viimase hetke seadusi ja otsuseid. Peale valimisi tegeleb Riigikogu järelvalvega valitsuse üle, mis on tingitud arupärimiste ja küsimuste arvu suurest tõusust seoses valitsuse eelnõude menetlemisega. Tegemist on justkui “tudengisündroomiga”, kus olulised otsused jäetakse viimasele hetkele ja sellest johtuvalt võidakse vastu võtta rutakalt loodud ja ebaküpsed seadused. 3. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“ 3.1. Rahva usaldust Riigikogu vastu mõjutavad nii poliitilised ja sotsiaaldemograafilised muutujad kui ka majanduslik keskkond. Usaldustunnet tekitavad valitsusega sarnane poliitiline maailmavaade, üldine poliitikahuvi, elanike rahulolu valitsuse toimimise ja eelarvepoliitikaga ning valimis-ja parteisüsteem. Kõrgharitumad ja paremal elujärjel noorem põlvkond on suurema usaldusega
üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendi Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai, Marlene Keine, Siiri Johanson, Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve. Kontserti alusutati Adophle Adami eesti keelde tõlgitud palaga „Jõuluöö“, mida esitas Taisi Pettai. Esitatud lugu kõlas kuidagi pühalikult ning viis ka mind jõulumeeleollu.Teine Taisi Pettai esitatud
Koolist väljalangevuse vähendamiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid programme ja alustatud uusi projekte, paraku probleem püsib. Koolist väljalangejad on enamasti kompleksprobleemidega õpilased, kes vajavad täiendavat abi ja toetust õppimises, suhteprobleemide lahendamisel, koolidistsipliini järgimisel jne. Iseseisvalt ei tule nad oma probleemidega toime, sageli ei ole ka nende vanematel piisavalt sotsiaalseid oskusi. (Naarits- Linn, Pettai & Proos 2012, 5.) Järgnevalt lisan koolist väljalangemise otsesed põhjused, mis on välja selgitatud projektiga “Koolist väljalangemise ennetamine õpilaste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu“. Projekt viidi läbi INNOVE ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusel perioodil 01.09.2009 kuni 31.05.2012. (Naarits-Linn, et al., 2012, 5.) Põhjusteks on: Koolist ja kooliskäimisest väsinud ning tüdinenud, eduelamuse puudumine
Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused. Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Samas ei ole valimisaktiivsus alati püsiv olnud, vaid sõltub tugevalt rahva rahulolust ning soovis poliitilises elus kaasa lüüa. Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli valimisaktiivsus ülimalt kõrge, üle 90% (Pettai, Auers, Ramonaite, 2011). Rahvas oli siis motiveeritud iseenda riiki üles ehitamast ning poliitiline kultuur oli alles arenemas. Viimastel aastatel on inimeste motivatsioon langenud, poliitikutes ollakse pettunud ning riigist võõrandunud. Seda näitab valimisaktiivsus, mis 2015. aasta Riigikogu valimistel oli 64,2%. Siiski on näha valimisaktiivsuse paranemist, sest 2011. aasta Riigikogu valimistel oli see 63,0% (Vikipeedia, 2015). 2015
likvideerida. See on üks vanemaid elukutseid maailmas ja prostituudid on olemas ka paratamatult tänases Eestis. Prostitutsioon on ka kui turumajanduse paratamatu kääsnähtus. Eesti inimesed seejuures võtavad prostitutsiooniga seonduvat äri kui enesestmõistetavat turumajanduslikku vabadust. Rootsis aga on tehtud näiteks viimasel 25 aastal elanike seas selgitamisi, mis tagas inimeste poolt ligi 80% tahtmist seksiost ära keelata. (Iris Pettai. (09.06.2006). Protsitutsioon Eestis. Kasutatud 17.02.2016 http://www.sirp.ee/s1- artiklid/c9-sotsiaalia/prostitutsioon-eestis/) 2. Ohud, mis tulenevad prostitutsioonist Seksiostu ohtudeks võib nimetada eelkõige seksuaalsel teel levivaid haigusi nagu HIV, AIDS jne. Aga sotsiaalsed riskid tekivad olukorras, kus seksiteenuste turg märgatavalt kasvab ja tekib suurem nõudlus prostituutide järele. Noored naised ja neiud on kõige rohkem ohustatud sihtrühm
Jean Sibelius Angeelika Popova Stina Pettai Taustainfo 8. detsember 1865 Helilooja, Rahvusromantilise suuna esindaja Soome, Häämeenlinna Johan Christian Julius Sibelius Keskkool sünnilinnas Ta oli suur kõlamaalingute meister. Õ pingud Õigusteadused Helsinki Ülikoolis Helsinki Muusika Akadeemia Välismaa Loom ing Maailmakuulus soomlane 7 sümfooniat Muud tööd Talle ei meeldinud moodne muusika Teadaolevalt komponeeris 1920.ndate keskpaigani Tema looming oli valdavalt Sibeliuse m onum ent Armastatuim abstraktne skulptuur Sibeliusele pühendatud monument Helsinkis Avati 7. septembril 1967 Skulptuur kaalub 24 tonni ja selles on üle 600 toru. N äiteid loom ingust Finlandia Sümfoonia nr. 2 Tapiola Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius http:// miksike.ee/documents/main/referaadid/jean_sibelius.ht m http:// miksike.ee/documents/main/referaadid/j...
