LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse
ja
majandusarvestuse õppetool Kaubanduse
areng aastatel 1990 - 2014Referaat
Heve Kirikal, MA
Mõdriku
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Lääne
sissetung 4
21990 alguse
äritegevus 5
3kaubandus
kettide areng 7
4
suurenev tarbimisvabadus 10
5E-Kaubanduse areng 13
6Internetikaubanduse
turg 14
kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16
LISAD 17
Sissejuhatus
Antud
referaadi eesmärk on uurida Eesti kaubanduse arengut aastast 1990
kuni 2014. Eesti kaubanduse arengus toimus väga palju muutuseid
seoses Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega ja uue Eesti Vabariigi
taasiseseisvumisega. Referaadis uurime ja toome välja, millised
muutused toimusid kaubanduse arengus antud ajavahemikul 1990-2014.
Eesti
kaubanduses toimus suur langus, millele järgnes suur tõus.
Erastamisreform muutis kaubandust täielikult. Suurem
tarbimisvajadus tingis ka suurema kaubanduskettide arengu ja e-kaubanduse arengut.
Uurime mis põhjustas nii
ulatuslikud muudatused ja kuidas langus
ning tõus mõjutas Eesti kaubandust.
Referaadi
allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot
Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast
Estonica ja
e-õppe leheküljelt.
Lääne sissetung
Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine , mis tähistas erastamisreformi algust.
Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses.
1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei
rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid . Peale
rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust
piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati
ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis
erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993.aastal 1,8
korda.Alates 1993. aastast hakkas kaubandus jõudsalt arenema.
(Kaubandus Nõukogude Liidu ajal, s.a.)
Sotsialistlikust majanduskeskkonnast
kapitalistlikusse üleminekul leidsid mitmekülgset äritegevust
inimesed kes olid ettevõtlikuma. Eesti krooni tugevnenes, tulid
Eestisse oma äriõnne otsima ka esimesed ettevõtjad Läänest.
Osalt siiski veel defitsiidi tingimustes hakati Eestisse importima
kõikvõimalikku välisriikide kaupa alates toidukaupadest kuni
mootorsõidukiteni, mis kiiresti ja korraliku vaheltkasuga maha
müüdi. 1990. aastate keskel sai hoogu second- hand kaubandus, mille
levinuimateks artikliteks olid rõivad , jalatsid ja kodutehnika.
(Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
Esialgu tundus Eesti inimestele kõik Lääne
toodang hea ja kvaliteetne, sest varemalt oli kõik olnud
kättesaamatu. Sealhulgas ka Kagu- Aasia päritolu kaup. Aasiast
imporditi palju rõivaid ja elektroonilisi kellasid. Eestlased
pidasid isegi Soomest ja lääneriikidest pärit toidukaupu ja muid tootei paremaks. Eesti tootjad reageerisid ruttu ning käivitasid
kodumaise kauba kaitseks suure reklaamikampaania "Eelista
eestimaist". Tänaseks on eestlased siiski hakanud eelistama
eestimaist. (Importkauba kultusest
omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
1990 alguse äritegevus
Eesti taasiseseisvuse esimesed aastad tõid lisaks
elukalliduse kiirele kasvule ja inflatsioonile ning riigi
ümberkorraldamisega kaasnenud segadustele kaasa ka ärikultuuri
madaldumise. Oma äriga 1990. aastate esimesel poolel algust teinud
ettevõtjatel polnud praktiliselt võimalik vältida kuritegelikke
grupeeringuid, nn kohalikku „maffiat”, kellest valdav osa koosnes
endise Nõukogude Liidu territooriumilt sisserännanutest. (Arenev ärikultuur , 2003)
Grupeeringud ”maksustasid” enim kaupmehi ja
teenindusasutusi, nimetades maksmist „katuseks” ehk kaitseks
konkureerivate kurjategijate eest. 1990. aastate teisel poolel pole
„ maffia ” tegevust legaalses kaubanduses eriti märgata olnud.
