Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, kellele need kuulusid veel 1639. aastal. Varsti pärandas ta mõisad oma pojale Nicolaus von Güntersbergile, kelle surma järel läksid need 1653. aastal avatud läänina riigile tagasi. 1660. aastal pantis Rootsi kuningas mõisad Narva linnusekrahv ja bürgermeister Lorenz von Numersile ja tema vennale Levin von Numersile. Numersite (ka Nummers, varasemates allikates Numens) pärandis olid Mooste ja Kauksi veel 1686. aastal. 17. sajandi lõpul läks Mooste tagasi riigi omandusse. 1.2 18.sajand Mooste mõis on väga paljude omanike käes olnud ning seega on 18. sajand üpris segane. 8. mail 1717 kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisad riiginõunik krahv Paul Jagusinskyle, kes müüs peagi valdused nüüd juba ühendatud Mooste mõisana ülemtallmeister krahv Carl Gustav Löwenwoldele. Tema pojalt,
Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle põhiosa rajajaks peetakse A. G
Mooste mõisa suveniirid Sirli Jõerand Mis on suveniir? Suveniiri väärtus oli selle omistajale alati sentimentaalne, eelkõige just mälestuste eest mida ta endaga kaasa tõi. Komme reisilt midagi kaasa tuua, ulatub tagasi inimkonna algaegadesse. Suveniiridest Igalmaakonnal ja riigil on erinevad suveniirid, mida reisilt käies kaasa osta. Suveniirid on nt koha nimega võtmehoidja, pastakas, tass, puulusikas jt. Naabrite suveniiridest.. Venemaal on nt tuntum matrjoška. Soomes on tuntum suveniir mida kaasa osta on magnet. Lätis on erinevad magnetid ja taldrikud. Mooste mõisa suveniirid Viinavabriku suveniirid: tassid, taldrikud, t-särk. Linakojas saab kaasa osta endale linajahu ja erinevaid toiduaineid mis on linast tehtud. Eesti suveniirid Kasutatud materjaal https://www.google.ee/search ?q=linakoja+suveniirid+linaj ahu&espv=2&biw=1280&bih=923& source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei =30IVVb7sB4LkaqjSgrgO&ved=0C A...
Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Lähemalt saab näha ka Väikese Taevaskoja punakat kaljut,mis pole küll väga suur,kuid väga huvitav on vaadelda kaldapääsukeste pesaauke,mis on uuristatud kaljusse. On võimalus läbida ka matk mille kestvus 1,5 t. Teekonnal näeb Suurt- ja Väikest Taevaskoda, Emalätet, Neitsikoobast ja Salakuulaja kivi. Rada on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Mooste mõis Mooste mõis asub kauni Mooste järve kaldal ja on üks Eestis terviklikumalt säilinud hoonestikuga mõisaid. Tutvuda saab mõisa peahoonega,mis on omapärase sisekujundusega folgikojaga-mis on Mooste mõisa hoonetekompleksi ehitistest üks mahukamaid, Mõisa külalistemajaga, mida piirab kahest küljest kõrge mõisamüür koos kellatorniga Imetleda MOKS kunstinäitust,mis asub vanas valitsejate majas.
on suur soode ja madalike ala, mis ulatub Peipsi järveni. Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti jämedaim puu- Rasina remmelgas Puu kõrgus on 23 meetrit ning ümbermoot 9 m. Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist. Jõuame Võrumaale, Moostesse, mida võib pidada üheks edukaimaks eurorahade kasutajaks vallaks (nt on Mooste folgikoda- kontsertmaja varustatud väga moodsa tehnikaga). Mooste mõisahoone, mida majandab kool, on üle 100 aasta vana. Märkimisväärne on ka selle kiltkivist katus, mis pole Eestis väga sage. Mooste mõisa uhkuseks ei olegi just peahoone, vaid Eesti üks suurejoonelisem kõrvalhoonete kompleks. Vaatamisväärsusteks on veel nt Mooste käsitookoda (ehk ämblikumaja) ja viinavabrik. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1)
Reis põlvamaale Jaana Terreping Info reisi kohta 2 päeva. Toimub Põlva maakonnas. Sportlikud , veekindlad riided kaasa esimeseks päevaks. Teisel päeval põhiliselt ringi jalutamine linnas . Esimene päev 11.20 Saame kokku Tartu bussijaamas , kus kell 11.30 väljub buss (628) Põlvasse. (Reis on 50 minutit) 11.20 Jõuame Põlva bussijaama kust me kohe vahetame bussi , et sõita Mooste Mõisasse , kus me ööbime . 12.00 Oleme Mooste mõisamajas , kus me paneme kotid ära , võttes kaasa ainult lõuna ja vajalikud esemed spordi tegemise jaoks. 13.00 Liigume oma päeva harrastuste läbiviimis kohta Ahja jõe äärde. Sealt me saame sõita kanuuga Ahja jõel . 14.00 Teeme pausi lagendikul keset matka ja sööme lõunat. 16.00 Kanuumatka reisi lõpp . Liigume tagasi Mõisasse. 16.30 Oleme mõisas , kõik saavad tunni , et end korda teha ja matka väsimus välja puhata . Peale seda saame mõisa ees kokku. 17
2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 1 Põlvamaa..............................................................................................................................4 1.1 Eesti Maanteemuuseum................................................................................................ 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad................................................................................................................. 5 1.4 Setomaa ja muuseumid................................................................................................. 5 1.5 Taevaskojad...................................................................................................
väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Originaalsed ja innovatiivsed välialad kannavad nime TEEAEG ning tutvustavad ajaloolist teeruumi, teetähiseid ja masinaid. Puhkealal on laste mänguväljak, piknikuplats, Vigurivända rada ja liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu vabaõhuteatri ja kontsertide päralt. Mooste mõis Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks, väravad, müür ja kellatorn. Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
10B klassi õppekäik Meie esimene õppekäik leidis aset päikeselisel neljapäeval, 09.10.2008. Väljasõit oli kell 11.45 Mesikäpa halli juurest, kus kõik rõõmsameelselt bussi istusid ja olid meeleldi valmis veidi Põlvamaa Metsaomanike Seltsi aitama. Meie tee viis meid Lõivu kinnistule, mis asub Himmastest mõned kilomeetrid Mooste poole. Bussist välja astudes vilksatas minul peast läbi mõte, et kus see noor mets siis on mida meie hooldama peame ? Mina märkasin ühelt poolt metsatukka, mis on kordades vanem kui mina ja teisalt mingit võsa. See võsa oligi nimelt lang, kus me tegutsema hakkasime. Lähemal uurimisel selguski, et vaarika ja maltsa all on peidus pisikesed, armsad, eelmisel kevadel istutatud kuuseistikud. Tarkust ja teadmisi jagasid meile Kalle Peterson ja Tarmo Lees.
suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242. aastal Tartumaale. Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis Aleksander Nevski peavägi üle jäätunud Lämmijärve suuna tagasi Venemaa poole. 5. aprillil 1242 põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal Lämmijärve idakaldal kokku. Liivi ordu suhted Leeduga olid rasked, sest nende käest saadi korduvalt lüüa. Leedulased korraldasid Vana-Liivimaale lahingu laastavaid rüüsteretki. 1270. aastal ründasid orduväed Karuse lähedal Saaremaa rüüsteretkelt tagasi
Mõisate metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade aluseks. Mõisa põllumajandusinventuur ja hooned ning mõisatesüdames jagati üldjuhul samuti talide vahel laiali. Üksikud mõisad säiltati tervikuna ja muudeti riigimõisateks (tõuaretus, sordiaretud, näidismajandus). Mõisamaade arvelt said areneda ka alevid. Mõisates on kutsekoolid, ning paigutati ka koole. Heaks näiteks on on Mooste mõis- Mooste põhikool. Talude keskmine suurus vähenes, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda. Uute talude käivitamisel oli puudus hoonetest, inventarist, loomadest. Sageli jagati talude vahel ka mõisa majandushooneid. Asundustalusid loodi näiteks Partsi mõisas. Sellele on iseloomulik korrapärane
41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi
mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka
392013 31595 Konguta vald 24135 7800056-1Aruaia 58.36440427.072262 24135 Mäksa vald 24136 7800055-1Aruaia 58.36408427.072504 24136 Mäksa vald 5323 25501-1 Aruaru 59.38581025.163705 5323 Jõelähtme vald 7428 25502-1 Aruaru 59.38629625.163546 7428 Jõelähtme vald 90315 7801053-1Arujõe 58.25651626.791070 90315 Kambja vald 31555 6500025-1Arujärve 58.20318227.291502 31555 Mooste vald 91310 6500024-1Arujärve 58.20335727.291147 91310 Mooste vald 30472 5900043-1Arukse 59.04325326.663123 30472 Laekvere vald 92583 5900044-1Arukse 59.04315926.663825 92583 Laekvere vald 30166 4900035-1Arukse 58.67793726.024124 30166 Põltsamaa vald 30167 4900034-1Arukse 58.67791826.024780 30167 Põltsamaa vald 5198 41103-1 Aruküla 59.36906425.079796 5198 Aruküla Raasiku vald
Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapten von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu (Louisa), Maria Rander (Brigitta), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv (Gretl), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama. Helisevas muusikalis esitati orkestri- ja vokaalmuusikat. Vokaalmuusikat laulsid naised enamasti soprani. Muusikalis esitati aastast 1959. Richard Charles Rodgers, kes oli Ameerika helilooja, kirjujtatud muusikat.