Poliitskandaalid Eestis · Poliitskandaalid ei vii rahvast tegudele liidri ega eesmärgita. Tartu ülikooli võrdleva poliitika professori Vello Pettai hinnangul ei realiseeru isegi skandaalide tõstatatud rahulolematus rahva konkreetsete tegudena, kui pole liidrit ega eesmärki. Selles plaanis on valimistevaheline loid periood erakondade seisukohalt hea aeg paljastustega silmitsi seista, kuigi rahastamisskandaalil on Pettai hinnangul siiski oma järav mõju Reformierakonna mainele. · Võru tüdruk poliitskandaali keskmes Võru tüdruk Anu Kikas, kes veel poolteist kuud tagasi töötas Võru linnavalitsuses arendusspetsialistina, on kistud seoses europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi nõuniku ametikohaga poliitskandaali keskmesse. Skandaal kulmineerus eile, kui Reformierakonna juhatus otsustas erakonna aukohtu ettepanekul visata erakonnast
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stina Rebecca Pettai 9b klass LADY GAGA Retsensioon Tallinn 2012 Mina käisin Lady Gaga kontserdil, kontserdi pealkiri oli `The Born This Way Ball'. Kontsert toimus 26.augustil Tallinna Lauluväljakul. Lady Gaga pärisnimi on Stefani Joanne Angelina Germanotta. Ta on ameerika päritolu laulja ja laulude kirjutaja. Ta sündis 1986 aasta märtsis. Ta kasvas üles New Yorkis. Lava kujundus oli väga suursugune, püsti oli pandud suur vanaaegne loss, millele lasti
ROMAANI STIIL Annika Loor Stina Rebecca Pettai 10.klass • Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. • Sünnikohaks loetakse Prantsusmaad. • Oli valdav 10. kuni 13. sajandini. • Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti ja kestis kuni Gooti stiili tulekuni. • Üldiselt keskendub stiil arhitektuurile. Ajalugu • Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. • Palju mõjutusi oli antiik- ja varakeskaja, bütsantsi ja armeeni kunstist. • Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6-8 m), ümarkaared,
Uluk ja ulukiliha toidud Koostajad:Heleri Pettai Siim Reitkam Mis on uluk? Uluk on looduses vabalt elav imetaja või lind. Osale ulukitest on lubatud jahti pidada, neid nimetatakse jahiulukiteks. Süüakse enim metssea-, metskitse-, põdraliha ja vahel ka karu- ja kopraliha. Ja mitme- suguseid linde ka Ulukid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Referaat Kromanjoonlane Koostaja: Heiko Pettai 2008 Kromanjoonlased elasid Euroopas umbes 43 000- -38 000 aastat tagasi. Kromanjoonlased olid pikad, pikapealised inimesed neil oli madal nägu ja selgesti eristatavad näojooned. Nende keha oli palju liikuvam, kui neandertaalidel,seega olid kromanjoonlased tugevamad ja kiiremad. Kromanjoonlased olid pikka kasvu (täiskasvanud isend oli keskmiselt üle 180cm pikk). Nende ajumaht oli kordi suurem, kui teistel inimese eellastel.