Selle põhjuseks on olnud nii reaalset ja kaasaegset turvateenust
pakkuvate turvafirmade tugevnemine kui ka grupeeringute hajumine
omavahelistes arveteõiendamistes ning politseistruktuuride tegevuse
tulemusena. (Arenev ärikultuur, 2003)
Samas pole siiani kadunud autode organiseeritud
vargused ja prostitutsiooni vahendamine, samuti on endiselt
päevakorras illegaalne narkootikumide äri. Aktsiisimaksust kõrvale
hiilides müüdava ehk nn salaalkoholi turuosa hinnatakse ka
praegusel ajal kümnetes protsentides, samas suurusjärgus on samuti
salakütuse osa. Üks levinuimaid salakaupu on sigaretid. Üheks
laialt levinud probleemiks, millega võitleb maksuamet , on töötasu maksmine maksudeta, nn ümbrikupalkade näol.
(Arenev ärikultuur, 2003)
Riigi poolt on siiski suurendatud tollijärelevalvet, maksuameti juurde moodustati eraldi maksupettuste
uurimise keskus. Samuti seisavad ausa äri ja tarbijaõiguste eest
konkurentsiamet, tarbijakaitseamet , riigihangete amet, energiaturu
inspektsioon, tervisekaitseamet jt riigiinstitutsioonid. Muu hulgas
on valitsus nende
asutuste tööd püüdnud tõhustada tulemuspalkade juurutamisega,
kus töötajate tasu osaliselt sõltub saavutatust.
(Arenev ärikultuur, 2003)
Praeguste arengute põhjal on Eesti siiski
viimastel kümnenditel näidanud kindlat suunda suletud nõukogulikust
ja pealesurutult aasialikust ärikultuurist tagasi Euroopa ja
Põhjamaade arenenud kapitalismi rüppe. (Arenev
ärikultuur, 2003)
Nõukogude
aja lõpus,
kui piirirežiim Eesti ja Soome vahel läks leebemaks ja eestlaste
kontaktid sugulasrahvaga tihenesid, sai üheks lääne päritolu
kauba hankimise viisiks reisida küllakutsega Soome, võttes kaasa
teatud koguse Eestis odavamat viina ja muid kaupu ning müües selle
Soomes maha. Kultuurilembesemad inimesed said sel moel piiri tagant
näiteks osta kvaliteetsemaid ja Nõukogude Liidus mitteavaldatud
muusikute heliplaate. (Importkauba
kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
Valuuta eest kauplemine hoogustus 1980. ja 90.
aastate vahetusel, kui Soome reisiti eesmärgiga seal valdavalt
mitteametlikult lihttööd teha. Seejuures oli üheks populaarsemaks
ametiks suvine maasikakorjamine, mille tasuks saadud markade eest
tõid usinamad koju pruugitud sõiduauto . Kaasatoodud valuuta eest
osteti ja müüdi kaupu ka ajalehekuulutuste vahendusel, objektiks
enamasti jällegi rublade eest kättesaamatu defitsiit.
(Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
Järjest devalveeruva Nõukogude rubla asemel olid
konverteeritava valuuta teenimise allikaks esimesed soomlaste või
rootslaste osalusel tekkinud ühisfirmad, kus palka maksti osaliselt
valuutas. Üheks esimeseks ühisfirmaks (Finest Hotel Group) oli ka
Tallinna Vabaduse väljakul avatud esimene Eesti neljatärnihotell
Palace. Esimesed ühisettevõtted hakkasid ka muutma ja kujundama
kohalikku arusaama ärimeestest, esialgu näis see mõiste suurel
määral tähendavat hotellide juures valuuta, rõivaste , alkoholi,
lõbutüdrukute ja muuga hangeldavaid „ärikaid”.
(Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
kaubandus kettide areng
Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus
Eestis lääne riikide eeskujul supermarketite ja nende kettide
loomine. Säärased kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete-
ja esmatarbekaupade müügile. Esialgu domineerisid kohalikul
kapitalil põhinevad müügiketid (näiteks Tallinna Kaubamaja
tütarfirma Selver ) ja Eestimaa Tarbijate Keskühistu (ETK;
Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne
Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude
ajast pärit
maakaupluste kett. Eesti ühe suurima kauplemiskoha Kristiine
Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust
Soome Kesko kontsern , rajades kümnetest kaubahallidest koosneva
Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuulusid odavad
hinnad, piiratud kaubanimistu ja tagasihoidlik teeninduskeskkond.
