Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühistu, selver, prisma, maxima, rimi, marketi, selveri, prismas, super, kaupluste, muuseum, nind, supermarket, esmatarbe, hüper, kooperatiiv, kaubanduskeskus, rimis, rajooni, hüpermarket, sortiment, organisatsioon, baltic, poodide, hulgikaubandus, töötaja, jaekaubandus, müügipind, käive, igapäevase, ketti, valikus, 1902, jaekaubanduse, etkvlEmmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Põlva Selver – Edu Konsum kaubandusettevõtete võrdlus. Iseseisevtöö õppeaines ,,Jaekaubandus’’ Juhendaja õpetaja 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. SELVER..................................................................................................................................4 2. KONSUM...............................................................................................................................6 3. VÕRDLUS..............................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................
tegutsev grupp. Töö annab ülevaate minu tehtud töödest ja minu isiklikest arvamustest. 1 1 KAUPLUSE ÜLDISELOOMUSTUS Konsum: 100% Eesti kapitalil põhinev Eesti Tarbijateühistute Keskühistu on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget. ETK Gruppi kuulub 358 müügi- ja teenindusüksust üle Eesti, sealhulgas 294 on toidu- ja esmatarbekauba kauplused, 261 on ketikauplused Maksimarket, Konsum, A ja O ning 20 ehituskauba kauplused E-Ehituskeskus. ETK Grupi konsolideeritud jaekaubanduse netokäive 2011.a. oli 391 miljonit eurot. 19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimetus ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu. Esimene Konsumi kauplus avas uksed 1992.a
Erastamisreform muutis kaubandust täielikult. Suurem tarbimisvajadus tingis ka suurema kaubanduskettide arengu ja e-kaubanduse arengut. Uurime mis põhjustas nii ulatuslikud muudatused ja kuidas langus ning tõus mõjutas Eesti kaubandust. Referaadi allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt. 1 LÄÄNE SISSETUNG Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993
SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................3 1.SELVERI ISELOOMUSTUS...................................................................................................................................4 1.1.A - Selver Paide Ajalugu....................................................................................................................................4 1.2.Asukoht..............................................................................................................................................................4 1.3.Tegevusalad........................................................................................................................................................4 1.4
...8 3.2 Hinnang praktika ettevõttelle...................................................................................9 4. KOKKUVÕTE.........................................................................................................10 LISAD Lisa1 - Ladu kuhu pannakse vastuvõetud kaubad Lisa2 - Valmistoodangu laud Lisa3 - Pooltoodangu ladu Lisa4 - Toodete sortiment Lisa5 - Kaupluste nimekiri, kus võib leida SO Soja tooteid 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma kolmandaks praktikaks sama koha, mis eelmised kaks korda. Praktka ettevõte asub Järvamaal Kareda vallas Peetris. Praktika algas 26. mail ja lõppes 27. juunil aastal 2008. Praktia periood oli kokku viis nädalat. Kokku tuli praktikal tega sada seitsekümend viis akateemilist tundi pluss kakskümend viis akateemilist tundi praktika aruande koostamiseks.
.......................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SELVERIS........................................................................................ 7 3
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus.