MARI KEEL Koostanud: Annika Loor ja Stina Rebecca Pettai 5.12.12 1 9B Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 5.12
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus
, siis oli koolimeistriks juba Gustav Luts Kolmas ja ruumikam koolimaja ehitati Erastvere koolile 1898.a. Kool oli siis veel 2-klassiline 1901.a. kui Gustav Luts koolimeistri ametist pensionile läks, sai tema mantlipärijaks Robert Oja Robert Oja oli koolimeister väga pikka aega Oma hariduse sai ta Koigera külakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis ja Jõhvi pedagoogilises klassis, haritud, kogemustega ja õppinud pedagoog Kui Robert Oja sõjaväkke kutsuti, asendasid teda Paul Pettai, Ida Leis, August Muru, ja Aleksander Leppik Kui Robert sõjaväest tagasi tuli, siis muudeti kooli naljaklassiliseks ja saadi ka teine õppekoht Selleks sai endine Põlgaste kooli õpetaja Hilda Org (Kudu) Erastvere Suureküla koolis on õppinud enamus Erastvere lapsi Erastvere külad olid siis lasterikkad ja ka eeskujuliku põlluharimise ning loomakasvatuse tõttu ka heal järjel Erastvere Suureküla kool ja seal kooliteed alustanud tulevased taluperemehed oskasid haridust väärtustada
eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Ka tänapäeval valitsevad Eestis kindlad soorollid ning soorolle toetavad hoiakud. Need väljenduvad kodutööde jaotuses, peresiseses otsustusvaldkondade jaotuses, naiste materjaalsest sõltuvusest mehest jne. Tööturul domineerivad hoiakud, mis soosivad palgaerinevuste püsimist (Iris Pettai 29. mai 2003). Mitmetel töökohtdadel eelistatakse meestöötajaid, kuigi ka naistöötaja saaks tööga väga hästi hakkama. Uuringud on kinnitanud, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised ning meeste hulgas valitseb hoiak, et nemad peaksid olema pere majandusliku toimetuleku kindlustajad. Meeste arvates on naiste roll majapidamist korras hoida ning lastega tegeleda (Uuring: Eesti naised peavad tegema rutiinsed kodutööd)
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2....
alaealist). Juhtumid puudutasid tüdrukuid vanuses 14-17; alaealisi noormehi ei mainitud kordagi. Sihtriikidena, kuhu alaealisi oli toimetatud, räägiti Soomest, Rootsist, Hispaaniast ja Itaaliast. Täiskasvanud naistega seotud juhtumite põhjal lisanduvad sihtriikidena Saksamaa, Holland, Norra, Taani, Jaapan. Üks intervjueeritud tüdrukutest mainis ka Egiptust. Teiste lähiajal teostatud uurimuste andmeid vaadates pikeneb see nimekiri veelgi (vt näiteks Pettai, Kase 2002; USA DS 2002). Intervjueeritud eksperdid olid seisukohal, et Eesti puhul on inimkaubitsemise sihtriikideks eelkõige Skandinaaviamaad. Seksitööstusesse kaasamise viisid on kogutud andmete põhjal sarnased nii alaealistest kui täiskasvanutest rääkides. Valdavalt jõutakse teistesse riikidesse töökuulutuste kaudu ning tuttavate soovitusel. Tööpakkumisi leiab eelkõige kuulutuslehtedest, kuid tõuseb ka interneti osatähtsus
2. Inimkaubandus Eestis Inimkaubanduse üks põhilisemaid harusid on prostitutsioon ning mis on ka Eestis järjest laiemini levinud. Varasemate uurimuste põhjal on Eestis hinnanguliselt 3000 naist, kes tegelevad oma keha müümisega. Seda on sellise väikese riigi jaoks nagu Eesti väga palju. Prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda, seejuures Rootsit 7 korda, Soomet ja Norrat 3 korda. (Kask, Pettai, Proos 2006) ,,Eesti on algpunkt, transiidi- ja sihtmaa naistele, keda sunnitakse prostitutsioonile!" Sellise pealkirjaga algab Ameerika Ühendriikide iga-aastases inimkaubanduse kohta käivas raportis Eestit sisaldav peatükk. Selles soovitatakse inimkaubandusega tegelevate kirjategijatele määratud karistusi karmistada. (Õhtuleht 2011) Eestis valitsevate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv
arvesse ka meie ilusat planeeti, mida me jätkuvalt rüüstame. Me ei tohiks olla parasiidid, kes võtavad maast viimast, pigem peaksime me elama temaga sümbioosis. Ei tohiks unustada, et me ei päri maad esivanematelt, vaid laename selle oma järeltulijatelt. Me peaks arvestama seda, et me ei ole esimesed ega kaugeltki mitte viimased põlvkonnad siin maakeral ning me peaks võtma arvesse ka järgnevate generatsioonide huve ning mitte meie planeeti nende jaoks ära hävitama.(Pettai 2010) Kirjandusallikateloetelu: 1. http://www.nokitse.ee/taaskasutus-j%C3%A4%C3%A4tmed/roheline-m %C3%B5tteviis-v%C3%A4hendamine-taaskasutamine-ja-%C3%BCmbert %C3%B6%C3%B6tlemine 2. http://www.eesti.ca/globaalne-kliima-soojenemine-kas-muut-voi-toelisus/article28601 3. http://www.horisont.ee/node/1291 4. https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/kliimamuutus.pdf 5. http://www.nmsea
