Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja Kaubanduse osakond Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS
Sarnaselt kogu muu majandusega tegi ka Eesti kaubandus ja teenindus läbi transformatsiooni turumajanduse ja arenenud riikide ärikultuuri suunas. 2003. aastal ei mõju eestlasele enam sokeerivalt naabermaa Soome turul tehtud fotod kuldsete banaanide all lookas lettidest või ööpimeduses kiiskavatest värvilistest neoonreklaamidest. Veel viisteist aastat tagasi tundus see aga olevat ennenägematult luksuslik ja kättesaamatu vaatepilt. Tänaseks on välja kujunenud paljud kaubandusketid.Üks vanim kaubandukett on Eesti tarbjateühistu Keskühistu mis loodi 1902.aastal. Sellele järgenvad suuremed kaubandusketid:Selver.Comarket,Rimi ja säästumarket,Prisma,Peremarket,Maxima.Nad on omavahel konkurentsis.Poed on laiendanud oma kette igasse linna.Erinevad toidupoed teevad kampaaniaid,nt rimis on "mammutipäevad",konsumis ja maksimarketides toimuvad "nädalalõpu soodumüük" selveris toimuvad "laadapäevad jpm.Kuid majanduskriisile hoiab rahvas raha kokku,ning
Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubandus Tänapäeval Age Valdmann, Erena Treimann, Natalia Satskaja Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. 2000.a. alguseni domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid ( Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver, Eestimaa Tarbijate Keskühistu ETK Konsumi ja Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti
Pärast esimest Hinnagarantii kampaaniat ning selle edu, hakkasid ka teised jaekaubandusketid kopeerima. Konsum lubas teatud perioodil toodetele muutumatuid hindasid. See kestis väga lühikesel perioodil. Rimi Eesti hakkas Säästumarketis tegema hindade külmutamisi. Kui Prismas rääkis 800 toote hindade külmutamisest kuude vältel, siis Säästumarket tegi seda 80 tootega ning nädalakese kestva kampaaniaga. Kuid on siiski selgelt näha, et konkureerivad kaubandusketid võtavad antud turunduskampaaniat tõsiselt ning arvestavad meie ettevõtte külmutatud hindadega. Hinnagarantiid reklaamiti nii teles, ajalehtedes ning lendlehtedel ja tulemused olid ettevõtte jaoks suurepärased. Läbi viidud küsitlustest selgus, et esimese kolme nädalaga oli kampaaniat märganud 83% inimestest. Prismast sai kõige suurema käibekasvuga jaekett Eestis aastal 2011. Jaekettide kodulehti võrreldes selgus, et kuigi Rimi ja
Merko Ehitus- Eesti kõige tuntum ja kvaliteetsem ehitusettevõte. Merko Ehitus on alustanud nagu iga teine ettevõte. Tegevus lükati käima 90-ndate teisel poolel, siis kui Eesti ehitusturg kiirelt kasvama hakkas. Merkol on tublisti ka õnne olnud, tabati just õiget hetke millal alustada. Sellel ajal hakkas Tallinnas tekkima nõudlus uue büroopinna järele, hakkasid ilmuma esimesed tõsised kohalikud ja rahvusvahelised kinnisvarainvestorid ning kaubandusketid hakkasid hoogsalt uusi kauplusi ehitama. Merko Ehitusel oli finantsiliselt enam kindlustatud kui teised ehitusettevõtted. See andis hea võimaluse noppida Tallinnas häid kunte ja kruntidele ka kliente leida. Kliendid ostsid eelkõige koha ja alles siis ehituse. Merko väärtused jagunevad viite erinevasse valdkonda: VASTUTUS- Merko teeb otsuseid lähtudes ärilisest mõtlemisest ja eetilistest tõekspidamistest. Pakkudes keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi
on suurim kaupluskett maailmas, on mõiste võrdsustatud üldise rahvusvahelise suuräri pealetungi ja laienemisega. Too välja kloonlinnastumise 3 positiivset ja 3 negatiivset poolt. Positiivne · Kõik vajalik on kättesaadav ühes kohas · Hinnad on sageli soodsad · Tulu suurkettidele; uued töökohad Negatiivne · Väikeettevõtete väljatõrjumine; töökohtade vähenemine · Kohaliku omapära kadumine · Suured kaubandusketid saavad tulu endile, kohalik majandus kasu ei saa Kas Eesti võib täheldada samasuguseid tendentse? Koosta artikli analüüs konkreetsete näidete varal lähtuvalt Eestist. Arvan, et ka Eestis on märgata samasuguseid tendentse. Erinevate linnade suuremates kauplustes (Tallinnas Viru keskus, Kaubamaja, Kristiine kaubanduskeskus; Tartus Tartu kaubamaja jne) on müügil samade firmade tooted (nt H&M, Seppelä, Zara, Addidas, Nike jm)
