Referaat aines "ehitusmaterjalid 1" (0)

Q: Miks valida keraamilised tellised?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat aines "ehitusmaterjalid 1"

Q: Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat aines "ehitusmaterjalid 1"

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks valida keraamilised tellised?
Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja?

SISUKORD.
1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine 3
1.1. Puidu niiskussisaldusest 3
1.2. Kuivatite klassifikatsioon 4
1.3. Projekteerimisest 4
1.4. Kokkuvõtteks 5
2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine. 6
2.1. Toormaterjal. 6
2.2. Tootmise põhimõte. 6
2.3. Omadused 7
2.4. Saviteliste alaliigid 7
2.5. Miks valida keraamilised tellised ? 8
3. Isetihenevbetoon - omadused, kasutamine. 9
3.1. Omadused. 9
3.2. Kasutamine. 9
3.3. Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja? 10
3.4. Kokkuvõtte. 10
4. Silikaattoodete toorained, tootmine, omadused ja kasutamine. 12
4.1. Tootmine. 12
4.2. Füüsikalised omadused. 12
4.3. Kasutamine. 13
5. Kasutatud kirjandus. 14

Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine

Puidu niiskussisaldusest

Puidu niiskus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Puidu suur niiskussisaldus avaldab puidu omadustele negatiivset mõju, mis tuleb esile puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel, aga samuti vähendab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus- ja jäikusparameetreid).
Vesi esineb puidus kolmel kujul:

kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud;

hügroskoopne vesi (e seotud vesi)- imendub raku seintesse;

keemiliselt seotud vesi – ainete koostises.
Kapillaar - ja hügroskoopne vesi eemaldatakse kuivatamise teel. Keemiliselt seotud vett saab eraldada keemilisel töötlemisel.
Maksimaalse hügroskoopse vee (seotud vesi) hulk rakkude seintes, olenemata puidu liigist, on 20 oC juures keskmiselt 30%, seda seisundit nimetatakse kiudude küllastusastmeks ja see ei sõltu puidu liigist. Nimetatud niiskuse protsent on olulise tähtsusega, sest niiskuse vähenemisel alla 30% muutuvad puidu mitmesugused omadused tunduvalt.
Puit on hügroskoopne materjal. Õhu käes annab niiske puit soodsate ilmastikutingimuste korral oma vee ümbritsevale keskkonnale, kuiv puit hakkab niiskes keskkonnas endasse vett imema. Puidu niiskuse muutumisel 0-30% muutub puidu maht ja lineaarmõõtmed s.t toimub puidu paisumine ja mahu kahanemine.
Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühemikes leiduv vaba vesi. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. Vastupidine nähtus - puidu paisumine - esineb siis, kui rakkude seinad hakkavad veega täituma.
Puidu lineaarne kahanemine kuivamisel ei ole kõigis suundades ühesugune. Kirjanduse andmetel okaspuidu täielikul kuivamisel on pikisuunaline lühenemine 0,1-0,3%, ristikiudu ja radiaalsuunas 3-5%, tangentsiaalsuunas 6-10%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid . Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub.
Teiseks paheks on radiaalsuunalised kuivamispraod, sest puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud. Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised tõmbepinged, mis ületavad puidu tõmbetugevuse ja lõhestavad puitu radiaalselt.
Kõrgetes temperatuurides kunstlikult kuivatatud puidu hügroskoopsus on mõnevõrra väiksem. Puidu hügroskoopsust võidakse vähendada ka immutamise või puidu pinna katmise teel sünteetiliste vaikudega.
Puidus leiduv maksimaalne niiskus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu niiskus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %.
Puidu tugevuse seisukohalt niiskuse suurenedes kuni 30% väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel , vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Samuti väheneb puidu elastsusmoodul , seega jäikusomadused.
Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%).
Tähtsamate puuliikide toore biomassi niiskus on toodud tabelis 1.
Tabel 1 Toore puidu niiskus, Wt, %
Puuliik
Tüvi
Kogu puu koos lehtedega
Kogu puu ilma lehtedeta
Noored puud
Tüvi
Mänd
50...60
55
45...60
Kuusk
48...57
55
40...60
Sookask
42...50
45
43
46...48
35...50
Hall lepp
50...50
54
52
45...50
Haab
47
35...50
Paju
48...60
Pappel
49...63

Kuivatite klassifikatsioon

Materjalide kuivatamiseks kasutatakse mitut tüüpi ja erineva konstruktsiooniga kuivateid.
Nende klassifikatsioon on tabelis 2.
Tabel 2.