ROHELINE ENERGIA Koostasid: Stina Rebecca Pettai ja Kristina Stradomskaja Mis on ? ... taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia. (tavaliselt elektrienergia). 2011. aasta andmetel, oli Eestis ainult ~5000 klienti, kes tarbisid Rohelist Energiat. Peamised rohelise energia tarbijad Tallinnas on SEB pank , Rocca Al Mare kaubanduskeskus ja ka Eesti Energia ise tarbib oma 12 kontoris rohelist energiat. Tarbimine ·Rohelise Energia hind on tavaelektrist kallim
määral suvel sulada jõuab, ning sellest tulenev madal mullatemperatuur, sagedased kevadised külmad, tihe sammalkate jne. Lõunapiiri ei saa tõmmata kindla joonena, sest mänd kasvab sageli soojematel aladel saarekestena kohtades, kus teised puuliigid toime ei tule kuivadel liivmuldadel ja mägede lõunanõlvadel. Kõik see viitab männi erakordsele vastupidavusele. Harilik mänd (Pinus sylvestris) (hong, pedajas, pettai) Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/puudest.htm http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paljaseemnetaimed.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html
Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Selle aasta rehepeksu ajal tahtis Aiaste sulane Eedi suvetüdruk Maalilt musi, kuid lõbus mängimine viis kurva õnnetuseni - Eedi kukkus trumlisse. Ta toimetati ruttu arstile, kuid samal ajal oli tallu saabunud portfelliga mees - oksjonipidaja, kohtutäitur Pettai. Oksjonil müüdi Taaveti lambad maha Käo Paulile, kes kõigi reheliste ees valjuhäälselt naabri vaesuse ja iseenda ülluse rõhutamiseks lambad tagasi Taavetile kinkida pakkus, kuid Taavet keeldus pakkumisest. Kolmanda tantsu tegevus toimus 1943. aastal. Tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud Jaanuse ja Vilma peagi puruneda ähvardav armastus. Kohe kui Vilma ära läks, tuli viljakuivatisse Edgar viina ja lihavõileibadega. Kaks koolivenda
2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3. sadistlik vägistamine; 4. seksuaalse rahulduse vägistamine. 2.1.1 Vihavägistamine Vihavägistamise ohvriks on pigem juhuslik ettesattuja. Kuriteo toimepannud isik on tavaliselt vaenulik naiste vastu ja oma tegu põhjendataksegi tavaliselt viha ja põlgusega naiste vastu.
tekkis? Mida see endast kujutab? Muusikatunnis oli vaja teha projekt, me tegime räpi grupi selle jaoks, nii see alguse saigi. Selle raames avaldasime internetis ka kolm lugu „Hüüdke appi“ , „ Muutuste aeg“ ja „Angliski Pesnju“. Ega see midagi väga erilist pole, kujutabki lihtsalt meie klassi poisse kes teevad midagi muusika tunni raames. 22. Kes sinna koosseisu kuuluvad? Mina, Gert Lill, Patrick Tall, Andreas Poola ja Karel Pettai. 23. Kas plaanite Põhjuseta Puudujatega veel midagi ette võtta või on sellel grupil nüüd kriips peal? Kriips peal ikka pigem, muusikatunnid ka kohe läbi.
3) Artiklis väidetakse, et Riigikogu tegeleb praegu järelvalvega märgatavalt rohkem kui aastaid tagasi. See viitab asjaolule, et parlamendis esineb kõneparlamendi jooni. Suurenev diskussioon, arupärimised ja küsimuste esitamine on osaliselt märk sellest, et parlament muutub järjest professionaalsemaks. Sellele aitab ilmselgelt kaasa asjaolu, et Riigikogus on professionaalsed poliitikud. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“, RiTo nr 26, 2012 1) Nõustun artiklis välja toodud arvamusega, et poliitiliste intitutsioonide usaldatavust ei saa hinnata ühemõõtmeliselt – mida rohkem usaldust, seda parem. Teatav skeptilisus on täiesti normaalne ja demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik. Usaldamatust võib käsitleda kui ajendit, muuta süsteem efektiivsemaks ja kodanikukesksemaks. Samuti läbipaistvamaks
Ideestik: Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused: *Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Dialoogid on Traat kirjutanud Tartu kõnemurdes, aga hiljem leidub ka mõne tegelase puhul ka Eesti kirjakeeles fraase (näiteks kohtutäitur Pettai rääkis kirjakeeles). *Kujundid: Romaani keskseks kujundiks on aurukatel, mis kannab vastandlikke tähendusi: viitab igikestvale tööle leiva pärast, kuid Traat on kujutanud masinat kui ka hingetu jõuna, mis võib purustada inimeste elusid. (Kõige selgemini kujutas autor seda teises tantsus, kui Eesneri Eedi oli trumlisse kukkunud ning kaotas oma parema käelaba ning jäi kogu oma ülejäänud eluks sandiks.) *Teoses valitsev meeleolu: Teoses valitsev meeleolu on argipäine
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõ...
pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõt mine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, klude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes. Statistika Esimene lähisuhtevägivallale keskendunud uuring viidi Eestis läbi 2001. aastal (Pettai: 2001). Uuring hõlmas nii elanikkonna küsitl st kui ka kvalitatiivseid intervjuusid vägivallaga kokkupuutunud inimeste ning ekspertidega. Kvantitatiivne uuring näitas, et iga viies naine oli uuringule eelnenud aasta jooksul kannatanud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla all (Kase: 2001). Seni oli Eestis puudunud adekvaatne statistika perevägivalla leviku kohta, kuna politseistatistika liigitas perevägivallajuhtumid isikuvastaste kuritegude hulka, registreerimata neid
Laul ,,Helista mulle mobiilile" oli kõigi u 10 aastaste tüdrukute lemmik lugu bändilt Ice- Cream. See oli tempokas ja meeldejääv nagu kõik ansambli laulud. Kolmekesti oldi ka bändis nimega Nexus. Nende stiil sarnanes Ice-Creami omaga. Pidudest ja poistest rääkivad laulud ning kolm ilusat tüdrukut mõnus ja hea popmuusika! Alustasid nad ka kolmekesi, kuid lõpuks tegutsesid kahekesi Mariliis Aasmäe ja Taisi Pettai. Nende bändi nimeks oli Dynamint. Nagu eelpool nimetatud Nexus ja Ice-Cream, oli ka Dynamindi muusika suunatud tüdrukutele vanuses u. 9-14. Kindlasti kuulasid seda ka vanemad inimesed ja isegi poisid, kuid laulusõnad olid eelkõige tüdrukutele. 2 Suured tegijad Ei saa rääkimata jätta veel ühest üliedukast tüdrukutebändist, nimelt Vanilla Ninjast.
vallutanud. 31.augustil 2007 esitles ansambel Terminaator klubis Hollywood plaati, millele on koondatud kahekümne tegutsemisaasta jooksul ilmunud tuntuimad lood. Plaadi nimi on "20", sest täpselt nii mitu aastat on Terminaator eksisteerinud. Plaadil on kokku 30 lugu, nende hulgas ka neli kontsertsalvestust ja neli uusversiooni. Koos plaadi ilumisega esitleb Terminaator ka muusikavideot oma tuntuimale loole "Juulikuu Lumi" (režissöör Rando Pettai). Plaadil ilmus ka kaks täiesti uut ja varem esitamata lugu, mis on nagu sümboolseks sillaks Terminaatori liikumisel uude aastakümnesse ning on põgus pilguheit järgmise stuudioplaadi loomingusse. Kuna "20" on piltlikult öeldes "elutöö" plaat, siis saabub ta müügile ainult stiilse erikujundusega ehk välismaakeeli "special edition" või collection edition" versioonidena. Tavalise plastkarbiga ja õhukese vahelehega varianti ei toodetagi.
kuid Käo Paul lükkas selle taas veerema. Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut "kiusama". Lõpuks sai ta loa õhtul neiule salaja külla minna. Eedi pandi peale masinarihma pealepanekut masinistiks. Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla. Eedi oli trumlisse kukkunud. Ta viidi ruttu linna arstile. Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust
Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut "kiusama". Lõpuks sai ta loa õhtul neiule salaja külla minna. Eedi pandi peale masinarihma pealepanekut masinistiks. Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla. Eedi oli trumlisse kukkunud. Ta viidi ruttu linna arstile. Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust.
