100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
235 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ott Levisto
Õppematerjali autor
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule.....................................
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3
Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid (kuumenevad kiirelt ja ka kahtuvad kiirelt). Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus. Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid). On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:
vesiteguri pöördväärtus). Väärtus on leitav valemist 2: RB = A RTs ( TsV -0,5)(2) kus RB betooni nõutav survetugevus (=fcm), N/mm2; RTs tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm 2; Ts/V tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe); A empiirilised koefitsient, mis võtavad arvesse kasutatud materjalide kvaliteeti (kõrgekvaliteedilised materjalid A=0,65, keskmised A=0,60, madalakvaliteedilised A=0,55). Etteantud konsistentsiga betooniseguks vajaliku vee kogus (1 m3 betooni kohta) leitakse kogemuste põhjal koostatud tabelite (tabel 1) või graafikute põhjal. Tabel 1. Veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist, tsemendi liigist, killustiku tera suuruse ülemisest mõõtmest Vee kulu, l/m3 Portland-
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud
Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit. 10)Plastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plasted materjalid on hästi vormitavad. Püsiva plastsusega on nt. vask, alumiinium. 11)Haprus-mtrjli omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm. 4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid 1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav.
Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra. Väikese soojamahtuvusega on metallid, suure soojamahtuvusega on vedelikud. Põlevus iseloomustab süttivus. 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid) 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused
sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid. Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole sellest võite kohapeal luua nii samalaadse pinna ja vormi, mida võimaldavad ka teised materjalid, kuid ka sellise, mida muud materjalid ei võimalda. Betoon on tugev, mitte just liiga kallis ja kergelt valmistatav materjal. Betoon on piiramatute võimalustega, sellest saab valmistada pea igasuguse kujuga eseme, valades segu ükskõik millisesse vormi. Betoon on keskkonnasõbralik, kõik selle koostisosad on looduslikud ja see on taaskasutatav. Betoon on levinuim materjal ehituses. Aastas valmistatakse maailmas iga elaniku kohta terve tonn betooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid