Paul Keres Eero Puusepp 9.A Elulugu Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948. aasta HaagMoskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandatneljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, ...
Suurmeister tegi oma elu jooksul kaasa 198 ametlikul meleüritusel ja mängis seal 1934 partiid, millest võitis 952, viigistas 794 ja kaotas 188. Paul Keres oli üks väheseid eestlasi, kellest nõukogude ajal oli võimalik avaldada fotosid tema edust, kuhu kuulus ka sini - must- valge lipp. Paul Keres on tuntud ka selle poolest, et ta on jäädvustatud nii endise Eest Vabariigi rahatähel, kui ka NSVL postmargil.1996 püstitati Pärnus monument Paul Kerese auks. Paul Keres oli silmapaistev male propageerija, ja seetõttu meenutatakse teda mälestusturniiridega. Ta on koostanud ligi 180 maleülesannet, kirjutas maleõpikuid, toimetas ajakirja "Eesti Male", ja ka peale sõda oli ta malealase ajakirjanduse väljaandmisel suur algataja. Paul Kerese artikleid ja raamatuid tõlgiti palju ka teistesse keeltesse. Avalikel etendustel mängis ta heal meelel teatraalselt - suurte nuppudega malet.
Paul Keres(7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta sndis Narvas, kis koolis Prnus ja ppis 1937-1947 Tartu likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast lipilasselts Liivika liige. Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st. Turniiri vitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille vitja sai MM-tiitlimatile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zrichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959....
, 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.) Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid
Kui ta oli 13, siis oli tema esimene välkmale turniir. Postitas harjutused ajalehes. Tegeles algul kirimalega (1935 Euroopa meister). Paul kulutas palju jõudu maletamisele kirja teel. Ta võis mängima üheaegselt 150 malepartii. Ta paistis silma ka maleteoreetikuna. Ta on autor “Male Kool”. Paul oli 1936-1940 ajakirja “Eesti male” peatoimetaja. Paul Keres on surnud 5. juunil 1975. aastal Helsingis. Paul Kerese mälestusmärk Tallinnas Tõnismäel Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonolisel rahatähel. Kasutatud materjaalid https://www.google.ee http://www.eestigiid.ee http://ppt-online.org/1890 http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres Tänan vaatamise eest!
turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Paul Kerese portree oli viie kroonisel rahatähel. Tallinnas Tõnismäel paikneb monument paul keresest ja Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.Füüsik Harald Keres oli tema vend. Info võetud: vikipeediast (www.vikipeedia.ee)
(noormees) Lühenenud tüvega omadussõna Ne- või line-lõpuline omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga eelnevast käändsõnast lahku, kui kokku (esmaavastaja) käändsõnal on täiend (suure maja kõrgune) Uue omadussõnalise mõiste Mitmeosalisest nimest ne- ja line- tekkimine (kollakaspruun) lõpuline omadussõna lahku (Paul Kerese nimeline) Järgneva omadussõnaga Kõik arvsõnad lahku v.a teist, kirjutatakse kokku tüved eba-, -kümmend ja sada (kolm tuhat, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- kuus miljonit) (ebareaalne) Ne- ja line- lõpuline omadussõna Kohanimi liigisõnast lahku, kui eelneva käändsõnaga seda saab kasutada ka ilma (rõõmsameelne) liigisõnata samas tähenduses (Pärnu linn Pärnu, Peipsi järv
Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri Bad Nauheimis 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel turniiril ja võitis suurvõistlustel rohkesti esikohti. Kuulus seitsmel korral maleolümpia võitnud ja kolmel korral Euroopa meistriks tulnud endise NSV Liidu meeskonda. Sealhulgas mitu korda võistelnud kaptenina. Kerest on kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel. Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument. Tänan tähelepanu eest!