otstarbekas. Kuna masinad on keerukad ja kapriissed, pole päris kõige tegemiseks mõtet neid kasutada. Sama tootmismahu juures vähendati töötajate arvu kaks korda. 8 KASUTATUD ALLIKAD Tõnu Lehtla, Argo Rosin. “Automaatika”, Tallinn 2001 Nigel Slack, Alistar Brandon-Jones, Robert Johnston. “Operations management”, Pearson 2013 Hillar-Endal Kabral. “Tootmine ja operatsioonijuhtmine”, Tallinn 2007 Elmo Pettai. “Tootmise automatiseerimine”, Tallinn 2005 Hillar-Endel Kabral. “Tootmiskorraldus”, Tallinn 2003 J. Nevan Wright. “The management of service operations”, New York Cassell, 1999 9 KOKKUVÕTE Eesti suundumus kõrgtehnoloogilistele ja teadusmahukale ning suurt lisandväärtust andvale tootmisele eeldab ka vastavat ettevalmistust. Selle üheks osaks on tootmis- ja teeninduskorraldus
René van der Lindeni ja Doudou Diene´i idee teostamisel väljastada lihtsamini kodakondsust (kusjuures Eesti süsteem on võrreldav teiste väikeriikide omaga) toimuks Eesti ühiskonnas loogiliselt järgmine tsenaarium: Kui kodakondsuse on saanud eelpool nimetatud 10% mittekodanikest, kes ei ole läbinud täies mahus kodakonduseksameid- ei oska eesti keelt ega seega saa aru kultuurist- on need inimesed sotsioloog Iris Pettai sõnul on palju kergemini manipuleeritavad kas või Venemaa propaganda mõjul (Henno 2007). Venemaa või mõni Eesti venemaaliselt häälestunud erakond kasutaks ära valimistel ebakindla massi, ning rohkete häälte tõttu pääseks Eestis võimule Venemaad soosiv partei. See oleks aga pikas perspektiivis Eesti iseseisvusele üsnagi ohtlik. Kuid kui raske on siis taotleda kodakondsust, et sellega pole rahul nii välisspetsialistid kui kodakondsust taotleda tahtvad muulased ise
konstruktsiooni ja mõõtmed. Kasutusel on klappjaotid ja siiberjaotid. Heade lülitusomaduste, stabiilse töö, lihtsa juurdepääsu ning hooldamise tagamiseks väga oluline pnemojaoti õige paigaldus. See kehtib nii jõu- kui juhtlülitusteks mõeldud jaotitele. KASUTATUD KIRJANDUS 15 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Pneumatics (database online). 5.03.2014 2. Brindfeldt, E. Pettai, E. Hõimoja, H. Beldjajev, V. 2011. TÄITURID TÖÖSTUSAUTOMAATIKAS (online). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. https://mail.google.com/mail/u/0/? ui=2&ik=092328a482&view=att&th=140e27d91b6316fd&attid=0.5&disp=inline&real attid=f_h6sv8dzj4&safe=1&zw (5.03.2014) 3. http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html (database online) 5.03.2014 16
8 KASUTATUD KIRJANDUS "Tugev Eesti naine" lakub võrdõiguslikkuse haavu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas ESTONICA Entsüklopeedia Eestist: http://www.estonica.org/et/Tugev_Eesti_naine_lakub_v%C3%B5rd %C3%B5iguslikkuse_haavu/M%C3%BC%C3%BCt_tugevast_ja_p %C3%B5hjamaisest_Eesti_naisest/ Beauvoir de, S. (1997). Teine sugupool. Tallinn: Vagabund. Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K. (2015). Naiste rollid ja õigused kui riikliku propaganda osa. Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas Feministeerium: http://feministeerium.ee/naiste-rollid-ja-oigused-kui-riikliku-propaganda-osa/ Mänd, K., Pilvre, B., & Sepper, M. L. (2003). Tilliga ja tillita. Tallinn: ENUT. 9
jäi ja Käo Paul selle siis uuesti liikuma ajas. Kohal olles oli aurukatel paika seatud ja viljapeks võis alata. Masinal läks vahepeal rihm maha ja tehti paus. Sulane Eedi läks ühe neiuga miilustama ja sai isegi loa talle hiljem salaja külla minna. Kui rihm peal oli, pandi Eedi kohe masinale tööle. Ühel hetkel tuli talu poole kohvriga mees ja imestas, et kuidas seal küll nii vaikne saab olla. Eedi kukus trumlisse ja viidi arstile. Pettai, kohtutäitur kes kohvriga tuli, pidas oksjonit. Maha said Käo Paulile müüdud lambad (alghinnaks 170.- ja lõpphind 175.-) ning hobureha (75.-). Kohtutäituri tegevus jälgis hoolega Taaveti poeg. Kuna Taavet oli suhteliselt vaene, tahtis Paul talle kogu kraami tagasi kinkida, kuid Taaveti uhkus ei lubanud neid vastu võtta. 3 Masinist Luisksepa noorim poeg Jaanus kuivatas viljakuivatis vilja ning külla tuli Jaanuse silmarõõm Vilma
vabaõhuetendused (Oskar Wilde "Salome", Rabindranath Tagore "Ohver"). Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse. 1927 - 32. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat. olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A. Teetsov 1927. R
vabaõhuetendused (Oskar Wilde "Salome", Rabindranath Tagore "Ohver"). Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intiigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse 1927 - 32. 11 Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A