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis.
Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja. 5. Värska Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum. Võru maakond 1. Haanja Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood, kohvik 2. Rõuge ürgorg Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval külastuskeskus ja vaatetorn. 3. Urvaste Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
järve vesikonda, mis tähendab, et kõik vooluveekogud suubuvad Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest liigestatud lainjas moreen- ja metsarohke sandurmaastik. Põlvamaal asuvad mitmed looduslikud vaatamisväärsused, näiteks Suur ja Väike Taevaskoda. 3 Järved, jõed Põlvamaa järved moodustavad järvestikke: · Kooraste aheljärvestik · Mooste järved · Orava järved · Partsi järved · Tilsi järved Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv.
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
Virve Osila on kirjutanud 18 näidendit täiskasvanutele, 5 näidendit lastele, lisaks hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater. Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender, Hendrik Kask, Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul, Udo Michelson,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib
Lääne-Viru Viru-Nigula 88 9 116 30 1243 3988 4690 Lääne-Viru Väike-Maarja 88 19 211 60 1410 5543 6273 Põlva Ahja 81 18 83 184 710 3492 2218 Põlva Kalev 81 20 106 190 1108 3280 4223 Põlva Kanepi 81 18 87 162 727 3720 3713 Põlva Koit 81 22 102 242 1088 3886 3754 Põlva Mooste 81 18 77 212 867 3446 3840 Põlva Orava 81 13 100 167 612 3004 4118 Põlva Plva 81 25 94 283 803 4306 3734 Põlva Rahu 81 22 81 189 860 3814 3478 Põlva Ranna 81 16 69 192 847 2813 3301 Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim
rannikuvööndi edelaosa. Linnulennult ulatub see umbes 90 km ulatuses Kallaste lähedalt kuni Eesti kagupiirini, hõlmates Piirissaare ning Salosaare ja neid ümbritsevaid väikseid saari. Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe Suursoo- Uhtina joonel on Peipsi madalik kõige laiem (20 km.). Moreense pinnakattega läänepiir Ugandi lavamaaga asub umbes 40 (42) m. kõrgusel. Piir pöördub itta Kaisa küla kohal ning seejärel kaardub Mooste ja Meelva raba umber kuni Võhandu jõeni, kust läheb Räpinast kaarega ümber. Lääne poolt möödub Värskast ja ida poolt Mustoja mõhnastikust (Arold, 2005). Paetasandiku, meretasandiku, voorestiku, moreenküngastiku, oosistiku, luitestiku, mõhnastiku ja moreenkattega mõhnastiku levimusalasid Peipsi madalikul ei ole. Moreentasandiku levimusala on 3%, murrutatud moreentasandiku levimusala on 26,9%. Jääjärve- ja järvetasandiku
Isevalitsuse kukutamisele ja vabariik. Jaan. lõpus üliõpilasstreik, õppetöö katkeb, ülikooli aula muutub rahvakoosolekute pidamise kohaks. Veebruaris uued üldstreigid Valgas, Tartus, Tallinnas. Saavutati paljudes ettevõtetes tööpäeva lühendamine 10 tunnile ja palkade tõstmine 10-15%. Streikima ka mõisatöölised. Enamus Lõuna-Eestis (60 streiki). Mais, juunis ka Põhja-Eestis. Ka renditalupojad. Rahutused ja kokkupõrked Alatskivi, Mooste jt mõisates. Nõuti rendi kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist. Kevad-suvi 1. mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused. 24. juunil rahvakoosolek Nõmmel (10 000 töölist erinevatest vabrikutest). Petitsioonikampaania. – kevad, suvi. „Postimees“, „Teataja“ ja „Uudised“ avaldavad tüüpmärgukirjad – riigikorra uuendamine, poliitilised õigused ja vabadused, kohaliku elu ümberkorraldamine demokraatlikel alustel