Kliendi lojaalsus ja selle suunamine Käesoleva essee teema on päevakohane kuna kõik kaubandusketid tegelevad aktiivselt uute klientide värbamisega ja püsiklientide hoidmisega. Uurimused on näidanud, et uue kliendi saamine on raskem kui olemasoleva kliendi hoidmine. (Kuusik, 2005) Kogemused infoletis töötades (alustasin esmalt 4 aastat tagasi Selveri infoletis) on seda väidet kinnitanud. Uute püsiklientide saamine on muutunud raskemaks võrreldes sellega, mis toimus neli aastat tagasi. Praktilisele küljele tuginedes võib väita, et see,
Makrokeskkonna analüüs (PEST) · Poliitilised tegurid Poliitilised muutused, mida OÜ Sõida Sisse jälgib ja analüüsib on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides. Suurt rolli mängivad meie jaoks ka majanduspoliitika muudatused. Lisaks seadustele oleme me kursis ka kohaliku omavalituse poolt kehtestatud korraldustega. Oleme tutvunud õigusaktidega, et olla kursis sellega, kuidas riigis õigusloome protsess on üles ehitatud. Usume, et ettevõte peab olema teadlik seadustest tulenevatest reeglitest ja piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab ka ettevõtte reeglite muutumist, kuid kuna meie ettevõttel on suur teadlikkus regulatsioonidest, siis suudame me jääda paindlikuks tarbijale kahju tegemata. Olulist mõju võivad meie ettevõttele avaldada muudatus...
vastav. Poodides visatakse ,,parim enne" kuupäevaga tooted prügikasti, kuigi toiduaine on endiselt toitev ning kõlblik, kuid ei ole just enda kõige paremal kujul. Osadel poodidel on ka kokkulepe, et selline toiduaine annetatakse toidupankadele, mis jagavad neid tasuta raskuses olevatele peredele. Poodides saadetakse toit tarnijatele tagasi, kui toiduaine on enne kuupäeva riknenud või deformeerunud transpordi käigus. Mitmed kaubandusketid on sõlminud tarnijatega lepingud, mis kohustavad võtma vastu kauba, mis on jäänud säilitustähtajaks müümata [1]. 4. TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE Kõik toidukäitlejad ehk toiduaineid müüvad kaubandusettevõtted peavad järgima asjakohaste õigusaktide (jäätmeseaduse ja toiduseaduse ning nende alamaktid) nõudeid tekkinud toidujäätmete ja loomsete jääkide käitlemiseks. Vastavalt seadusele peavad toiduainete jae- ja hulgimüügiga
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus, teraviljaseeme, tootmiskulud) soetamiseks võtan 2...
muutma ja kujundama kohalikku arusaama ärimeestest, esialgu näis see mõiste suurel määral tähendavat hotellide juures valuuta, rõivaste, alkoholi, lõbutüdrukute ja muuga hangeldavaid „ärikaid”. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) 6 3 KAUBANDUS KETTIDE ARENG Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis lääne riikide eeskujul supermarketite ja nende kettide loomine. Säärased kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. Esialgu domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid (näiteks Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver) ja Eestimaa Tarbijate Keskühistu (ETK; Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett. Eesti ühe suurima kauplemiskoha Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja itaalia kinnisvaraärimees
kirjeldavad nii t- kui ka z-statistik. Turuuringute jaoks saab kasutada aegrea analüüsi, näiteks poes on toidukaupade juures märgata, et kõiki tooteid ei ole saadaval kõikide poekettides. Võtame aluseks Pagaripoiste poolt toodetud tordid. Aegrea analüüsi alusel saab jälgida, kui palju ostetakse fikseeritud aja jooksul erinevaid Pagaripoiste torte erinevates poodide jaekettides. Tarbimise erinevus võib sõltuda näiteks sellest, et mõned kaubandusketid asuvad ainult suurtes kaubanduskeskustes ehk tõenäosus, et seal on lisaks tavalisele toidupoele mõni teine pagaritooteid pakkuv poeke, on üsna suur. Selle alusel saab firma Pagaripoisid paremini reguleerida, millistesse poekettides on tal kasulik oma tooteid müüa. Statistilised meetodid ja mudelid on kasulikud igas valdkonnas. Toiduvaldkonnas on nad olulisel toidu valmistamisel (kvaliteedikontroll, tootearendus, retseptid, mingite ainete