1. Ne- ja line- 2. Mitmeosalisest 1. Kerese-nimeline, Panso- lõpuline nimest nimeline, Tartu-lähedane, omadussõna kirjutatakse ne- ja T-kujuline, 23-aastane, 4- liidetakse line-lõpuline korruseline. ühesõnalise omadussõna 2. Paul Kerese nimeline, V. nime, tähe lahku Panso nimeline, Keila ja või Klooga vaheline. numbriga sidekriipsu abil. Arvsõnade 1. teist, 2. Ülejäänud 1. Kaksteist, kolmkümmend, kokku- -kümmend arvsõnad. viissada, kolmsada lahku ja sada
Male on nähtavasti kõige keerulisem spordiala üldse. Tavalises spordis peaks olema nagu USA politseis, kui IQ on üle keskmise, siis palun hoidke eemale. Males tuleks kõrge IQ arvatavasti kasuks. Veelgi olulisemad on aga inimesed maletaja ümber. Eestis on tippmaletajaid sajandi jooksul olnud paar tükki. Kahjuks aga mitte ühtegi kompetentset treenerit või abilist. Keres oli igavene teine, aga miks? Kas võis olla põhjuseks, et Keresel puudus kompetentne sekundant abiline. Kerese uurijad pole seda teemat üldse käsitlenud. Ikka on süüdi Moskva käsi või saatus. Keresel, kui maletajal, oli palju puudujääke. Kellel neid ei oleks? Tema suurkonkurent Botvinnik tunnistas oma vigu ja temalt pärineb ka ütlus - vigu ei tohi korrata! Botvinnik oli primitiivne inimene, kuid seda kompenseeris ta distsipliini ja tööga. Samuti oskas ta inimesi enda heaks tööle panna. Kerese valikud olid väiksemad. Inimesi lihtsalt polnud. Tennisepartneri võis leida,
Nt: laudlina,raudtee,pildiraamat - Nt: valge lina, ema lina 3) täpsustamine Nt: see kassipoeg - selle kassi poeg 4) mitmus - ainsus Nt:raamatute kujundus - raamatukujundus 5) omaette mõiste lasteaed - laste aed lapsepõlv - lapse põlv 6) ühendtegusõna, liitsõnad -mine ja -ja on koos Nt: läbi mõtlema - läbimõtlemine, läbimõtleja 7) -line, -ne Nt: viie-aastane, järkjärguline 8) Kerese-nimeline P. Kerese nimeline 9) arvud kokku: kümnelised, sajalised, teistkümnesed lahku: tuhandesed, ühelised, miljonilised 10) kohanimed/ isikunimed Nt: Vana-Vigala, Mari-Liis
NSV liidu võistkonda,mis võitis maleolümpia (1952,1954,1956,1958,1960,1962,1964). Tema mängustiili kirjeldati: ,,erakordselt mitmekesine" ,mis aitasid koos tema isiksuse ja saavutustega propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Keres käis koolis Pärnus ning hiljem õppis Tartu Ülikoolid matemaatikat. Ta on ka kirjutanud maleraamatuid,sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Paul Kerese 75. sünniaastapäeval anti NSV Liidu postiagentuuri poolt välja Kerest kujutav postmark (1991) ja Tallinnas Tõnismäele on püstitatud Paul Kerese pronkskuju. Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas,Tartus ja Narvas. Tallinnaa tegtutseb ka Paul Kerese Malemaja. Keres suri aastal 1975 5. oktoobril Helsingis. 10 krooni-Jakob Hurt sündis aastal 1839 22. juulil Himmaste külas. Ta oli Eesti rahvaluule- ja keele teadlane ning ühiskonnategelne. Hurt alustas oma haridusteed Himmaste küla- ja
Pärnu Ülejõe Gümnaasium Flagge & Wappen Narva · drittgrößte stadt · Industriestadt · östlichste stadt · Kreis: Ida-Viru Einwohner · 1.Januar.2010: - 65 506 Einwohner - viele Russen - 81,4% der städtischen Bevölkerung - sehr wenige Esten 3,9% - viele Staatenlosen Stadtviertel · Narva linn · Siivertsi · Sutthoffi · Pähklimäe · Kalevi · Vanalinn · Joaoru · Kerese · Soldino · Kreenholmi · Paemurru · Kulgu · Veekulgu · Elektrijaama · Kudruküla · Olgina Bildung · 12 Schulen und Gymnasien · Musik-, Chor-, Kunst- und Sportschulen für Studenten · Universität Tartu, das Narva College · Narva Berufsschule Kultur · Zwei Kulturhäusern · Ein Museum · Ein Sinfonieorchester · "Astri" Kino · Narva Postiljon Sehenswürdigkeiten Hermannsfeste Langer Hermann
Õpetas Lavakunstikoolis, mängis näiteks ,,Kuningas Oidipuses" Läks Soome, sest Eestis polnud temasugusele talendile piisavalt suuri rolle. Mait Metsanurk kirjanik, proosad: ,,Ümara jõel" ,,Orjad" näidendid: ,,Talupoja poeg" ning ,,C.R.Jakobson" ja ,,Mässuvaim, ehk Agulirahvas läheb ajalukku" Oskar Luts kirjanik ,,Kevade" ,,Suvi" ,,Sügis" lühikomöödia ,,Kapsapea" Paul Keres maletaja, on 5kroonisel rahatähel. Tema järgi on nimetatud Paul Kerese malemaja Tallinnas, Pärnus, Narvas. 3x NSV Liidu maletsempion, võistkond võitis 7 aastat maleolümpia Paul Pinna teatritegelane ja näitleja. Alustas tegevust Estonia teatriseltsis. 1914 lahkus Venemaale, kus saavutas edu. Vabadussõja ajal Draamateatri direktor, näitleja, näitejuht.
