ruumala ning arvutada tihedus. Plasti läbipaistvust hinnatakse visuaalselt ning võrreldakse hindamisetulemusi tabelis 8.5 antud andmetega ning tehakse selle põhjalesialgne otsus materjali tüübi kohta. Täidetakse tabel 8.2. Plastide lõiketöödeldavus tehakse kindlaks noaga laastu lõikamiseteel või viiliga viilides. Erinevate materjalide küljest laastu lõigatavuseraskusastet hinnatakse ning võrreldakse hinnangut tabelis 8.5. tooduganing otsustatakse,
ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus
suureneb aga plastsus. Tekkiv struktuur on noolutustrostiit, mis on sobiv vedrude korral. Ka tööriistade korral, mis peavad taluma löökkoormusi ja olema sitkemad 3. Kesknoolutus - viiakse läbi temperatuuril 500...650 °C. Väheneb tunduvalt terase kõvadus ja tugevus, kuid suureneb sitkus. Tekkiv noolutussorbiitstruktuur on oma tugevuse ja sitkuse vahekorra poolest kõige sobivam vastutusrikastele masinaosadele ja konstruktsioonidele. Katsekehade karastusreziimid Terase Süsinikusialdus Karastustemperatuur Kestus mark % C min Kõvadusarvud Termotöötluse HRC HRC reziim 1 2 3 keskmine
Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1) Katse nr Tsemendi mass, g Liiva mass, g Vee mass, g W=V/Ts 1 0,500 1,500 0,250 0,5 2 0,500 1,500 0,250 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur
Töö käik Kõige pealt tuli määrata duralumiiniumi mark, milleks oli AlCu4Mg1. Pärast kindlaks tegemist määrati materjali kõvadus. Siis toimus duralumiiniumi karastamine, mille eesmärgiks oli määrata materjali kõvadus ja aru saada kõvaduse muutumise protsessidest. Pärast karastamist tegime materjali kuueks tükiks ning hakkasime neid kunstlikult vanandama erinevatel aegadel. Lõpuks pärast vanandamist mõõtsime uuesti katsekehade kõvadused Katsetulemuste tabel Termotöötlemise viis Vanadamise kestus Kõvadus HRB min 1. 2. 3. keskmine Enne karastamist - 63,8 Pärast karastamist - 14,3 Pärast vanandamist 0,5 39
kuumutustemperatuur Seadistada ahi ja panna duralumiinium ahju Hoida ahjus 20 minutit Võtta duralumiinium kiiresti ahjust välja ja karastada vees Mõõta uuesti kõvadus Kunstlikult vanandada katsekehi keevas vees (100 kraadi) Võtta ükshaaval välja ette nähtud aegadel (0.5 min, 1 min, 3 min, jne) Pärast vanandamist määrata kõikide katsekehade kõvadus. Katsetulemused: Termotöötlemise Vanandamise Kõvadus HRB viis kestus keskmi min 1. 2. 3. ne Enne karastamist - 70.00 70.00 73.00 71.00 Pärast
42,5 1 0,181242457 43 2 0,112353231 43,5 1 0,059886621 44 0 0,02744686 44,5 0 0,010816186 45 1 0,003665002 Graafik 2. Survetugevuse esinemissagedus 1.7.3. Minu rühma katsekehade survetugevused Graafik 3. Katsekehade survetugevused 11 Graafik 4. Katsekehade keskmised survetugevused 1.8. Järeldused Betooniõpetuse laboratoorses tööd ,,Betooni koostise arvutamine" valmistati segu trelliga segades, vahepeal käsitsi üle segades, garanteerimaks täielik läbisegamine. Segud kivinesid võrdsetel tingumustel normaaltingimustel. Betoonisegu töödeldavus määrati Abramsi koonusega ning kõigi 5 rühma puhul oli segu 1 korral
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09 2 21,52 0,03 30,03 0,00 3 21,52 0,03 30,06 -0,03
annaabi.ee 