Hiljem rajas Kesko ka ostujõulisema ostjaskonna jaoks mõeldud
rikkalikuma valikuga Citymarketeid, samuti kuulub Keskole ka üks
suuremaid ehituskaupluste kette K-Rauta. Rajatud on ka teisi nii
välis- kui ka sisekapitalil põhinevaid kaubanduskeskusi, pealinnas
on traditsiooniliselt prestiižse Tallinna Kaubamaja peakonkurendiks
saanud Stockmanni kaubamaja. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
2004. aastal sisenes jõuliselt Eesti
kaubandusturule leedulaste VP Marketi kauplusekett T‑Market,
millest on käesolevaks ajaks välja kasvanud aktiivselt laienev Maxima kaupluste kett.2005. aasta alguses moodustasid Kesko Food ja
Rootsi ICA kontsern ühisfirma Rimi Baltic Group, Eestis Rimi Eesti
Food AS. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
Suurkaupluste ketid on osaliselt arenenud ka
väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti
linnades, kus paljud väikepoed on uksed pidanud sulgema selle tõttu,
et ei suutnud suurkaupluste hindade ja kaubasortimendiga
konkureerida. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
Alates 2000. aastast on jaekaubanduse turg
hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja
kaubanduskeskusi. Suuremate kaubanduskeskuste arengust
aastatel 1998 - 2005 annab ülevaate tabel (vt Lisa 1.)
Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid:
Maxima, Prisma , Rimi Eesti Food AS koos Säästumarketi ketiga .
Arenevad jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid
(ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.). (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks
nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda
ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor , kus luuakse ligi 15% riigi
lisandväärtusest.2007.aasta esimesel poolaastal töötas
kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist
hõivatutest.Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole
Tallinna. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt
kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
Lisaks eestlaste ostujõu ja kogu majanduse
kasvule on suurkaupluste ketid osaliselt arenenud ka väikepoodide
ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnakeskustes.
Uute kaubanduskeskuste rajamine on oluliselt elavdanud ka
kinnisvarafirmade tegevust. Samas pole vähemalt Tallinna
suurelamurajoonides märgata massilist väikekaupluste sulgemist.
Ettevõtlikud ärimehed on neid hulgaliselt rajanud elumajade keldrikorrustele ja abihoonetesse, leevendades nii Nõukogude aja
lõpul puudulikult väljaehitatud infrastruktuuri elurajoonides.
Sääraste väikekaupluste üheks eeliseks on lähedus, samuti
müüjatest ja klientuurist tekkiv vahetu suhtluskond, mis on muidu
omane just maapoodidele. Väidetavalt liigub osa salaalkoholist ja muust illegaalsest kaubast just mööda neid „nurgataguseid”
müügikohti. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
Ka osa lahtisi turge on liikunud
kliendisõbralikuma ja mainekama kauplemisvormi suunas. Näiteks
1990. aastatel odavuse tõttu Soome turistide meelisostukohaks saanud
Eesti suurimaid turge, Tallinna Kadaka turg ehitati järk-järgult
kinniseks kaubanduskeskuseks ning väliturg suleti sootuks. Turgude odavus ja populaarsus tuleneb teatud määral võltskaubamärkidega
rõivaste ja jalanõude ning piraathelisalvestiste, -videote ja
-arvutitarkvara müügist, millega järelevalveorganid on jõudumööda
võidelnud. Maksude ja kaubadokumentatsiooni osas on avaturgudel
paratamatult riiklikust järelvalvest kergem kõrvale hiilida.
(Kaubandus tänapäeval,
s.a.)