Projekteerimisest

Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormide EPN 5.1.1 järgi jagatakse puitkonstruktsioonid kasutus- ja kestusklassidesse, mis on aluseks puidu arvutuslike väärtuste leidmiseks ja deformatsioonide arvutamiseks etteantud keskkonna tingimustes. Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja õhu suhtelisele niiskusele kuni 65% ning mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas (puidu tasakaaluniiskus sel juhul ). Teise kasutusklassi korral on parameetrid järgmised: 20oC ja 85%.
Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormides on selgelt öeldud, et projekteerimisel tuleb kasutada standarditele EN 338 ja EVS-EN 1194 :2000 vastavaid saematerjali ja liimpuidu tugevusklasse). Nendes standardites esitatakse iga tugevusklassi kohta normtugevuse, -jäikuse ja -tiheduse väärtused.
Saematerjali normtugevuste ja -jäikuste väärtused ning puitmaterjali tihedus määratakse standardi EVS-EN 384 meetodite kohaselt normaaltingimuste juures. Sorditud puidu normväärtused saadakse tugevuskatsetuste alusel katsekehadega, millised peavad vastama tasakaaluniiskuse olukorrale 200C temperatuuri ja 65% suhtelise niiskuse juures. See standard annab meetodi vastavate normväärtuste määramiseks visuaalselt ja/või mehaaniliselt sorteeritud puidukogumi tugevusklasside määramiseks. Visuaalset sorteerimist Eestis teostatakse standardi EVS 806:2002 “Puidu visuaalse tugevussortimise reeglid” kohaselt. Nimetatud standard koostati selliselt , et Eesti saeveskid sordiksid ehituspuidu igapäevaselt tugevusklassidesse C16 ja C24. Standard näeb ette ka tugevussortimist tugevusklassi C18 ja C35. Puitu tugevusklassiga C18 tuleb saeveskilt eraldi tellida . Ehituspuit tugevusklassiga C35 sorditakse liimpuidu tehastes liimpuitelementide valmistamiseks. Siit tulenevalt tuleks projektides kasutada ehituspuitu tugevusklassidega C16, C18 ja C24.
Projekteerijad on kohustatud ehitusprojektides näitama puidust kandekonstruktsioonides kasutatava puidu tugevusklassi. Seega on ta vastutav puitkonstruktsioonide normidekohase tugevuse ja püsivuse arvutuste eest seda juhul kui ehitaja on kasutanud projektikohast puitmaterjali.

Kokkuvõtteks

ehituses tuleb kasutada kuivatatud puitu;
puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga;
saeveskitest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib meile selle, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile;
märja puidu kasutamine ehituses loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkimiseks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine ;
puitu tuleb nii ehitamise kui ka hoone kasutamise käigus kaitsta liigniiskuse eest;
puidu kuivatamisega eraldame puidust liigniiskuse ja koos sellega vähendame puidus edaspidist mahumuutusest põhjustatud defektide teket.

Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.

Toormaterjal.

Savi ehk sau on purdsetenditest kõige peeneteralisem osa. Ta koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas , kus savist valmistatakse telliseid , ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Savi on tsemendi ja ehituskeraamika põhiline tooraine . Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive.

Tootmise põhimõte.

Savide ettevalmistus: kaevandatud savi peenestatakse, struktuur lõhutakse. Peenestatud savist eraldatakse kivid jm. võõrkehad. Reguleeritakse veehulka savis . Plastsel meetodil 18…27%. Vajadusel lisatakse liiva v.m. teist savi. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Mass segatakse hoolikalt läbi.
Toodete vormimine : plastsel meetodil pressitakse tigu - e. lintpressi abil. Enamik telliseid vormitakse plastse meetodiga. Pressisuudmest surutakse välja savipruss, mis lõigatakse traadiga vajaliku suuruseni . Keraamilised tooted tehakse 5…10% suuremad kuna kuivatamisel ja põletamisel kahanevad.
Toodete kuivatamine: tooteid vaja kuivatada kahel põhjusel: - kõrgel temperatuuril nii suur niiskuse eraldumine, et tooted praguneksid; - märjad tooted ei kannata üksteise otsa ladumist. Kuivatatakse, kas kamber - v. tunnelkuivatites, temp 80…90°C. Kuivatisse tooted riiulitel vagonettidele laotult. Kuivatamine 1…3 päeva. Kuivatite kütusena põletusahjude jääksoojus.
Toodete põletamine: spets tunnelahjus. Tunnelahi 60…120 m pikk. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: 1. eelkuumendus – temperatuuri tõstmine sujuvalt ; 2. põletustsoon – maksimaalne temperatuur; 3. jahutustsoon – temperatuuri sujuv alandamine. Ahjust tulnud toote temp 40…100°C, järsul jahtumisel jääval tootesse temp. pinged . Põletustemperatuur tellistel 900…1000°C. Põletamisaeg sõltub toote massivsusest ja savist, tellistel 1,5…2 ööp.

Omadused

Savitellised – keraamiline ehitusmaterjal. Jaguneb alaliikideks . (Aseri ja Eesti tellis on värvuselt, punased, oraanzid, pruunid. Telliste põhisuurused on 250x120x65 mm (tingtellis) ja 250x180x88 mm (moodultellis).

Saviteliste alaliigid

Täistellis
Auktellis
Viimistlustellis
Vooderdus
Nurktellised
Klombitud tellised
Ahjutellised
Korstnatellis
Šamotttellis
Klinkertellis ja Poorsed tellised

Miks valida keraamilised tellised?

Tellised on olnud täiuslikuks ehitusmaterjaliks juba 5000 aastat. Põhjuseid selleks on mitmeid ning need on jäänud läbi aegade püsima kuni tänapäevani.
Telliste kasutamisel on tohutult eeliseid , näiteks:

ilu ja mitmekesisus . Oma kodu välisilme kujundamisega, mille juures fassaadil on eriti suur osa, väljendame enda stiili ja maitset. Tellise kasutamine disainis võimaldab luua ükskõik millise mulje – traditsioonilisest kuni kaasaegseni.
Vastupidavus ja väärtuse säilimine. Tellistest ehitatud hooned on mõeldud mitmetele põlvkondadele, et nad saaksid seda nautida tänu hoone heale vastupidavusele ka karmides ilmastikutingimustes. Tellised on tuntud kauakestva materjalina, seda näitavad ka Rooma veejuhtmed ja tellistest ehitatud Gooti kirikud. Tellistest ehitised vajavad elegantse välimuse säilitamiseks vähe hooldust , muutes hooned nii atraktiivsemaks tulevastele omanikele. Tellisesse ja mörti investeerimine on eriti asjakohane majaostjatele, kes peavad langetama ühe olulisima ja kulukaima otsuse oma elus.
mugavus ja tulekindlus . Telliseid põletatakse valmistamisprotsessi käigus, seepärast on nad tulele “immuunsed”. Tellised klassifitseeritakse “mittepõlevateks”. Mittepõlev ehitusmaterjal vähendab tulekahju ja selle tagajärgede ohtu. Tulekahjudes saadud kahjustused ei ole enamjaolt tingitud inimese otsesest kokkupuutest tulega, vaid mürgiste gaaside sissehingamisest. Mürgist suitsu tekitavad põlevatest ehitus- ja muudest materjalidest pärinevad gaasid, samas tellis niisuguseid gaase tulekahjus ei eralda .
savitellis – keskkonda säästev toode. Tellise toormaterjal koosneb ainult tellisesavist või savist. Seda kuivatatakse ja põletatakse, tagades seeläbi eluterve toode, sest tellis ühendab endas looduse neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa.
Kuna tellise loomiseks kasutatavad toormaterjalid – savi ja vesi – on looduslikud, ei sisalda tellised saasteaineid ega allergeene. Lisaks on tellised ka kahjurikindlad. Telliseid on võimalik lihtsalt ümber töödelda. Mineraalmaterjali nagu tellis saab suurema vaevata uuesti kasutada näiteks alusmaterjalina tee-ehituses, heliisolatsioonimaterjalina ehituses, kattena tenniseväljakutel jm.