selgus ühest uuringust, et valgu sisaldus sportlaste poolt palju tarbitavates valgupulbrites erineb kõigest 0.75% - 2.13% tootepakendil esitatud andmetest. (2) Turu-uuringute tegemiseks saab kasutada aegrea analüüsi. Näiteks ei ole kõikides poekettides ja poodides saadaval kõiki samu tooteid. Aegrea analüüsi alusel saab jälgida, kui palju ostetakse fikseeritud aja jooksul näiteks pitsat erinevates poodide jaekettides. Tarbimise erinevus võib sõltuda näiteks sellest, et mõned kaubandusketid asuvad ainult suurtes kaubanduskeskustes ehk tõenäosus, et seal on lisaks tavalisele toidupoele ka mõni pitsarestoran, on üsna suur. Selle alusel saavad firmad paremini reguleerida, millistesse poekettides on neil kasulikum oma tooteid müüa. Toidutehnika valdkonnas saab statistilisi meetodeid kasutada põhiliselt tootearenduses ja turu-uuringute läbi viimises, et saada teada, millistel toodetel läheb hästi ning milliste maitseomadusi tuleks edu saavutamiseks muuta
Turu liidrid jaekaubanduses investeerisid veel viimaseid sääste, et tagada püsiklientide ulatuslikkus. Selver avas 2008. Aastal 8 uut kauplust Narvas, Kohtla-Järvel, Hiiumaal, Tallinnas, Põlvas, Pärnus, xxxxxxxxxxxxes ja Keilas. Detsembris avas A-Selver AS 100 %- line tütarettevõtte Selver Latvia SIA kaks kauplust Lätis, mis kaks aastat hiljem osutus läbikukkumiseks ning need suleti. Praeguses ajas on peamiseks märksõnaks jaekaubanduses efektiivsus. Kaubandusketid keskenduvad olemasoleva kliendibaasi hoidmisele, mis toob endaga kaasa üha tiheneva konkurentsi, püüdes pakkuda kliendile parimat hinda. 2.5 Põhilised tarnijad Selveris on tarnijaid väga palju, selleks on kasutusele võetud erinevate logistikafirmade teenused: Smarten, Via 3L ja Jungend. Tellimusi teostatakse läbi Telema internetipõhise tellimissüsteemi, kuhu tellimust sisestades, läheb see kohale otse hankijale ning samas ka vastavale logistikafirmale.
iseärasuste uurimine kõigis ettevõtte juhtimisvaldkondades. Mesokäsitluse vajaduse tingis ühelt poolt institutsionaalse kaubanduse kiire ja spetsiifiline areng. Teiselt poolt kujunes välja probleemide ring, mis ei kuulunud otseselt ei makro- ega mikrokäsitluse objektide hulka. Mesokäsitluseks võib pidada kaubanduse kontsentratsiooni-, integratsiooni ja kooperatsiooni- probleemide käsitlemist (näiteks kaubandusketid, -grupid jt.) 6. Kaubandusinstitutsioonide vajalikkust selgitavad teooriad Kaubandusinstitutsioonide vajalikkust selgitavad teooriad on suhteliselt noored. Ühtekokku on neid üle 12. Arvukatest teooriatest peatume siinkohal vaid ühel uuemal ja ühel vanemal teoorial. Turu ja konkurentsi genereerimise teooria on formuleeritud hiljuti (Schenk). Vajadus selle teooria formuleerimiseks oli ilmne. Nimelt ei võimalda teised teooriad seletada kaubandusinstitutsioonide rolli turumajanduses
D tarbijast î Millised on praeguste ja tulevaste klientide arvamused toodangu kvaliteedist, hinnast, firma juhtkonnast, kaubandusest? î Millisel viisil langetavad otsuse eri segmentide kliendid? î Millised on põhilised tarbijatüübid? D kaubandusest î Millised on põhilised kaubanduskanalid, mille kaudu kaup läheb tarbijale? î Milline on erinevate kanalite efektiivsus ja võimalused? î Millised kaubandusketid eksisteerivad? î Kuidas toimub otsustusprotsess ketisiseselt? D konkurentsist î Kes nad on, millised on nende tugevad ja nõrgad küljed, milline on nende turuosa, kuidas nad plaanivad seda muuta? î Millist mõju võivad turule tulevikus avaldada mitmesugused uued asendajad? 3 Riskid rahvusvahelises turunduses võib jaotada: D poliitilisteks riskideks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