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik
..................5 1.1. Jaekaupluste tüübid..................................................................................................6 1.2. Jaekaubanduskeskkond ...........................................................................................7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2
.............................7 2.5Infotöötajana töötamine................................................................................................8 2.6Töötamine letiteenindajana...........................................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin Maxima Eesti OÜ (nimi) kaupluse. Minu praktika juhendajaks oli kaupluse juhataja (nimi). Praktika kestvuseks oli 400 akadeemilist tundi. Valiku tegin lähtudes elukohast ja suurima võimaliku praktilise kogemuse saamisest. Firma võimaldas mul endal luua oma töögraafiku, et koolitöö kannatada ei saaks. Praktika algas 12. märtsil 2014 ja kestis kuni 28. maini 2014 (12 nädalat). Eesmärgiks oli süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud teadmisi ja oskusi;
Ettevõttest Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 243 kauplust (Eestis 82, Lätis 104 ja Leedus 57), sealhulgas Eestis: - 10 hüpermarketit - 12 supermarketit - 60 odavmüügikauplust Eestis kannavad Rimi odavmüügikauplused nime Säästumarket, Lätis ja Leedus on nimeks Supernetto. . Rimi Baltic on tööandjaks rohkem kui 10 000 inimesele. Rimi Eesti Foodis töötab neist 2700. ICA AB ICA AB (Rootsi) on üks Skandinaaviamaade juhtivaid jaekaubandusettevõtteid, omades üle 2250 kaupluse Rootsis, Norras ja Baltimaades. Kontserni kuulub ICA Sverige, ICA Norge ja Rimi Baltic ning Rootsis pangandusteenuseid pakkuv ICA Banken. Ettevõtte
SISUKORD sissejuhatus.................................................................................................................................................2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev .....................................................................................................................................................6 6. Premia .............
1948. aasta kaubakäiveplaan täideti riiklikus jaekaubanduse 76,1 protsenti ja toitlustamises 72,8 protsenti. Negatiivset mõju avaldas kaubandusorganisatsioonide majandustegevuse tulemustele töölisvarustusosakondade üleandmine kaubandusministeeriumi süsteemile. Kergem ei olnud ka olukord järgmistel aastatel(1949.aastal ja 1950.aastal). Alles 1950. Aasta lõpuks paranes olukord ning riiklik kaubandus lõpetas aasta edukalt. Viisaastaku jooksul kasvas kaupluste ja toitlustusettevõtete arv. Jaekaubandusettevõtete arv sel perioodil kasvas 1718-lt 2712-ni, riiklikus kaubanduses 1118-lt 1545-ni. 1950. aastatel rajati Eestisse uusi tööstusharusid: hakati tootma ekskavaatoreid, naftatööstusseadmeid, kontrollmõõteriistu, ultraheliseadmeid, eterniiti, mineraalvatti, puitlaast- ja puitkiudplaate. 15 4 AASTAD 1951 KUNI 1955
2.6 Küpsetatud lihatooted........................................................................................16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................................................................................................................22 3.1 Liha märgistamine....................................................................................................23 3.2 Liha koostis..............................................................................................................24 3
1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil. Aluseks on võetud 2009-2011 aastate majandusaasta aruanded. Tallinna Kaubamaja kontserni ettevõtjate peamised tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus. 2012. aasta lõpus annab Tallinna Kaubamaja kontsern tööd enam kui 3 330 töötajale. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvad tütar- ja sidusettevõtted Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, AS Tartu Kaubamaja, Topsec Turvateenused OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, TKM Auto OÜ, TKM Beauty OÜ, TKM Beauty EestiOÜ, Ülemiste Autokeskus OÜ, KIA Auto AS, Viking Motors AS, OÜ Suurtüki NK, AS ABC King ja Rävala Parkla AS on registreeritud Eesti Vabariigis. Selver Latvia SIA, SIA TKM Latvija, KIA Automobile SIA, SIA Suurtuki ja SIA ABC King on registreeritud Läti Vabariigis ja KIA Auto UAB Leedu Vabariigis.
