Ehitusmaterjalid referaat

Q: Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid referaat

Pettai, Marko

Ehitusmaterjalid referaat (1)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

3 HALB

Esitatud küsimused

Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja?

TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL
Marko Pettai
EHITUSMATERJALID
REFERAAT
Õppeaines. EHITUSMATERJALID
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: KTI-21
Juhendaja : Sirle Künnapas
Tallinn 2010
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 3
2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE 4
2.1. Niiskuse mõju puidule 4
2.2. Puidu kuivatamine 6
2.3. Teisi kuivatamise variante 7
3. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE 9
3.1. Savitellise toormaterjal 9
3.2. Savitellise tootmine 10
3.3. Savitellise omadused 11
Tugevus 11
Tihedus 11
Poorsus 12
Õhuläbilaskvus 12
Niiskumisega seotud näitajad 12
Külmakindlus 12
3.4. Savitellise kasutamine 12
Täistellis. 12
Auktellis 13
Kergtellis 13
Viimistlustellis. 13
Šamott- tellis 13
Antiiktellis 13
4. ISETIHENEV BETOON 14
4.1. Isetiheneva betooni omadused 15
4.2. Isetiheneva betooni kasutamine 16
5. SILIKAATTOODETE TOORAINE , TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE 18
5.1. Silikaattooted 18

SISSEJUHATUS

Referaat räägib puidust, savitellisest, isetihenevast betoonist, silikaattoodetest ja vastavalt nende toorainetest, tootmisest , omadustest ja kasutusalast. Kõik on väga laialdaselt kasutusel olevad ehitusmaterjalid. Iga materjal on erineva iseloomu ja kasutusalaga. Järgnevalt tulebki juttu materjalide iseärasustest erinevatel viisidel ja etappidel.

NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE

Niiskuse mõju puidule

Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad parandada.
Puit on looduslik materjal, mis peaaegu alati sisaldab vett. Võttes arvesse puidu omadust imada kuivana endasse ümbritsevast õhust niiskust ja märjana niiskust välja anda on võimalik teatud aja jooksul puidule omandada vastav niiskustase . Vee hulka puidus näitab puidu niiskus, mida tavaliselt väljendatakse puidus oleva vee massi ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena protsentides. Näiteks sisaldab 10% niiskuse puhul 1 m3 männipuitu 50 kg vett (keskmine tihedus absoluutselt kuivana u 500 kg/m3). Toores puit üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam). Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Puusoontes ja rakuõõntes asub vabaniiskus , hügroskoopne niiskus aga rakuseintes ja sageli üksikute veemolekulidena. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem.
Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt:

toores puit (niiskust üle 30 % kaalust )
poolkuiv puit (niiskust 23…30 %)
õhukuiv puit (niiskust 15…20 %)
ruumikuiv puit (niiskust 8…12 %)

Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast.
Niiskuse toimel võib puit mädaneda minna ehk tekib seenmädanik. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 – 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb , kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga . Heade tingimuste juures võib kasvada 5 – 6 mm päevas. Majavamm hävitab puidu täielikult.
MAJAVAMM
Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine.
Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul. Kandvas konstruktsioonis võib kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kust ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks. Sinetanud puit imab rohkem vett, see kuivab välja aeglasemalt ning on mädaniku tekkimise oht. Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks kiiresti. Kui seintes on piisavalt niiskust, mis kaetud veeauru raskesti läbilaskva kattematerjaliga, siis pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse aururõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Samuti toob konstruktsiooni kuivamine kaasa puidu mahulise kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt nähtavate mõradena lae ja seinte ühenduskohtades ning ehitusplaatide liitekohtades. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse.
Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid.
Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi

Puidu kuivatamine

Puit kuivab aeglaselt. Väga oluline on, millistes tingimustes seda kuivatatakse - kui kaitstud on ta otsese vihma ja päikese eest, need on väga olulised faktorid , mis võivad puidu omadusi muuta. Puit kahaneb, lõheneb, võib tõmbuda kõveraks. Puidu kuivamise kiirus oleneb ka valitsevast õhuniiskusest ja temperatuurist. Saetud materjal tuleb ilusti virnastada, liistud vähemalt iga meetri taha, peale korralik katusealune , et tuul hästi läbi käiks.
Sisetöödeks tuuakse puitmaterjal ehitusplatsile väiksemate partiidena vahetult enne töödega alustamist. See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel. Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes.
Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub . Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn. “õhukuiva” saematerjali, mis võib hilisematel parandustöödel vägagi kulukaks minna. Suuremat kindlust annab kliendile õige tootmistehnoloogiaga valmistatud põrandalaud, kus eelkuivatatud puit pakendatakse peale hööveldamist kilesse, mis tagab paremini puidu niiskussisalduse säilimise ladustamisel enne selle ostmist ostja poolt ja paigaldamist põrandale.
Kontrollige tarnitud puitmaterjal peale mahalaadimist ja esitage võimalikud kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele võtmist.
Puidu kuivamiskahanemine on eriti tülikas muutuva õhuniiskusega ruumides, näiteks suvilas . Kuivamiskahanemist tuleb arvestada ka laudpõranda paigaldamisel: enne põranda paigaldamist peaks ruum olema hilisemale õhuniiskusele lähedase niiskusega, samuti peab paigaldatavatel laudadel olema hilisemale tasakaaluniiskusele lähedane niiskus. Tavaliselt tähendab see seda, et ruum peab olema köetav, aluspõrand kuivanud ja põrandalaudu hoitakse enne paigaldamist mõni aeg selles ruumis. Ainult nii on võimalik põranda kuivamisel pragude teket vältida. Voodrilauad on sellise profiiliga, et nende kuivamiskahanemist enamasti ei märka.
Maja karkassimaterjali niiskus peaks olema alla 24%, välisvoodrilaudadel alla 18%, sisevoodril alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud – niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem.
Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8%.

Teisi kuivatamise variante

Puidu kuivatamisel kasutatakse veel kamberkuivatamist, elekterkuivatamist ning puidu termotöötlust, mis on sarnane kamberkuivatamisele. Termotöötluses kasutatakse kambrit, kuid temperatuurid on kõrgemad.
Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis, kus temperatuur on vahemikus 80…100C. Kuivati on spetsiaalselt kohandatud või ehitatud, kuna puidu kuivatamisel tekib veeaur ja selleks on vajalik piisav õhuvahetus, et tekkinud veeaur eemaldada.
Kamberkuivatamise eelised:

kiirus, kuivatamine toimub 5…10 päeva. Õhkuivatamine toimub mitu kuud,
puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni tavaliselt 5…10%,
kõrgem temperatuur hävitab putukad ja seeneeosed .

Kuid igal heal on ka omad vead ja kamberkuivatamise miinused on:

kuivatai on kallis ehitis,
kütuse kulu on suur.

Elektriline kuivatamine toimub veel kiiremini, 10 kuni 12 tundi ainult. Kuivatamine toimub siis kahe plaat- või võrkelektroodi vahel milledesse on juhitud kõrgsageduslik vahelduvvool . Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidu aurustub . Kuivatamine toimub väga ühtlaselt, seega on puidu pragunemine väga väike. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energia kulu näol.
Termotöötlus on väga innovatiivne puidutehnoloogia, mille käigus toimub puidu termiline
töötlemine ning tulemuseks on õhuniiskuse kõikumistele hästi vastupidav valmistoodang.
Termopuitu, tuntakse ka suitsutatud puidu ja kuumtöödeldud puidu nime all, on peale
naturaalpuidu termotöötlusprotsessi läbimist saadud modifitseeritud omadustega puitmaterjal.
Termotöötlus (t = _195…_230°C) muudab jäävalt puidu omadusi. Termotöötlus sobib
kõikidele puiduliikidele ( enamkasutatavad on mänd, kuusk , kask ja haab ). Termotöödeldud
puit on samuti keskkonnasõbralik alternatiiv troopilistele puiduliikidele- ökoloogiliselt
kasulik puusepatööstus võib kasu tuua turustamise juures.
Enne termotöötlust puitmaterjali virnastatakse ja peale töötlust materjal pakitakse.
Kambri termotöötlusprotsessi staadiumid on järgnevalt kuumutus , termotöötlus, jahutus, tasandus ja lõppjahutus.
Laetud termokamber:

SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE

Savitellise toormaterjal

Keraamilised tellised on olnud täiuslikuks ehitusmaterjaliks juba 5000 aastat. Põhjuseid selleks on mitmeid ning need on jäänud läbi aegade püsima kuni tänapäevani. Telliste kasutamisel on tohutult eeliseid . Näiteks on tellisel ilu ja mitmekesisus , vastupidavus ja väärtuse säilimine, mugavus ja tulekindlus ja kindlasti savitellis – keskkonda säästev toode.
Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Nende headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjalina on savi väga levinud.
Savi, kaoliinid ja savikildad on savikad materjalid, mida kasutatakse tööstuses. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode.
Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru , peenestatud põlevkivi või sütt.
Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal- kaoliniit . Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiit , rauaühendeid jne. Need lisandis muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad neile mitmesuguse värvuse.
Ka Eestis leidub savi. Leiukohtadeks ja savi liikideks on:

kambriumi sinisavi on suhteliselt kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis,
denovi savi on punakaspruun ja leidub Lõuna-Eestis,
kihiline viirsavi , Lääne-Eesti,
Joosu savi, mis on tulekindel ja leidub teda Võru ümbruses jne.

Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis- keemilisi muutusi:
• kuni 100 C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks;
• üle 200 C juures põlevad välja orgaanilised lisandid;
• 400…700 C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks;
• 700…1000 C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu;
• üle 1000 C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb
(paakub);
• temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur
kõigub suurtes piirides 1100…1700 C.

Savitellise tootmine

Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse – võilaborimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: toormaterjali kaevandamine savi ettevalmistus, toote vormimine , kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine.
Toormaterjali kaevandamine toimub tänapäeval tavaliselt mitmekopalise ekskavaatoritega. Kui teha asub karjääri lähedal siis kaks meetodit savi toimetamiseks tehasesse. Kinnise kaevanduse korral pumbatakse hüdromonitoridega eraldatud savisuspensioon tehasesse; lahtisel juhul rööbasteel või kalluritega.
Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10…12%, plastse meetodi puhul 18…27% ja laborimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, labori aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd muud savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid.
Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksuseks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5…10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad . Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallivormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisi plaate . Laborimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne).
Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber - või tunnelkuivatis, temperatuuril 80…90C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetilelaotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1…3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust.
Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60…120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus -, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult ( toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900…1000C, sellel temperatuuril tekib teatud hulk vedelfaasi, mis tõttu on võimalik massi tihenemine st paakumine ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250…1300C. Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5…2 ööpäeva.

Savitellise omadused

Tugevus

Markeeritakse surve ja paindetugevuse järgi. Survetugevus 5 – 55 MPa. Paindetugevus moodustab ca 20 – 25% survetugevuse näitajast. Survetugevus sõltub ka põletustemperatuurist ja ajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus. Õhemaseinalised õõnestellised võivad olla suurema tugevusega , kuna ühtlasem kuivamine kivi sees põhjustab väiksemaid jääkpingeid ja pragunemist, mis võivad kivi tugevust vähendada.

Tihedus

Olenevalt tellise liigist 900-2230 km/m3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali soojusisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väiksem veeimavus .

Poorsus

Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist.

Õhuläbilaskvus

Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva tellise õhuläbilaskvus on väike.

Niiskumisega seotud näitajad

Veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,4210-10 kgm/Ns
Tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas.
Tavaliselt 1000 C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus 15% (olenedes põletustemperatuurist: mida kõrgem temperatuur, seda väiksem veeimavus).

Külmakindlus

Hariliku tellise külmakindlus on tavaliselt 25-35-50 tsüklit. Õõnestellisel ja kergtellisel on kõrgem. Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata.