Isetihenevbetoon - omadused, kasutamine.

Omadused.

Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tottu voimeline omaraskuse mojul tihenema ja täitma ukskõik millise kuju voi mootmetega ruumi. Parast valamist pole vaja rakendada mingeid taiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid, kui tegu on keerukate konstruktsioonide, vormide voi vaga tiheda sarrusetusega, mis muudavad tihendamise keeruliseks voi isegi voimatuks.
Isetiheneva betoonisegu toodeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilahedaselt 70 cm.
Isetiheneva betooni korge voolavus ei avalda negatiivset moju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samavaarsed voi monevorra korgemad tugevusnaitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral.
Vaatamata korgele voolavusele sailitab oigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu .
Takistustest moodavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, naiteks sarruse taga.
Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lahtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav joud . Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv joud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus markimisvaarselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka voi kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid , polusahhariidid voi mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi.
Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist.
Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8…16 (20) mm. Betooni voime voolata takistustest mooda vaheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel . Suurem Dmax on pohimotteliselt voimalik, kui on tegu vaikese armeerimistihedusega.
Betooni vertikaalpinnad on vorreldes tavabetoonpindadega margatavalt parema valjanagemisega.
Betoonisegu hind on tavabetooni omast monevorra korgem. Vottes arvesse toode lihtsustumist, seadmete ja toojou vajaduse vahenemist, tootootlikkuse suurenemist ning tootingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni korval igati konkurentsivoimeline.

Kasutamine.

Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata.
Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused.
Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast.
ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist.
Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada väiksema voolavusega betooni või jagada põrand väiksemateks valusektsioonideks.
Betooni normaalseks langemiskõrguseks vertikaalseinte valul loetakse 2,5...3 meetrit, kuid häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt langemisel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal.
Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel.
Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik , mis ei ole veel viimistletav.
Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse tõttu raskeks.

Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja?

• Vähem vibraatorite müra ja vaiksem vibratsioonioht töötajatele.
• Kiirem betooni valamine ja kõrgem tootmisefektiivsus.
• Too lihtsus, väheneb töötajate arv.
• Kindlus selles, et toode on piisavalt tihendatud.
• Vormipargi vaiksem kahjustumine ja kulumine .
• Segistite vaiksem kulumine.
• Parem toodete pinnakvaliteet ja vähem kulutusi parandustööks.
• Energiatarbe vähenemine, kuna vibratsiooniseadmeid pole tarvis.
• Toodete kõrgem veepidavus .
• Isetihenev betoon päästab vibreerimistöödest

Kokkuvõtte.