püsikliendile. Koostööpartnereid leiab lähinaabrist Lätist maakera kuklapoolel asuva Indoneesiani. Tuntumatest tootjatest on esindatud Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ, Eestimaa Piimatootjate Ü, Kraft Foods, Bayeriche Milch, Zemaitijos Pienas AS Leedust, Uhrenholt A/S Taanist. Klientideks on kõik Eestis tegutsevad suuremad ja väiksemad jae- ning ketikauplused, samuti hulgikaubandusettevõtted. Suurimateks nende hulgas on Rimi Food Eesti AS, Prisma Peremarket AS, Maxima Eesti OÜ, Kaupmees & Ko AS, A-Selver AS, Comarket AS. Lisaks müügitegevusele tegeletakse juustu-, või- ning vadakukohupiima tootmise ja pakendamisega. Samasse kontserni kuuluvas juustuvabrikus toodetakse juustu alates 1962-st aastast, sama tööstust tuntakse varasemalt ka kui Rannu juustutsehhi. Sealses tööstuses toodeti omal ajal suurem osa toonases Nõukogude Eesti's müüdud Hollandi leibjuustust, mis on üks tuntumaid ja hinnatumaid juustusorte Eestis tänaseni. Alates
10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009. Praktikal käisin esmaspäevast reedeni kella 8.00- 13.30. Igal praktika päeval oli 5 tundi ette nähtud Rimi poolt antud ülesannete täitmiseks ja 1,5 tundi selleks, et saaksin täita kooli poolt antud praktika ülesandeid aruande koostamiseks ning 30 minutit oli einestamiseks. Seegaoli minu tööpäeva pikkuseks 8 tundi. Minu ülesandeks oli kaupade väljapanemine saalis. Töö eesmärgiks oli anda praktikandile võimalus näha ja proovida töötada oma valitud erialal. Praktika aruande koostamisel sain lisamaterjali internetist, kuid põhiliselt pidin materjali koguma Rimist.
töötanud alates 2011. aasta kevadest. Vahepeal vahetus juhtkond ning Turg oli suletud. Uues kuues avasime SuperAlko osa oma kauplusest taas 2011. aasta lõpus, toiduosakond avas uksed veebruaris 2012. 2 Kaupluse üldandmed Sadama Turg kuulub Aldar Trading OÜ ketti. Aldar Trading'u kauplusi tuntakse Aldar Marketi nime all. Aldar Marketi kauplusi leidub põhiliselt Lääne- ja Ida-Virumaal, alates 2011. aastast on kaks kauplust ka Tallinnas. 3 Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs Sadama Turg on igapäevaselt avatud toidu- ja käsitööturg Tallinna Sadama A- ja B- terminali vahetus läheduses.
Kvaliteeditase 4 4 Asukoht 5 5 Teenindus 5 5 Võrrelge kahte või kolme erinevat toidukaupade kauplust. Tooge välja nende konkurentsieeliseid. Milline neist ettevõtetest on konkurentide poolt kõige haavatavam? Millistes valdkondades on kauplus kõige ohustatum? Näitaja Maxima Rimi Konkurentsieelised Asukoht Suur parkla Kaubakättesaadavus Kõrval asuv toidukoht Hinnad Haavatavus Asukoht on äärmiselt halb, asub Maksimarketi vahetus läheduses. Ohustatuvus Teenindus Kliendianalüüs
Tuntumad neist on Tallinna peenleib, Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstisari, Ela 100% täisterasaiad, Toolse leib, Kodune sepik. Peale lihtpagaritoodete (leivad, saiad, sepikud, kuklid, röstsaiad) turustab Leibur Vaasan Ready-to-Bake! tooteid. Tegemist on sügavkülmutatud küpsetusvalmis pirukate ja saiakestega, mida on mugav ja kerge kodus valmistada. Samuti müüb Leibur ka laia valikut eelküpsetatud tooteid ning sügavkülmutatud saiakesi ja pirukaid kaupluste küpsetuspunktidele ning toitlustusasutustele. AS Kalev Chocolate Factory põhitegevuseks on sokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning sokolaadi-, suhkru- ja jahukondiitritoodete müük. Lisaks tavasortimendile valmistame tooteid ka eritellimuste alusel, koostöös kliendiga töötame välja kliendi sõnumiga tooteid. Kliente teenindab klienditeeninduskeskus, mis tegeleb nii tavatellimuste kui ka eritellimustega