rõõmsameelne,majakõrgune,hajameelne,pallisuurune. · Ne-ja line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva kahest või enamast täiendist alati lahku :väike palli suurune. · Ne-ja line-lõpuline omadussõna liidetakse ühesõnalise nime,tähe või numbriga sidekriipsu abil:Kerese-nimeline,Koidula-aegne,23-aastane,16-aastane · Mitmeosalisest nimest kirjutatakse ne-ja line-lõpuline omadussõna lahku:Paul Kerese nimeline,J.Westholmi nimeline kool. · -Kümmend,-teist,-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend,kuusteist,kaheksateist,kakssada,nelisada,kaheksasada. Suur ja väike algustäht Suure tähega kirjutatakse: · Isik,olend:Eno Raud,Erki Nool,Mari,Jüri,Miisu;kalevipoeg · Maailmajaol,kohal,linnal,veekogul,ehitisel,taevakehal:Aafrika,Tallinn,Tartu,Naha küla,
Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas. Omandas keskhariduse Pärnus, õppis 1938-41 Tartu ülikoolis matemaatikat ja oli 1936-40 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel turniiril ja võitis suurvõistlustel rohkesti esikohti. Oli 1930.-60. aastail peamisi maailmameistritiitli pretendente. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine, tema partiid sisaldasid efektseid kombinatsioone ja suurepärast positsioonimängu. Ta paistis silma ka maleteoreetikuna. Paul Keres mõjutas kogu malemaailma ka kui kõrge spordieetikaga inimene. Paul Keres suri 5. juunil 1975. a. Helsingis. 4.Kasutatud kirjandus: http://www.kuristiku.tln.edu.ee/comenius_referaat_eestisport.html http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Palusalu
Näiteks Narva: Pukini psttamm, kased (Ingeri hotelli juures) , pappel(kesklinna gümnaasiumi juures). Tallinna mnt- kastanid, pärn 2. LILLED ja ILUPÕÕSAD Karikakar, võilill Kannikesed (petri platsil) 3.KULTUURTAIMED PARGI VAATLUS: narva Nimeta oma asula parke: Võidu park, Saksa sõdurite ja sõjavangide surnuaia näol ja mis kannab praegu ametlikku nime Sutthofi park, Pimeaed, park Kerese , Energia tn ja Tallinna mant vahel Milliseid puid seal enam kasvab: lepp, vaher, kastan, pärn,tamm Miks linnahaljastuses kohtab harva okaspuid, eriti euroopa kuuske ja mändi? Ei taalu linnaelu, liiga mürgine. Mustus katab lehti ja nad ei saa hingata. Kus võib Narvas näha okaspuid? Suure haigla juures on hõbekuused, Petri platsil, väikesed männid istutatud keskringile Pähklimäe terviserajal Nimeta Narva alleesid (puiesteid) ja seal domineerivaid puuliike.
katsetuste ajad. Vaibad omandasid sisekujunduses üha olulisemat rolli, mistõttu pole ime, et Tombergi monumentaalsed seinavaibad niivõrd hinnatuks muutusid. Vahelduvad jäme ja peen põimetehnika, reljeefse punase müüri sisse on kootud pildilikke keskaegseid kujundeid ja inimeste portreesid. Ootamatute detailide integreerimine vaipadesse on Tombergile üsna iseloomulik. “Velotuuri” on ta sissekudunud fotokujundid ja “Malevaipa” Paul Kerese autogrammi. Ilu ja Eestimaa loodus on nii selle väljapaneku kui ka kogu Tombergi loomingu ühed olulisemad märksõnad. Tema vaibad mitte ei kata seinu, vaid sulatavad neisse kaunid panoraamsed loodusvaated. Tombergi vaibad on värvikirevad ja efektsed, nagu neid mitmel pool nimetatud on. Ent tema vaipade värvijõud ei peitu kriiskavates neoonides, vaid maapõuest, metsadest ja põldudelt nopitud jõulistest loodustoonidest.