Üheks suurimaks probleemiks Euroopa Liiduga
ühinemise eel sai Eesti võetud kohustuste täitmine toidumüügi
sanitaarnormide osas. Samas oldi mõnede asjatundjate sõnul Eestis
normide kehtestamisega isegi rangemad, kui seda Euroopas ja eriti
Euroopa lõunariikides nõuti. Eriti said sanitaarnormid probleemiks
Eesti maapiirkondadele ja puudutasid väiksemaid asulaid ning
vaesemaid toitlustuskohti, näiteks koolisööklaid. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks tundub olevat kaubandus- ja teenindusasutuste kuulumine
suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat
kogust kaupa ja toorainet, samuti kasutada rohkem raha
investeeringuteks ning kaasaegseteks tehnilisteks lahendusteks ja
oskusteabeks. Suurkauplejate pealetungi üle on kurtnud ka
väiketootjad, kelle väikesehulgalist ja ebaühtlasema kvaliteediga
toodangut suurkaupmehed müüa ei taha. (Kaubandus
tänapäeval, s.a.)
suurenev tarbimisvabadus
Vaatamata toiduainete müügile keskendunud
supermarketite lisandumisele hakkas toidukaupade läbimüügi
osatähtsus jaekaubanduses alates 1990. aastate keskpaigast vähenema.
Püsivhindades arvestatuna suurenes tööstuskaupade müük aastatel
1995–2000 67%, toidukaupade jaemüük aga kõigest 26%. (Suurenev
tarbimisvajadus, 2003)
Kaubakategooriatest kasvasid rohkem mootorsõidukite , nende varuosade ja kütuse müük. Võrreldes 1990.
aastaga sõiduautode arv 2003. aastaks Eestis peaaegu kahekordistus.
Teisisõnu oli sõiduauto keskmiselt igal kolmandal inimesel Eesti
1,4 miljonist elanikust. Peamiselt tingis autode hulga elatustaseme
tõus, aga ka pangalaenude ja liisingute populaarsuse kasv, mille
põhjuseks oli omakorda laenutingimuste lihtsustumine. Autoturu kasvu
näitasid ka uued tanklad ja automüügikeskused. Eesti iseseisvuse
algul levinud pruugitud autode sissetoomine Euroopast asendus
järk-järgult uute autode müügiga. (Suurenev
tarbimisvajadus, 2003)
Aastatuhande vahetusel innustasid Eesti
suuremad pangad tarbimist
madalate püsikuludega elektrooniliste järelmaksukaartide (Ego,
Magnet jt) turulepaiskamisega. Kasutajate hulk kasvas kiiresti, ka
järelmaksukaartide riskiastet - et kliendid ei suuda endale võetud
kohustusi tasuda - hindasid pangad esimese aasta möödudes tegelikust väiksemaks. Kuna Eesti majandus sõltub suurel määral
ekspordimahtudest, ilmnes aga oht, et liigne sisetarbimine laenamise
näol võib hakata pidurdama majanduskasvu tervikuna . Seetõttu
hakkas Eesti keskpank (Eesti Pank ) maailmas valitseva
majanduslangusega seoses 2002. aastal kommertspankadelt nõudma laenupoliitika karmistamist. (Suurenev
tarbimisvajadus, 2003)
Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja
kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis lääne
majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata
bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja
majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast.
Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis järjepanu
täidavad elanike postkaste. Reklaami puudutavate õigusaktidega on
reklaami sisu piiratud peamiselt eetilisest aspektist , näiteks ei
tohi televisioonis alkoholi reklaamida enne hilisõhtut, eesmärgiga
säästa noori alkoholireklaami vaatamisest. Teistlaadi kaalutlustel - et tagada õiglast konkurentsi - jõuti riigieelarvest
finantseeritava riigitelevisiooni (ETV) muutmiseni
kommertsreklaamivabaks. mobiilside ja internet teenustevaliku muutmas.
(Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Rendi-, äri- ja isikuteenuseid osutavate
ettevõtete ehk teenindusettevõtete tegevus näitas sajandivahetusel
11-protsendilist aastakasvu. Teenuste müügist omakorda hõlmas
kolmveerandi äriteenuste müük, mille alla kuuluvad reklaam, suhtekorraldus , ärikonsultatsioonid, raamatupidamis- ja
audiitorteenused. Äriteenuste pakkujatest olid paljud mainekate
väliskontsernide liikmed, mis viitab oskusteabe paranemisele selles
valdkonnas. (Suurenev tarbimisvajadus,
2003)
Kommunikatsiooniteenuste valdkonnas toimus 1990.
aastate algusest 2000. aastateni kiire tehnoloogiline areng ja
arvestatavat turgu leidsid täiesti uued teenused. Nii näiteks oli
2001. aastal Eestis mobiiltelefonide kasutajaid 54% elanikest ja kasv
jätkus. Eestis tegutses kolm mobiilsideoperaatorit, 2003. aastal
plaanis seniste operaatorite võrkude baasil turule tulla veel kaks
firmat. Ka fikseeritud telefonide nõukogude
ajast pärit
aastatepikkused ootejärjekorrad lühenesid suuremates asulates pea olematuks , maapiirkondadesse paigaldati raadiotelefone, digitaaltehnika arenguga paranes side kvaliteet. Mobiilside pealetung
siiski kahandas fikseeritud võrgu tarbijaid , operaatorid nägid peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist.
Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku
pidasid telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks.
(Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll
asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga
hoogsalt asendunud elektroonilise postiga. Arvutite ja interneti
kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja asutuste kõrval
peab täna arvutiside olemasolu vajalikuks ka enamik vähemalt
keskmisel elatustasemel olevatest peredest. Arvutikasutuse arengule
on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud
internetipunktid, samuti IT-firmade ja pankade osalusel läbiviidud
rahvuslik õppeprojekt „Vaata Maailma”. Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam
traadita internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid ja
kommunikaatoreid (pihuarvutid).
(Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
E-Kaubanduse areng
E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal
ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet, mis on ligi kümme
korda rohkem kui 2001. aastal mil neid oli vaid 35. Ettevõtete arvu
kiirele kasvule viimastel aastatel on kindlasti kaasa aidanud
interneti levik. (E-kaubandus on
viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)
2011. aastal oli e-kaubandusega tegelevate
ettevõtete müügitulu üle 70 miljoni euro kuid andis kogu
jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%. Internetikaubandus on
väikeettevõtete pärusmaa . Aastatel 2001–2007 töötas
e-kaubandusega tegelevas ettevõttes keskmiselt 6–9 töötajat,
2011. aastal 2. (E-kaubandus on viimasel
kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)
Internetikaubanduse turg
Eestis
on kodune internetikasutus üsna levinud. Kui 2005. aastal oli kodune
internetiühendus 39% leibkondadest, siis 2011. aastal 71%. Kui
vaadata Euroopa Liidu keskmist näitajat, mis 2011. aastal oli 73%,
siis Eesti on sellele suhteliselt lähedal.
Ka
regulaarseid internetikasutajaid (kasutab internetti iga päev või
vähemalt kord nädalas) on Eestis päris palju, isegi mõnevõrra
rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis
16–74-aastaste seas regulaarseid internetikasutajaid 73%, Euroopa
Liidus keskmiselt 68%. (E-kaubandus on
viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)
Samas
on Eestis internetikaubanduse kasutajaid vähem kui Euroopa Liidus
keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastastest viimase aasta
jooksul internetikaubandust kasutanud 21%, Euroopa Liidus keskmiselt
43%. Vähene internetikaubanduse kasutamine Eestis on eelkõige
tingitud sellest, et inimestel puudub veebis ostlemise vastu usaldus.
(E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)
kokkuvõte
Üheksakümnendate algus toimusid Eestis suured muudatused. Eesti
kaubandus hakkas vabaks saama. Kaubandus läks suuresti erasektori
kätte. Suure puuduse lõppedes avanes inimestel võimalus erinevaid
kaupu ja tooteid osta, millest varasemalt ei saanud unistadagi. Mida
rohkem läks aega edasi, seda rohkem läks inimstele vabaks turg ja
avanesid kõik võimalused nii osta kui müüa mida hing ihaldas.
Ettevõtlikumad inimesed said oma äritegevusega alustada. Kuid
üheksakümnendatel oli probleemiks nii öelda kohalik mafia , kes piiras kohalike kaupmeeste ja ettevõtjate tööd. Oli palju
probleeme salakaubandusega, mis on loomulikult problem ka veel
tänaseni, kuid mitte nii suuremahuliselt.
Eestis on toimunud ka hüppeline areng kaubandus kettides . Kui
vaadata üheksakümnedate algus aastaid ja praegust, siis on toimunud
ikka tohutu areng. Praeguseks on Eestis tohutult palju suuri
kaupluseid ja kaubanduskeskuseid. Arenevad
jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK,
Selver, Comarket, OG Elektra jt.).
Kui üheksakümnedate langus hakkas positiivsuse poole liikuma,
tõusis ka inimeste tarbimisvajadus. Suurenes mootorsõidukite arv
turul. Inimesed hakkasid pankadest raha laenama. Teenuste müük
kasvas hüppeliselt. Inimesed hakkasid kasutama ja pakkuma
kõikvõimalike teenuseid, mis raha sisse tõid.
Ja viimaseks , kõige suurema arengu läbiteinud kaubandusharu on
e-kaubandus ja internetiturg. Kui kunagi oli mõeldamatu enamasti
ainult internetis kauplemine, siis tänapäevaks on e-kaubandus väga
tähtsal kohal ja paljude inimeste igapäevane asi. Suur hulk
kaupmehi on kolinud ka internetiturule, et pakkuda oma kaupu nii
reaalselt kui virtuaalselt . Leian, et see olnud väga tähtis muutus
Eesti kaubanduses.
Kasutatud kirjandus
Sõõru, E. Kaubandus tänapäeval (s.a).
Kasutamise kuupäev: 24.10.2014, allikas:
http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_tnapeval.html
Soon,
E. (2003, mai). Suurenev tarbimisvajadus. Kasutamis kuupäev:
26.10.2014, allikas:
http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastat e_alguseni/Suurenev_tarbimisvabadus/
Ots,
A. (2012, mai). E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud.
Kasutamise
kuupäev
26.10.2014, allikas:
http://statistikaamet.wordpress.com/2012/05/16/e-kaubandus-on-viimasel-kumnendil
hoogsalt-arenenud/
Soon, E. (2003, mai) Arenev ärikultuur. Kasutamise kuupäev
26.10.2014, allikas:
http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastate_alguseni/Arenev_%C3%A4rikultuur/
Soon, E. (2003, mai). Importkauba kultusest
omatoodangu väärtustamiseni. Kasutamise kuupäev 26.10.2014,
allikas:
http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastate_alguseni/Importkauba_kultusest_omatoodangu_v%C3%A4%C3%A4rtustamiseni/
Sõõru,
E. (s.a). Kaubandus Nõukogude Liidu ajal. Kasutamise kuupäev
26.10.2014, allikas:
http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_nukogude_liidu_ajal.html
Soon,
E. (2003, mai). Sotsialistlikust defitsiidikaubandusest
valuutapoodideni. Kasutamise
kuupäev
26.10.2014, allikas:
/ http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastate_alguseni/Sotsialistlikust_defitsiidikaubandusest_valuutapoodideni/
LISAD
Kaubakeskus
Põhirentnik
Kaub .pind (m2 )
Valmimise aasta
Rocca al Mare
SOK/Prisma
35 000
1998
Mustamäe Keskus
SOK/Prisma
26 500
1998
Kristiine Keskus
SOK/Prisma
35 000
1999
Sikupilli
SOK/Prisma
27 000
2000
Magistral
Rimi Baltic/Rimi
12 000
2000
Järve Keskus
Selver
40 000
2000
Tartu Lõunakeskus
ETK Maksimarket
15000
2001
Norde Centrum
Rimi Baltic/Rimi
13 500
2002
Tartu Eedeni Kaubanduskeskus
ETK Konsum
18000
2003
Lasnamäe Centrum
Rimi Baltic/Rimi
24 000
2003
Ülemiste Keskus
Rimi Baltic/Rimi
50 000
2004
Viru Keskus
Tallinna Kaubamaja
30 000
2004
Tartu Kaubamaja
Tallinna Kaubamaja
32000
2005
Kõik kommentaarid