Aktsiaselts 25 000 Üks Piiratud Aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus Tulundus- 2500, kui põhikiri ei Kaks Osanik ei vastuta Üldkoosolek (igal ühistu näe ette liikmete isiklikult ühistu ühistu liikmel on isiklikku vastutust. kohustuste eest, kui üks hääl), juhatus, pole kokku lepitud erandjuhtudel ka teisiti nõukogu Protsendid: FIE ca 25% TÜ ca 1% UÜ <1% OÜ 70% Tul.üh <0,5% AS ca 3,5% 37. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. €25000 €2500 38
toidukaupluses. Muu 1 4.2% Kokku vastuseid 24 1.2. Konkreetse kaupluse külastatavus Pooled 24-st vastanutest külastavad konkreetset toidukauplust, vaid 3 inimest külastavad sageli erinevaid toidukauplusi ja 4 inimest käivad just selles poes, kus on parasjagu sooduspakkumised. Odavtoidupoodides nagu Säästumarket ja Maxima käivad regulaarselt 6 inimest. Enim vastuseid kogus variant, kus külastatakse nimetatuid poode, siis kui mujale ei jõua või ei saa enam minna. 1 inimene ei käi kunagi discounter-tüüpi kauplustes. Graafik 1.2 Discounter-tüüpi kaupluste (Maxima; Säästumarket) külastamine Jah, enamasti käin Säästumarketis
VIII IX V VIII IX V VIII IX V I revisjon, kontroll; II finantsid, andmetöötlus ; III haldus; IV turu-uuring, asukoha planeerimine; V sisseost, ladustamine ; VI kauba laialivedu ; VII müügiedustus ; VIII klienditeenindus; IX Filiaalettevõtte ja/või kaupluseketi struktuuris on olulisel kohal nn tsentraalosakonnad, mis täidavad spetsialiseerimise huvides kõigi filiaalide või ketti kuuluvate kaupluste jaoks kindlaid funktsioone (nt turundus, arvestus, personal, ärirahandus jm). Filiaalettevõttel on neid tsentraalosakondi praktiliselt iga olulise tegevuse jaoks. Tsentraalosakondadel on otsustamis- ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates küsimustes. Teisel juhul on tsentraalsele ärijuhtimisele jäetud mõned kõige olulisemad ülesanded, enamus otsustusi teeb filiaali juht. Praktikas puhtaid vorme ei ole. Segavormid püüavad ära kasutada mõlema eeliseid.
seesamiseemnetega, Etnia hamburgerikukkel, Etnia suur hamburgerikukkel, Etnia pitsapõhjad, Etnia hot-dog pikuke Eelküpsetatud ja sügavkülmutatud tooted Leiburi sortimendis olevad bake-off tooted on eelküpsetatud ja sügavkülmutatud tooted, mis vajavad järelküpsetamist. Leiburi valikus olevad bake-off tooted on pakendatud hulgipakendisse ja seetõttu mõeldud kasutamiseks enamasti ainult erinevatele toitlustusasutustele ja kaupluste küpsetuspunktidele. Sügavkülmutatud tooted: Šokolaadi-kaeraküpsis, Ronski Tex-Mex(pärmitaignast valmistatud maitsev pirukas hakklihatäidise ja erinevate vürtsidega), Kodune kaneelisai, Mustika-toorjuustu viinisai, Puuvilja-Kaeraküpsis(mahlakas kaerajahust küpsis rosinate ja jõhvikatega), Suur õunakroon, Iirise-viinisai, Lihapirukas, Fetajuustupirukas. 2.4 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Kooperatiivi igal liikmel on otsuste tegemisel üks hääl. Kooperatiivide tegevust reguleerivad seadused fikseerivad ära minimaalse liikmete arvu (nt 5, kuid eri riikides võib selles numbris olla erinevusi), liikmete maksimumarvu ei reglementeerita. Soomest võib suurte kooperatiivide näidetena nimetada selliseid organisatsioone nagu SOK (nüüd rohkem tuntud kui S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid) ja Valio, Rootsi suuremaid kooperatiive on Arla ja ICA (Rimi Baltic´u emafirma). Inglismaal võeti 1970-ndatel aastatel kasutusele termin uuskooperatiiv. Selle all mõeldi tookord paljusid loodud väikseid kooperatiive, millele oli omane nn alternatiivsus ja rohelised väärtused. Mõju ka Põhjamaadele Tugev kooperatiivse ettevõtluse kasv toimus Põhjamaades 1990-ndatel aastatel. Liikumise
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
annaabi.ee 