Lääne-Viru Viru-Nigula 88 9 116 30 1243 3988 4690 Lääne-Viru Väike-Maarja 88 19 211 60 1410 5543 6273 Põlva Ahja 81 18 83 184 710 3492 2218 Põlva Kalev 81 20 106 190 1108 3280 4223 Põlva Kanepi 81 18 87 162 727 3720 3713 Põlva Koit 81 22 102 242 1088 3886 3754 Põlva Mooste 81 18 77 212 867 3446 3840 Põlva Orava 81 13 100 167 612 3004 4118 Põlva Pōlva 81 25 94 283 803 4306 3734 Põlva Rahu 81 22 81 189 860 3814 3478 Põlva Ranna 81 16 69 192 847 2813 3301 Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim
9. Kõrvemaa- alju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi nagu näiteks RMK Kõrvemaa Neliküritus. 10. Saaremaa Loodusretked Erinevate suurulukite retked, loodusfotod, koolitused 32. Nimeta vähemalt 10 Eestis pakutavat loodusturismi toodet ja ettevõtjaid, kes neid pakuvad. Taimevaatlus Estland reisen Loomavaatlus Natourest Linnuvaatlus- Estonian natiure tours Loodusfoto saaremaa loodusretked, mooste viinavabrik 33. Mis on mere- ja veeturismi korraldamise eripärad ja riskid? 34. Mida peab teadma süvahuviga loodusturisti (sh välisturisti) võõrustamisest? Nende kultuuri erinevusest, huvidest. Eelnevad teadmised. 35. Kuidas on omavahel Eestis tugevalt seotud loodusturism ja keskkonnaharidus? Keskkonnaamet. Ökoturism. Kkteadlikus...
Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid, teatrid. Fromhold Kangro: Väike-Maarja Seltsimaja 1912 Teda peetakse eesti juurtega
infolehed, märgid, medalid, vimplid, suveniirkilekotid, -mütsid, -klaasid jm. Eriti oleme huvitatud vanemat aega kajastavatest esemetest, raamatutest ning ajakirjadest ja ajalehtedest, mille palume tuua või saata ETK sekretariaati aadressil Kalda 7c, 11625 Tallinn. ETK SÜSTEEM JA STRUKTUUR 7 Põlva Tarbijate Ühistu tutvustus Põlva Tarbijate Ühistu on Eesti Vabariigi Põlva Maakonna, Põlva linna ja Põlva, Kanepi, Ahja, Vastse-Kuuste, Mooste, Laheda, Kõlleste, Valgjärve valdades elavate füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Kaubandusega tegeldakse kogu Põlva maakonnas ja Valga linnas. Ühistu asukoht on: EESTI VABARIIK, PÕLVA LINN, KESK TÄNAV 10. Põlva Tarbijate Ühistu on juriidiline isik, tal on oma vara, iseseisev bilanss ja nimetusega pitsat. Ühistu on vabatahtlikkuse alusel EESTI TARBIJATEÜHISTUTE KESKÜHISTU liige. Ühistu tegevusaladeks on: 1.1. Toidukaupade jae- ja hulgikaubandus;
Omavalitsus Elanike arv Omavalitsus ARE VALD 1289 AHJA VALD AUDRU VALD 5508 KANEPI VALD HALINGA VALD 3193 KÕLLESTE VALD HÄÄDEMEESTE VALD 2863 LAHEDA VALD KIHNU VALD 727 MIKITAMÄE VALD KOONGA VALD 1232 MOOSTE VALD LAVASSAARE VALD 528 ORAVA VALD PAIKUSE VALD 3942 PÕLVA VALD PÄRNU LINN 42622 PÕLVA LINN SAARDE VALD 4499 RÄPINA VALD SAUGA VALD 4016 VALGJÄRVE VALD SINDI LINN 4239 VASTSE-KUUSTE VALD SURJU VALD 1073 VERIORA VALD
Von Krahli Teater 890 000 890 000 0 0 0 0 890 000 MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus 3 000 000 3 000 000 0 0 0 0 3 000 000 MTÜ Mooste Külalisstuudio 500 000 500 000 0 0 0 0 500 000 Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus 1 000 000 1 000 000 0 0 0 0 1 000 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