Savitellise kasutamine

Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitellise tootja Wienerberger. Eesti tellised on värvuselt punased , pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on 25012065mm ja 25012088mm.

Täistellis.

On ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm.Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam , alapõletatud tellis on kahvatu värvusega.
Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus . Seetõttu kasutatakse välisseinas kärg- võiõõnestellist. Toodetakse ka rea- ja fassaaditelliseid. Fassaaditellised erineva fassaadipinnaga, neile esitatakse ka kõrgendatud nõuded mõõtude suhtes. Nii näiteks toodab Eestis, Aseris asuv tellisetehas praegu 50 värvi, pinna, suuruse ja kujuga tellist.
Tellistele esitatavaid nõudeid käsitleb kehtiv Eesti standard EVS-EN 771.1:2003

Auktellis

On paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimast nimetatakse ka moodultelliseks. Tellise paksus ja mördikiht (88+12 =100mm) annavad kokku ühe mooduli. Auktelliste tihedus on 1300…1450kg/m3, külmakindlus 15 tsüklit, tugevusklassid 20; 17,5; 15;12,5 ja 10. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina.

Kergtellis

Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega . Kergtellise tihedus on madal. Olenevalt väljapõlevate lisandite (saepuru, jahvatatud madalakaloorsed kütused nagu põlevkivi) hulgast1500-1200 kg/m3. Seega on kergtellise soojaisolatsiooni omadused paremad kui tavalisel õõnestellisel, kuid survetugevus tunduvalt madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest. Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei saa kasutada.

Viimistlustellis.

On kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus 25tsüklit, veeimavus 6…12%, mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võibolla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel.

Šamott-tellis

Valmistatakse suure tulekindlusega savist , millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud šamott-telliste mõõdud on 250x123x65 ja230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna šamottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4mm). Tugevusklass 10 ja kuumakindlus 1550C. Värvilt on nad heledad(kollakad). Šamott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid(küttekollete sisevooder , tööstuslikud põletusahjud jne).

Antiiktellis

Tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel.

ISETIHENEV BETOON

Isetihenev betoon on suhteliselt hiljutine betoonitehnoloogia arendus, mille välja töötamise vajaduse tõstis esile Tokyo Ülikooli professor H.Okamura 1986. aastal. Selle algseks ajendiks oli kvalifitseeritud tööjõu pidev vähenemine Jaapanis. Kvalifitseerimata tööjõud viis aga ehitiste kvaliteedi ja nende eeldatava pikaealisuse langusele. Sagedamini põhjustas seda hoolimatu betoonisegu tihendamine, mille tagajärjel jääb armatuuri kaitsev betoonikiht poorseks või selles leidub tühemikke. Armatuur hakkab õhu juurdepääsu tõttu varakult korrodeeruma, metallist kaitsekiht karboniseerub süsihappegaasi toimel ning kaotab oma kaitsevõime. Betoon hakkab enneaegselt lagunema.
Lahendus leidus isetihenevas betoonis. See voolab paika omaraskuse mõjul ja konstruktsiooni kvaliteet ei sõltu enam töölisest, kaob ka vajadus spetsiaalsete tihendusseadmete järele.
Isetiheneva betooni prototüübi uuringutega jõuti Tokyo Ülikoolis lõpule 1988. aastal. Üheks esimeseks isetiheneva betooni suuremahulise kasutamise näiteks on maailma pikima,1991-meetrise sildeavaga Akashi-Kaikyo rippsilla trosside betoonist ankurdusmassiivid, millesse valati 290 000 m³ isetihenevat betooni. ITB kasutamine tavabetooni asemel võimaldas tööaega lühendada 20% võrra.
Uut tehnoloogiat püüti esialgu hoida saladuses ja betooni toodeti mitmesuguste erinimetuste all nagu NVC (non-vibrated concrete ehk vibratsioonivaba betoon), SQC ( super quality concrete ehk superkvaliteetbetoon) või Biocrete.
Jaapanlaste 1980. aastate lõpu tehnoloogiline algatus levis siiski, kutsudes esile elava huvi kogu maailmas ning õigustatult võib öelda, et isetihenev betoon on viimase viieteistkümne aasta kõige revolutsioonilisem nihe betoonitehnoloogias. ITB on nüüdseks tunginud nii kaubabetooni kui betoonelementide tootmise valdkonda.
On ka väidetud, et isetihenev betoon ei ole pärit Jaapanist ja et selle eelkäijaks on olnud veelgi varasemad modifikatsioonid. Näiteks betoon vee-aluseks valamiseks, mille koospüsivus on saavutatud viskoossust tõstvate lisanditega ja mida tavapärasest betoonist erinevalt ei vibreerita. Isetihenevate betoonide eelkäijatena nimetavad mõned autorid ka betoonisegusid, mille töödeldavust iseloomustab koonuse vajumine üle 18 cm.
Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille juures koonuse vajumine, mis tavabetoonide puhul on peamine töödeldavuse hindamise mõõdupuu, on sõltuvalt täitematerjali maksimaalsest terasuurusest Dmax võrdne 30...Dmax ehk 28...29 cm. Isetiheneva betoonisegu laialivalgumisel moodustub 65...75 cm läbimõõduga betoonikook, millel ei tohi olla mingeid mittehomogeensuse tunnuseid. Täitematerjal peab olema jaotunud kogu koogi ulatuses ühtlaselt, koogi äärel ei tohi tekkida vee riba.
Eestis kasutati isetihenevat betooni esimest korda 2000. aasta esimesel poolel. 2001. aastal ulatus ITB kasutus juba üle 1200 m3. 2002 aasta seisuga oli ITB ainutootjaks Eestis NCC Industri Eesti AS betoonitööstus.