Sealjuures on seitsmes riigis sandistatud üle 80% naistest: Egiptus, Sudaan, Eritrea, Somaalia, Mali, Sierra Leone, Guinea. Ligikaudu 3 miljonit Aafrika tüdrukut on igal aastal sunnitud läbi tegema suguelundite sandistamise protseduuri9. Aastaks 2030. on ennustatud suguliselt sandistatud 15-19- aastaste neidude arvu tõusu 15 miljoni võrra. 2.2 Naistevastane seksuaal- ja vaimne vägivald Eestis 2001. aastal Iris Pettai juhtimisel toimunud uurimuse tulemustest selgub, et naistevastane vägivald on Eestis 2x levinum kui Põhjamaades. Seksuaalne vägivald ohustab peamiselt naisi. Uurimuse tulemused on järgnevad (muutmata kujul): ,,Eestis langeb iga päev 285 15-74 aasta vanust naist füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks; kse toime naise kodus ja enamikel juhtudel kas abikaasa või elukaaslase poolt." Tulemuste puhul tasub seejuures meeles pidada, et need põhinevad vaid küsitluse tulemusel ning
Tagajärgedeks on inimkapitali raiskamine, sotsiaalse sidususe, tööturu ja majanduskasvu nõrgenemine. Sookvoodid Marianne Mikko ettepanek kehtestada Eestis sookvoote ei ole mitte kõigile meelepärane. Kuid mis on nende eesmärk? Nimelt on mitmed riigid hakanud rakendama positiivset erikohtlemist. Naiste sihipärane poliitikasse toomine koolituste, finantstoetuste ja muu sellise abil algas lääneriikides juba 20-25 aastat tagasi [Eesti Ekspress, Iris Pettai,2006] Peamine põhjus seisnes selles, et ilma naispoliitikuteta oli raske naisvalijatele läheneda ja neile sobivaid valimisprogramme välja töötada. Kusjuures naisvalijaid on rohkem kui mehi ja nad on tunduvalt kohusetundlikumad. Sookvootide eesmärk on tagada, et 40% valitatavatest kohtadest kuuluks naistele. Populaarseimad on sookvoodid parteides ja neid kasutab 40% maailma riikidest valimisnimekirjade koostamisel. [Eesti Ekspress, Iris Pettai,2006]
Teisipäevaõhtune "Aktuaalne kaamera" vahendas Avatud Ühiskonna Instituudi uuringu tulemusi, millest selgus, et koolis kiusatakse teisi õpilasi 80 protsendi õpilaste arvates, iga neljas õpilane on aga ise kiusamise ohver. Küsimusele, kas sinu koolis kiusatakse või narritakse teisi õpilasi, vastas eesti õpilastest 30% ja vene õpilastest 16%, et koolikiusamist esineb iga päev; "mõned korrad nädalas" vastas 26% ja 18%; "mõned korrad kuus" 29% ja 31%. Sotsioloog Iris Pettai märkis Kodurahufoorumil uuringut tutvustades, et kõige olulisem usaldusisik on õpilastele klassijuhataja, keda usaldab 65% õpilastest. Uuring hõlmas lapsi vanuses 1217 ja nende vanemaid, ühtekokku küsitleti juhuvalimina 1008 õpilast ja nende vanemat. KOMMENTAAR Koolikiusamine on saamas suuremaks probleemiks kui see täna Saaremaal on, arvan ma. Praegu ütleksin, et väga palju kiusamist ei ole, aga tähtis on see, et sellest räägitaks
Näiteks on ajalooliselt hariduse põhjalikum omandamine olnud peamiselt meeste privileegiks. (Tasuja 2011) Õnneks aga paljud uurimused on näidanud, et viimasel paaril aastakümnel on meil põhjust rääkida pigem soolise ebavõrdsuse kasvust kui kahanemisest (Kandolin ja Narusk 1996, Anttila ja Ylöstalo 1999, Domsch et al. 2003), kuid jällegi võrdlus Põhjamaadega näitab, et soolise võrdõiguslikkuse osas jääme me nendest maadest oluliselt maha (vt nt Pettai ja Proos 2003). (Poliitikaanalüüs, 2) Töötamine Kuigi inimesed on idee poolest oma valikutes vabad, sõltuvad nad siiski ühiskonnast, milles nad elavad. Ühiskond on süsteem, mis soosib ja seab prioriteediks teatud rolle ja käitumisviisi. Kapitalistlikus ühiskonnas elamiseks on tarvis käia tööl. Töö on Eestis nagu ka teistes postsovetlikes riikides tähtsam kui varem (Saar Poll, 2001). Eestimaalased on
(!) Isa-ema pulmapilt vanemad on pildil tardunud, kramplike nägudega, neil on ees tahtekindla vagaduse maskid, nagu nad oleksid poolprohvetid, mitte taluinimesed, kes üsna hiljaaegu on paruni orjusest vabaks saanud. Pilt teeb Taaveti nukraks, mängulust kaob. Katuse case lk 69 Sulane Eedi külatüdrukud teda ei salli, sest tal on jõhkrad käed ja hullates ei tunne nalja, vaid teeb haiget. Tugev terve poiss. Eros ei anna talle rahu Maimu on silma jäänud. Kohtutäitur Pettai, ,,Huswvarna" jalgrattaga, hardameelne inimene Masendus, Eedi case lk 75 Kus on need eestri elu edendajad nüüd? Üks on pooliku haridusega nurgaadvokaat, kelle naised ja viin nahka pannud; teine, vahest kõige mõistlikum ja asjalikum, puhkab Poolamaa mullas; kolmas kõnnib häbelikult nagu sulgiv kana mööda koduõue. Kas ei olnud Mats Aniluik omal ajal siiski veel leebe? Taaveti ainus poeg, Aiaste tulevane pärija, kui temagi ei kavatse mingiks advokaadiks või inseneriks hakata.
