Kaubanduse areng aastatel 1990-2014 (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Kaubanduse areng aastatel 1990 - 2014
Referaat
Heve Kirikal, MA
Mõdriku

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Lääne sissetung 4
21990 alguse äritegevus 5
3kaubandus kettide areng 7
4 suurenev tarbimisvabadus 10
5E-Kaubanduse areng 13
6Internetikaubanduse turg 14
kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16
LISAD 17

Sissejuhatus

Antud referaadi eesmärk on uurida Eesti kaubanduse arengut aastast 1990 kuni 2014. Eesti kaubanduse arengus toimus väga palju muutuseid seoses Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega ja uue Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Referaadis uurime ja toome välja, millised muutused toimusid kaubanduse arengus antud ajavahemikul 1990-2014.
Eesti kaubanduses toimus suur langus, millele järgnes suur tõus. Erastamisreform muutis kaubandust täielikult. Suurem tarbimisvajadus tingis ka suurema kaubanduskettide arengu ja e-kaubanduse arengut. Uurime mis põhjustas nii ulatuslikud muudatused ja kuidas langus ning tõus mõjutas Eesti kaubandust.
Referaadi allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt.

Lääne sissetung

Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine , mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid . Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993.aastal 1,8 korda.Alates 1993. aastast hakkas kaubandus jõudsalt arenema. (Kaubandus Nõukogude Liidu ajal, s.a.)
Sotsialistlikust majanduskeskkonnast kapitalistlikusse üleminekul leidsid mitmekülgset äritegevust inimesed kes olid ettevõtlikuma. Eesti krooni tugevnenes, tulid Eestisse oma äriõnne otsima ka esimesed ettevõtjad Läänest. Osalt siiski veel defitsiidi tingimustes hakati Eestisse importima kõikvõimalikku välisriikide kaupa alates toidukaupadest kuni mootorsõidukiteni, mis kiiresti ja korraliku vaheltkasuga maha müüdi. 1990. aastate keskel sai hoogu second- hand kaubandus, mille levinuimateks artikliteks olid rõivad , jalatsid ja kodutehnika. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
Esialgu tundus Eesti inimestele kõik Lääne toodang hea ja kvaliteetne, sest varemalt oli kõik olnud kättesaamatu. Sealhulgas ka Kagu- Aasia päritolu kaup. Aasiast imporditi palju rõivaid ja elektroonilisi kellasid. Eestlased pidasid isegi Soomest ja lääneriikidest pärit toidukaupu ja muid tootei paremaks. Eesti tootjad reageerisid ruttu ning käivitasid kodumaise kauba kaitseks suure reklaamikampaania "Eelista eestimaist". Tänaseks on eestlased siiski hakanud eelistama eestimaist. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)

1990 alguse äritegevus

Eesti taasiseseisvuse esimesed aastad tõid lisaks elukalliduse kiirele kasvule ja inflatsioonile ning riigi ümberkorraldamisega kaasnenud segadustele kaasa ka ärikultuuri madaldumise. Oma äriga 1990. aastate esimesel poolel algust teinud ettevõtjatel polnud praktiliselt võimalik vältida kuritegelikke grupeeringuid, nn kohalikku „maffiat”, kellest valdav osa koosnes endise Nõukogude Liidu territooriumilt sisserännanutest. (Arenev ärikultuur , 2003)
Grupeeringud ”maksustasid” enim kaupmehi ja teenindusasutusi, nimetades maksmist „katuseks” ehk kaitseks konkureerivate kurjategijate eest. 1990. aastate teisel poolel pole „ maffia ” tegevust legaalses kaubanduses eriti märgata olnud. Selle põhjuseks on olnud nii reaalset ja kaasaegset turvateenust pakkuvate turvafirmade tugevnemine kui ka grupeeringute hajumine omavahelistes arveteõiendamistes ning politseistruktuuride tegevuse tulemusena. (Arenev ärikultuur, 2003)
Samas pole siiani kadunud autode organiseeritud vargused ja prostitutsiooni vahendamine, samuti on endiselt päevakorras illegaalne narkootikumide äri. Aktsiisimaksust kõrvale hiilides müüdava ehk nn salaalkoholi turuosa hinnatakse ka praegusel ajal kümnetes protsentides, samas suurusjärgus on samuti salakütuse osa. Üks levinuimaid salakaupu on sigaretid. Üheks laialt levinud probleemiks, millega võitleb maksuamet , on töötasu maksmine maksudeta, nn ümbrikupalkade näol. (Arenev ärikultuur, 2003)
Riigi poolt on siiski suurendatud tollijärelevalvet, maksuameti juurde moodustati eraldi maksupettuste uurimise keskus. Samuti seisavad ausa äri ja tarbijaõiguste eest konkurentsiamet, tarbijakaitseamet , riigihangete amet, energiaturu inspektsioon, tervisekaitseamet jt riigiinstitutsioonid. Muu hulgas on valitsus nende asutuste tööd püüdnud tõhustada tulemuspalkade juurutamisega, kus töötajate tasu osaliselt sõltub saavutatust. (Arenev ärikultuur, 2003)
Praeguste arengute põhjal on Eesti siiski viimastel kümnenditel näidanud kindlat suunda suletud nõukogulikust ja pealesurutult aasialikust ärikultuurist tagasi Euroopa ja Põhjamaade arenenud kapitalismi rüppe. (Arenev ärikultuur, 2003)
Nõukogude aja lõpus, kui piirirežiim Eesti ja Soome vahel läks leebemaks ja eestlaste kontaktid sugulasrahvaga tihenesid, sai üheks lääne päritolu kauba hankimise viisiks reisida küllakutsega Soome, võttes kaasa teatud koguse Eestis odavamat viina ja muid kaupu ning müües selle Soomes maha. Kultuurilembesemad inimesed said sel moel piiri tagant näiteks osta kvaliteetsemaid ja Nõukogude Liidus mitteavaldatud muusikute heliplaate. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
Valuuta eest kauplemine hoogustus 1980. ja 90. aastate vahetusel, kui Soome reisiti eesmärgiga seal valdavalt mitteametlikult lihttööd teha. Seejuures oli üheks populaarsemaks ametiks suvine maasikakorjamine, mille tasuks saadud markade eest tõid usinamad koju pruugitud sõiduauto . Kaasatoodud valuuta eest osteti ja müüdi kaupu ka ajalehekuulutuste vahendusel, objektiks enamasti jällegi rublade eest kättesaamatu defitsiit. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
Järjest devalveeruva Nõukogude rubla asemel olid konverteeritava valuuta teenimise allikaks esimesed soomlaste või rootslaste osalusel tekkinud ühisfirmad, kus palka maksti osaliselt valuutas. Üheks esimeseks ühisfirmaks (Finest Hotel Group) oli ka Tallinna Vabaduse väljakul avatud esimene Eesti neljatärnihotell Palace. Esimesed ühisettevõtted hakkasid ka muutma ja kujundama kohalikku arusaama ärimeestest, esialgu näis see mõiste suurel määral tähendavat hotellide juures valuuta, rõivaste , alkoholi, lõbutüdrukute ja muuga hangeldavaid „ärikaid”. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)

kaubandus kettide areng

Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis lääne riikide eeskujul supermarketite ja nende kettide loomine. Säärased kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. Esialgu domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid (näiteks Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver ) ja Eestimaa Tarbijate Keskühistu (ETK; Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett. Eesti ühe suurima kauplemiskoha Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust Soome Kesko kontsern , rajades kümnetest kaubahallidest koosneva Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuulusid odavad hinnad, piiratud kaubanimistu ja tagasihoidlik teeninduskeskkond. Hiljem rajas Kesko ka ostujõulisema ostjaskonna jaoks mõeldud rikkalikuma valikuga Citymarketeid, samuti kuulub Keskole ka üks suuremaid ehituskaupluste kette K-Rauta. Rajatud on ka teisi nii välis- kui ka sisekapitalil põhinevaid kaubanduskeskusi, pealinnas on traditsiooniliselt prestiižse Tallinna Kaubamaja peakonkurendiks saanud Stockmanni kaubamaja. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
2004. aastal sisenes jõuliselt Eesti kaubandusturule leedulaste VP Marketi kauplusekett T‑Market, millest on käesolevaks ajaks välja kasvanud aktiivselt laienev Maxima kaupluste kett.2005. aasta alguses moodustasid Kesko Food ja Rootsi ICA kontsern ühisfirma Rimi Baltic Group, Eestis Rimi Eesti Food AS. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Suurkaupluste ketid on osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnades, kus paljud väikepoed on uksed pidanud sulgema selle tõttu, et ei suutnud suurkaupluste hindade ja kaubasortimendiga konkureerida. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Alates 2000. aastast on jaekaubanduse turg hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja kaubanduskeskusi. Suuremate kaubanduskeskuste arengust aastatel 1998 - 2005 annab ülevaate tabel (vt Lisa 1.)
Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid: Maxima, Prisma , Rimi Eesti Food AS koos Säästumarketi ketiga . Arenevad jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.). (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Suurkauplejate pealetung  on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor , kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.2007.aasta esimesel poolaastal töötas kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest.Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Lisaks eestlaste ostujõu ja kogu majanduse kasvule on suurkaupluste ketid osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnakeskustes. Uute kaubanduskeskuste rajamine on oluliselt elavdanud ka kinnisvarafirmade tegevust. Samas pole vähemalt Tallinna suurelamurajoonides märgata massilist väikekaupluste sulgemist. Ettevõtlikud ärimehed on neid hulgaliselt rajanud elumajade keldrikorrustele ja abihoonetesse, leevendades nii Nõukogude aja lõpul puudulikult väljaehitatud infrastruktuuri elurajoonides. Sääraste väikekaupluste üheks eeliseks on lähedus, samuti müüjatest ja klientuurist tekkiv vahetu suhtluskond, mis on muidu omane just maapoodidele. Väidetavalt liigub osa salaalkoholist ja muust illegaalsest kaubast just mööda neid „nurgataguseid” müügikohti. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Ka osa lahtisi turge on liikunud kliendisõbralikuma ja mainekama kauplemisvormi suunas. Näiteks 1990. aastatel odavuse tõttu Soome turistide meelisostukohaks saanud Eesti suurimaid turge, Tallinna Kadaka turg ehitati järk-järgult kinniseks kaubanduskeskuseks ning väliturg suleti sootuks. Turgude odavus ja populaarsus tuleneb teatud määral võltskaubamärkidega rõivaste ja jalanõude ning piraathelisalvestiste, -videote ja -arvutitarkvara müügist, millega järelevalveorganid on jõudumööda võidelnud. Maksude ja kaubadokumentatsiooni osas on avaturgudel paratamatult riiklikust järelvalvest kergem kõrvale hiilida. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Üheks suurimaks probleemiks Euroopa Liiduga ühinemise eel sai Eesti võetud kohustuste täitmine toidumüügi sanitaarnormide osas. Samas oldi mõnede asjatundjate sõnul Eestis normide kehtestamisega isegi rangemad, kui seda Euroopas ja eriti Euroopa lõunariikides nõuti. Eriti said sanitaarnormid probleemiks Eesti maapiirkondadele ja puudutasid väiksemaid asulaid ning vaesemaid toitlustuskohti, näiteks koolisööklaid. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks tundub olevat kaubandus- ja teenindusasutuste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja toorainet, samuti kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegseteks tehnilisteks lahendusteks ja oskusteabeks. Suurkauplejate pealetungi üle on kurtnud ka väiketootjad, kelle väikesehulgalist ja ebaühtlasema kvaliteediga toodangut suurkaupmehed müüa ei taha. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)

suurenev tarbimisvabadus

Vaatamata toiduainete müügile keskendunud supermarketite lisandumisele hakkas toidukaupade läbimüügi osatähtsus jaekaubanduses alates 1990. aastate keskpaigast vähenema. Püsivhindades arvestatuna suurenes tööstuskaupade müük aastatel 1995–2000 67%, toidukaupade jaemüük aga kõigest 26%. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Kaubakategooriatest kasvasid rohkem mootorsõidukite , nende varuosade ja kütuse müük. Võrreldes 1990. aastaga sõiduautode arv 2003. aastaks Eestis peaaegu kahekordistus. Teisisõnu oli sõiduauto keskmiselt igal kolmandal inimesel Eesti 1,4 miljonist elanikust. Peamiselt tingis autode hulga elatustaseme tõus, aga ka pangalaenude ja liisingute populaarsuse kasv, mille põhjuseks oli omakorda laenutingimuste lihtsustumine. Autoturu kasvu näitasid ka uued tanklad ja automüügikeskused. Eesti iseseisvuse algul levinud pruugitud autode sissetoomine Euroopast asendus järk-järgult uute autode müügiga. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Aastatuhande vahetusel innustasid Eesti suuremad  pangad  tarbimist madalate püsikuludega elektrooniliste järelmaksukaartide (Ego, Magnet jt) turulepaiskamisega. Kasutajate hulk kasvas kiiresti, ka järelmaksukaartide riskiastet - et kliendid ei suuda endale võetud kohustusi tasuda - hindasid pangad esimese aasta möödudes tegelikust väiksemaks. Kuna Eesti majandus sõltub suurel määral ekspordimahtudest, ilmnes aga oht, et liigne sisetarbimine laenamise näol võib hakata pidurdama majanduskasvu tervikuna . Seetõttu hakkas Eesti keskpank (Eesti Pank ) maailmas valitseva majanduslangusega seoses 2002. aastal kommertspankadelt nõudma laenupoliitika karmistamist. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis lääne majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis järjepanu täidavad elanike postkaste. Reklaami puudutavate õigusaktidega on reklaami sisu piiratud peamiselt eetilisest aspektist , näiteks ei tohi televisioonis alkoholi reklaamida enne hilisõhtut, eesmärgiga säästa noori alkoholireklaami vaatamisest. Teistlaadi kaalutlustel - et tagada õiglast konkurentsi - jõuti riigieelarvest finantseeritava riigitelevisiooni (ETV) muutmiseni kommertsreklaamivabaks. mobiilside ja internet teenustevaliku muutmas. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Rendi-, äri- ja isikuteenuseid osutavate ettevõtete ehk teenindusettevõtete tegevus näitas sajandivahetusel 11-protsendilist aastakasvu. Teenuste müügist omakorda hõlmas kolmveerandi äriteenuste müük, mille alla kuuluvad reklaam, suhtekorraldus , ärikonsultatsioonid, raamatupidamis- ja audiitorteenused. Äriteenuste pakkujatest olid paljud mainekate väliskontsernide liikmed, mis viitab oskusteabe paranemisele selles valdkonnas. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Kommunikatsiooniteenuste valdkonnas toimus 1990. aastate algusest 2000. aastateni kiire tehnoloogiline areng ja arvestatavat turgu leidsid täiesti uued teenused. Nii näiteks oli 2001. aastal Eestis mobiiltelefonide kasutajaid 54% elanikest ja kasv jätkus. Eestis tegutses kolm mobiilsideoperaatorit, 2003. aastal plaanis seniste operaatorite võrkude baasil turule tulla veel kaks firmat. Ka fikseeritud telefonide nõukogude ajast pärit aastatepikkused ootejärjekorrad lühenesid suuremates asulates pea olematuks , maapiirkondadesse paigaldati raadiotelefone, digitaaltehnika arenguga paranes side kvaliteet. Mobiilside pealetung siiski kahandas fikseeritud võrgu tarbijaid , operaatorid nägid peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku pidasid telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga hoogsalt asendunud elektroonilise postiga. Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja asutuste kõrval peab täna arvutiside olemasolu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevatest peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT-firmade ja pankade osalusel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt „Vaata Maailma”. Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid ja kommunikaatoreid (pihuarvutid). (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)

E-Kaubanduse areng

E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet, mis on ligi kümme korda rohkem kui 2001. aastal mil neid oli vaid 35. Ettevõtete arvu kiirele kasvule viimastel aastatel on kindlasti kaasa aidanud interneti levik. (E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)
2011. aastal oli e-kaubandusega tegelevate ettevõtete müügitulu üle 70 miljoni euro kuid andis kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%. Internetikaubandus on väikeettevõtete pärusmaa . Aastatel 2001–2007 töötas e-kaubandusega tegelevas ettevõttes keskmiselt 6–9 töötajat, 2011. aastal 2. (E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)

Internetikaubanduse turg

Eestis on kodune internetikasutus üsna levinud. Kui 2005. aastal oli kodune internetiühendus 39% leibkondadest, siis 2011. aastal 71%. Kui vaadata Euroopa Liidu keskmist näitajat, mis 2011. aastal oli 73%, siis Eesti on sellele suhteliselt lähedal.
Ka regulaarseid internetikasutajaid (kasutab internetti iga päev või vähemalt kord nädalas) on Eestis päris palju, isegi mõnevõrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastaste seas regulaarseid internetikasutajaid 73%, Euroopa Liidus keskmiselt 68%. (E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)
Samas on Eestis internetikaubanduse kasutajaid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastastest viimase aasta jooksul internetikaubandust kasutanud 21%, Euroopa Liidus keskmiselt 43%. Vähene internetikaubanduse kasutamine Eestis on eelkõige tingitud sellest, et inimestel puudub veebis ostlemise vastu usaldus. (E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)