Isetiheneva betooni omadused

• Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tõttu võimeline omaraskuse mõjul tihenema ja täitma ükskõik millise kuju või mõõtmetega ruumi. Pärast valamist pole vaja rakendada mingeid täiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid, kui tegu on keerukate konstruktsioonide, vormide või väga tiheda sarrustusega, mis muudavad tihendamise keeruliseks või isegi võimatuks.
• Isetiheneva betoonisegu töödeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilähedaselt 70 cm.
• Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral.
• Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu .
• Takistustest möödavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga.
• Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lähtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus . Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi.
• Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist.
• Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8…16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel . Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega.
• Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega.
• Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline.
Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja?
• Vähem vibraatorite müra ja väiksem vibratsioonioht töötajatele.
• Kiirem betooni valamine ja kõrgem tootmisefektiivsus.
• Töö lihtsus, väheneb töötajate arv.
• Kindlus selles, et toode on piisavalt tihendatud.
• Vormipargi väiksem kahjustumine ja kulumine .
• Segistite väiksem kulumine.
• Parem toodete pinnakvaliteet ja vähem kulutusi parandustööks.
• Energiatarbe vähenemine, kuna vibratsiooniseadmeid pole tarvis.
• Toodete kõrgem veepidavus .

Isetiheneva betooni kasutamine

Isetiheneva betooni valmistamine:
• Segamiseks sobivad igat tüüpi segistid . Segamisaeg peab olema mõnevõrra pikem kui tavabetooni puhul.
• Enne kui alustada isetiheneva betooni tootmist, peab sellega tegelema hakkavad inimesed välja koolitama.
• Superplastifikaatori lisamine segamise lõppstaadiumis annab paremad voolavustulemused.
• Kui ehitusobjektil lisatakse segistisse terasfiiber, tuleb segu segada vähemalt 1 minut iga kuupmeetri kohta.
• Enne segu vahetut kasutamist ehitusobjektil peab vastutav töötaja hindama segu voolavust kas visuaalselt või viima läbi voolavuskatse ning veenduma , et segu ei kihistu.
ITB valamine ehitusplatsil
• Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata.
• Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused.
• Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast.
• ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist.
• Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada väiksema voolavusega betooni või jagada põrand väiksemateks valusektsioonideks.
• Betooni normaalseks langemiskõrguseks vertikaalseinte valul loetakse 2,5...3 meetrit, kuid häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt langemisel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal.
• Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel . Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel.
• Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik , mis ei ole veel viimistletav.
• Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse tõttu raskeks.

SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE

Silikaattooted

Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95%, lubi (5…8% kuivsegu kaalust) ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine.
Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid.

liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine;

lubja jahvatamine;

segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega);

segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8…10%)

telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15…20 MPa rõhu all;

toortellise ladumine vagonettidele;

telliste kivistamine autoklaavis 0,8…0,9 MPa aururõhu all.

Temperatuur autoklaavis on 170…1800C ja autoklaavimine kestab 8…12 tundi. Kõrgetemperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Eestis toodab silikaattelliseid AS Silikaat ja tema toodangu nomenklatuuri kuuluvad järgmised telliste liigid: rea-, väärik-, lõhestatud ja klombitud tellised, ning täisplokke. Survetugevus 88mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel- 25N/mm², 65mm paksusega väärikkivil, lõhestatud ja klombitud kivil-25N/mm².
Silikaattelliste tihedus on 1850…1950 kg/m³, veeimavus 10-15% ja soojaerijuhtivus kuival kivil
=0,7….0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus
vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A).
Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust.
Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul – tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga valge sein. Arenenud silikaatkivi tootmisega Euroopa maades on fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu „ Silikaadi “ inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule.
Täiendavalt viimistlemata väärikkivi kasutamine siseviimistlusmaterjalina, mida on aastate jooksul laialt propageeritud näiteks Saksamaal, on meie tarbijale praegu veel ilmselt harjuma-tu ja võõrastav.
Oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid. Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850…1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi.
Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10…15% (massi järgi) – selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras.
Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 „Kalkkihiekkatiilet“) kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min.
Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 „Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen“) järgi on „Silikaadis“ toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3…0,4 mm/m.
Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad – mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 „Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim“).
Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35… 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel režiimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni.
Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme, võtkem näiteks „Estonia“ teater, mis ehitati silikaat-kivist 1913. aastal, kui kivi toodeti märksa algelisema tehnoloogiaga.
Otsustanud silikaattellisest fassaadi kasuks, pole kunagi muret tema remontimise ega värvimisega. Silmas aga tuleks pidada, et ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks, mis on tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse pooridesse ja sulfaatsest korrosioonist tellise pinnal kõrge saastega piirkondades. Soovi korral võib silikaat-kiviseina ka värvida, siis eelistatavalt silikaatvärvidega.
Kvaliteetse kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine . Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks.
Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada:

mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites,
eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga,
vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus),
vuukide korralik täitmine müürimördiga,
tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades),
deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga ),
korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2),
talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseksmadalatel temperatuuridel.

Kasutatud kirjandus:

http://www.paulk.pri.ee/1/tty/ehmat/Raado-EMP3500_2006_I.pdf

http://www.heidelbergcement.com/NR/rdonlyres/EE3A3FDF-6D3F-4D86-BE3E -

http://www.ehituskaar.ee/?id=417

http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2726

http://www.silikaat.ee/

http://www.tapeedil.com/ehitushooldus/majavamm.ht m

http://www.ehitus.ee/et/article/203/
21

.DOC Laadi alla originaalfail 23 lk · .doc · 154 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

154 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marko Pettai Õppematerjali autor

Ehitusmaterjalid Ehitusmaterjal Mehaanikateaduskond Savitellis

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Ehitusmaterjalid

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4

Ehitusmaterjalid

doc

Referaat aines "ehitusmaterjalid 1"

TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3

Ehitusmaterjalid

doc

Eksami küsimuste vastused

tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide eksam

1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Tsementeerunudtardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) äärekivid (väga vastupidavad) välistrepiastmed plaadid põrandateks või seinte vooderduseks skulptuursed detailid 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmeradsetted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

rtf

Materjaliõpetus

> Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele.

Kategoriseerimata

docx

EHITUSMATERJALID

Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett

Ehitusviimistlus

Rohkem sarnaseid