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante............................................................................
Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik mänd (Pinus sylvestris) hong, pedajas, pettai Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka
Põhiline prostitutsioonipump on Ida-Virumaalt ja muidugi illegaalsed immigrandid, tüdrukud endise NL aladelt. Valikuvabadusest saame rääkima hakata siis, kui Ida-Virumaa pere-emal on kodukohas võimalus samasuguse sissetulekuga tööle. Nii Hollandi kui ka Saksamaa bordellides töötavad valdavalt (80%) matrjoshkad-natashad, st tüdrukud Ida-Euroopast ja kolmandatest riikidest. Iris Pettai (Eesti Avatud Ühiskonna Instituut) kirjeldab prostittuuti nii: "Prostituuti ei saa mitte igast naisest. Tüüpiline prostituut on ohvritüüpi naine, kes on paljuski allaheitlik ja abitu, peab end nõrgemaks ja alluvaks pooleks. Kes usub, et naise peamine ülesanne ongi igati mehi teenindada. Selline naine allub kergesti sutenööride diktaadile. Ta ei hakka vastu, ei nõua õigust, ei lähe ära. Tal puudub väärikus, oma mina, ta tunneb end teise sordi inimesena.
katkemist. Rasedusaegne vägivald Naistest, kes olid kogenud varasema partneri vv ja olid temaga suhte ajal rasedad, koges tema vv raseduse ajal 42%. Samas naistest, kes olid kogenud praeguse partneri vägivalda, koges seda raseduse ajal 20%. Naistevastase vv tase maailmas ja eestis: Pettai 2001 a. 535 naist, 472 meest 1. Uuring. 2003 a teine uu. VV suhte eri etappidel: kohtinguvv- vv enne kooselu algust.sekssuhte algus- mees kohtleb naist Vv soodust tegurid- noorem iga, madal haridustase, sots ebaadekvaatsus, madal sots kapital, soorollilised omandina; rasedus- armukadedus, kahtlus, et laps pole oma, tp. Lapse sünd- armukadedus arusaamad mehest/naisest, emots sõltuvus (mees soovib distantsi kuid kasrdab mahajärmist), emots
Ann Gornischef Ehitajate tee 5-410 620 3707 Anneli Aarma VII 234 620 3548 Anouar Belahcen 620 3800 Ants Kallaste VII 311 620 3802 Ants Rööp VII 404 620 3706 Argo Rosin VII 408 620 3708 Dmitri Vinnikov VII 407 620 3705 Eda Ihlberg VII 309 620 3802 Elmo Pettai VII 406 620 3694 Endel Risthein VII 411 620 3710 Enno Reinsalu VII 210 620 3853 Gaia Grossfeldt tööleping peatatud Hardi Hõimoja VII 111 620 3709 Hardi Torn VII 206 620 3850 Heidi Elisabet Soosalu VII 202 620 3850 Heigo Mõlder VII 311 620 3802
303 711 Peiker Harri Tallinn 03:18:17 M21 675 2569 Pensa Alo Tartu 03:39:50 M21 2369 2600 Pertman Arles Ida-Viru 05:52:28 M21 1506 1722 Peterson Marko Viljandi 04:20:51 M21 1599 2636 Petersons Maris Läti 04:25:41 M21 1025 889 Petriuk Ilja Leedu 03:57:14 M21 1121 2425 Petrovitsh Üllar Läänemaa 04:01:59 M21 2249 2389 Pettai Hugo Valga 05:20:40 M21 1085 1013 Pihelgas Andreas Rapla 04:00:31 M21 1246 1371 Pihelpuu Riho Harju 04:07:36 M21 791 776 Pihlap Raimond Tartu 03:45:49 M21 1972 2416 Piho Kaido Tallinn 04:51:25 M21 1481 2593 Piht Egon Harju 04:19:22 M21 733 729 Piilma Priit Tallinn 03:42:33 M21 1834 2620 Piip Enn Lääne-Viru 04:40:00 M21
annaabi.ee 