Isetihenev betoon tagab parema pinnakvaliteedi ja ühtlase tihedusega betoonkonstruktsiooni. Seda kõike aga eeldusel , et betooni vorm on kvaliteetselt ehitatud. Rõõmusoksa sõnul pole isetihenev betoon kuigi levinud ehitusmaterjal, kuna esitab ehitajale lisanõudeid.
Näiteks peab betooni valuvorm ehk raketis olema korralikult ehitatud, sest isetiheneval betoonil on suurem survejõud. Valu kvaliteet sõltub ka ilmaoludest. Betoonitööd tuleb ladusalt ja läbimõeldult korraldada, sest isetiheneva betooni kasutusaeg on ajaliselt piiratud.
Isetihenev betoon annab tavapärase betooni ees ehitajale eelise juhul, kui tegu on tihedalt armeeritud või keeruka kujuga konstruktsioonidega ning õhukeseseinaliste betoonkoorikutega, mille tihendamine traditsioonilisel viisil on keeruline või tehniliselt võimatu.
Eesti ehitusturul on selle materjali kasutamise eeliseks kiirus, millega tööd saab tehtud.
Rõõmusoks lisab, et eramu -ehituses kasutatakse seda peamiselt nn puhasvalu betoonpinnana, mis jäetakse teiste materjalidega katmata .
Tootjalt nõuab isetihenev segu kvaliteedi lisakontrolli kehtestamist. Näiteks segu omaduste järelkontrolli ehitusplatsil. Ka ei sobi kõik betoonitehased oma tehnilise sisseseade poolest isetiheneva betooni tootmiseks.
Isetiheneva segu puuduseks on ka see, et ta maksab ligi 15–25% rohkem kui sama tugevusklassiga tavabetoon.
Tänu betoonisegu atraktiivsetele omadustele on isetihenev betoon (ITB) levimas üle maailma. ITB kasutamisega kaasneb industrialiseeritum ja madalama tehnilise maksumusega tootmine ehitusplatsil, see tõstab too tootlikkust ja ehitamise kiirust, parandab konstruktsioonide pikaealisust ja valjanägemist ning kõrvaldab mõningate potentsiaalsete inimlike vigade tekke võimaluse betooni tihendamisel. ITB asendab betoonisegu käsitsitihendamise kaasaegse isetiheneva tehnoloogiaga, misläbi paraneb nii töökeskkonna tervislikkus kui ohutus. Isetiheneva betooni tehnoloogia nõuab märksa oskuslikumat segu projekteerimist kui tavaline vibreeritav betoon, hoolikamat kvaliteedikontrolli ning sagedasemat seguproovi võtmist, eriti kasutamise algetapil.

Silikaattoodete toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.

Tootmine.

Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust.
Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul – tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga valge sein. Arenenud silikaatkivi tootmisega Euroopa maades on fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu „ Silikaadi “ inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule.
Täiendavalt viimistlemata väärikkivi kasutamine siseviimistlusmaterjalina, mida on aastate jooksul laialt propageeritud näiteks Saksamaal, on meie tarbijale praegu veel ilmselt harjuma-tu ja võõrastav.

Füüsikalised omadused.

Tellis on konstruktiivne materjal ja seega tema kõige olulisemaks omaduseks - survetugevus . Praegusel ajal toodetakse Eestis silikaatkivi keskmise survetugevusega 15 ja 25 N/mm2.
Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid. Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850…1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga , mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat -tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi.

Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10…15% (massi järgi) – selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras.
Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 „Kalkkihiekkatiilet“) kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min.
Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 „Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen“) järgi on „Silikaadis“ toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3…0,4 mm/m.
Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad – mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 „Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim“).
Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35… 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel režiimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni.

Kasutamine.

Kvaliteetse kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine . Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks.
Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada:

mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites,
eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga,
vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus),
vuukide korralik täitmine müürimördiga,
tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades),
deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga ),
korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2),
talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel.

Kasutatud kirjandus.

Ehituskaar.[www] http://www.ehituskaar.ee/?op=all_&id=221&cid=2/

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

proxemon Õppematerjali autor

referaat aines "ehitusmaterjalid 1": Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine

ehitusmaterjalid puidu niiskus referaat betoon tellis isetihenev silikaat tellised isetihenev betoon betoonisegu silikaatkivi puidu niiskus voolavus müüritis puidu tugevus veeimavus

Sarnased õppematerjalid

doc

Ehitusmaterjalid

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalid referaat

TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule.....................................

Ehitusmaterjalid

doc

Eksami küsimuste vastused

tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Tsementeerunudtardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) äärekivid (väga vastupidavad) välistrepiastmed plaadid põrandateks või seinte vooderduseks skulptuursed detailid 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmeradsetted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

rtf

Materjaliõpetus

> Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele.

Kategoriseerimata

docx

Ehitusmaterjalide eksam

1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

Rohkem sarnaseid