kokkuvõte

Üheksakümnendate algus toimusid Eestis suured muudatused. Eesti kaubandus hakkas vabaks saama. Kaubandus läks suuresti erasektori kätte. Suure puuduse lõppedes avanes inimestel võimalus erinevaid kaupu ja tooteid osta, millest varasemalt ei saanud unistadagi. Mida rohkem läks aega edasi, seda rohkem läks inimstele vabaks turg ja avanesid kõik võimalused nii osta kui müüa mida hing ihaldas.
Ettevõtlikumad inimesed said oma äritegevusega alustada. Kuid üheksakümnendatel oli probleemiks nii öelda kohalik mafia , kes piiras kohalike kaupmeeste ja ettevõtjate tööd. Oli palju probleeme salakaubandusega, mis on loomulikult problem ka veel tänaseni, kuid mitte nii suuremahuliselt.
Eestis on toimunud ka hüppeline areng kaubandus kettides . Kui vaadata üheksakümnedate algus aastaid ja praegust, siis on toimunud ikka tohutu areng. Praeguseks on Eestis tohutult palju suuri kaupluseid ja kaubanduskeskuseid. Arenevad jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.).
Kui üheksakümnedate langus hakkas positiivsuse poole liikuma, tõusis ka inimeste tarbimisvajadus. Suurenes mootorsõidukite arv turul. Inimesed hakkasid pankadest raha laenama. Teenuste müük kasvas hüppeliselt. Inimesed hakkasid kasutama ja pakkuma kõikvõimalike teenuseid, mis raha sisse tõid.
Ja viimaseks , kõige suurema arengu läbiteinud kaubandusharu on e-kaubandus ja internetiturg. Kui kunagi oli mõeldamatu enamasti ainult internetis kauplemine, siis tänapäevaks on e-kaubandus väga tähtsal kohal ja paljude inimeste igapäevane asi. Suur hulk kaupmehi on kolinud ka internetiturule, et pakkuda oma kaupu nii reaalselt kui virtuaalselt . Leian, et see olnud väga tähtis muutus Eesti kaubanduses.

Kasutatud kirjandus

Sõõru, E. Kaubandus tänapäeval (s.a). Kasutamise kuupäev: 24.10.2014, allikas:
http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_tnapeval.html
Soon, E. (2003, mai). Suurenev tarbimisvajadus. Kasutamis kuupäev: 26.10.2014, allikas:
http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastat e_alguseni/Suurenev_tarbimisvabadus/
Ots, A. (2012, mai). E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud. Kasutamise
kuupäev 26.10.2014, allikas:
http://statistikaamet.wordpress.com/2012/05/16/e-kaubandus-on-viimasel-kumnendil
hoogsalt-arenenud/
Soon, E. (2003, mai) Arenev ärikultuur. Kasutamise kuupäev 26.10.2014, allikas:
http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastate_alguseni/Arenev_%C3%A4rikultuur/
Soon, E. (2003, mai). Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni. Kasutamise kuupäev 26.10.2014, allikas:
http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastate_alguseni/Importkauba_kultusest_omatoodangu_v%C3%A4%C3%A4rtustamiseni/
Sõõru, E. (s.a). Kaubandus Nõukogude Liidu ajal. Kasutamise kuupäev 26.10.2014, allikas:
http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_nukogude_liidu_ajal.html
Soon, E. (2003, mai). Sotsialistlikust defitsiidikaubandusest valuutapoodideni. Kasutamise
kuupäev 26.10.2014, allikas:
/ http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastate_alguseni/Sotsialistlikust_defitsiidikaubandusest_valuutapoodideni/

LISAD

Kaubakeskus
Põhirentnik
Kaub .pind (m2 )
Valmimise aasta
Rocca al Mare
SOK/Prisma
35 000
1998
Mustamäe Keskus
SOK/Prisma
26 500
1998
Kristiine Keskus
SOK/Prisma
35 000
1999
Sikupilli
SOK/Prisma
27 000
2000
Magistral
Rimi Baltic/Rimi
12 000
2000
Järve Keskus
Selver
40 000
2000
Tartu Lõunakeskus
ETK Maksimarket
15000
2001
Norde Centrum
Rimi Baltic/Rimi
13 500
2002
Tartu Eedeni Kaubanduskeskus
ETK Konsum
18000
2003
Lasnamäe Centrum
Rimi Baltic/Rimi
24 000
2003
Ülemiste Keskus
Rimi Baltic/Rimi
50 000
2004
Viru Keskus
Tallinna Kaubamaja
30 000
2004
Tartu Kaubamaja
Tallinna Kaubamaja
32000
2005