SUSTAME REEGLIT ne- ja line-lõpuline omadussõna kirjutatakse eelnevast käändsõnast LAHKU, kui KUI KÄÄNDSÕNAL ON TÄIEND e, halvamaitseline kese-eelne, stikeelne selle mäe kõrgune mitme sajandi pikkune eelmise sõja aegne nende koolide vaheline kolme meetri laiune hapu õuna maitseline minu õe vanune jõe ja metsa vaheline Paul Kerese nimeline Lydia Koidula nimeline V. Panso nimeline selle linna suurune tormise järve äärne Eesti Vabadussõja aegne suure U kujuline kolmekümne viie aastane kahesaja kahe leheküljeline kahekümne viie aastane TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUT TEGUSÕNAD KIRJUTAME HARILIKULT LAHKU OSAD ON VAHETATAVAD välja sõitma sõitis välja
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Eestis on kasutusel Eesti kroon. Pärast Euroopa Liiduga liitumist tahab Eesti valitsus kasutusele võtta euro. Alates 1. jaanuarist 2002 kehtivad 12 Euroopa Liidu riigis ühesugused euro rahatähed. Varsti liitub ka Eesti nendega. Paljud jääksid kindlasti meie oma Eesti krooni igatsema, mida oleme juba peaaegu 15 aastat kasutanud. Euro on kõikjal ühesugune aga meie oma kroon on eriline ja kusagil mujal ei ole kasutusel sellist raha. Praegu Eestis kasutusel olevatel rahatähtedel on Eestile tähtsad inimesed, nagu Keres, Tammsaare, Koidula, Jakobson need on inimesed, kes oma tegevusega aidanud eesti rahval kasvada ja iseeneseks saada. Jakobsoni isamaalised kõned, Tammsaare sügav arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vä...
: (372) 6688 060 Tel.: (372) 6688 066 Faks.: (372) 6688 065 Faks: (372) 6688 009 Epost: [email protected] Epost: [email protected] Avatud: E. R. 9.00 19.00 Pangakaardid: L. 9.00 15.00 Tel.: (372) 6688 088 Narva filiaal Faks: (372) 6688 089 Epost: [email protected] Kerese 4, 20304 Narva Eesti Tel.: (372) 6688 050 Internetpank: Faks: (372) 6688 056 Epost: [email protected] Tel.: (372) 6688 040 Faks: (372) 6688 001 Avatud: E. R. 9.00 17.00 Epost: [email protected] Tallinna Äripank asutati 1991.aasta detsembris ja on praeguseks üks vanimaid Eestis tegutsevaid kommertspanku
,, Milose Venus". ,,Samothrake Nike". ,, Merejumal Poseidon". 12.Reljeef-Skulptuuri alaliik, mille puhul kõik kujundid on seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud. Reljeef pangahoonel. Nové Msto, Praha. Paul Kerese reljeef Malemajal. B. Thorvaldsen ,,Apollon ja muusad" 1804. Thorvaldseni Muuseumis, Kopenhaagenis. 13.Mosaiik- on
Olgina osa all on 58,15 ha. Narvas on 123 tänavat, , nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat. Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Jõhvi Konsum Türi OG Elektra Selver Järve Jõhvi Rimi Valga Konsum Selver Kadaka Jõhvi Selver Valga Selver Selver Merimetsa Kiviõli Konsum Vastseliina Konsum Selver Mustakivi Kohtla-Järve Konsum Viljandi Comarket Selver Pelgulinna Kunda Konsum Viljandi Männimäe Selver Selver Pirita Narva Kaupmees Viljandi SPAR Selver Punane Narva Kerese Keskus Võru Kesklinna Konsum Selver Tondi Narva Konsum Võru Maksimarket Selver Torupilli Narva Rimi Võru Vilja Konsum Stockmann Rakvere Comarket Võru Vilja Selver Tabasalu kauplus Rakvere Krooni Selver Viimsi Market Rakvere Lilleoru kauplus Tallinn/Harjumaa Rakvere OG Elektra (Raja) Comarket Kadriorg Rakvere OG Elektra (Turu Comarket Marja kaubamaja) Comarket Nõmme
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
Ta tõi välja luuletuse head ja vead. Kaheksas peatükk Kirjutati kodukirjand teemal Kreutzwald ja Koidula. Virve kirjutas Pennile kirjandi valmis. Jaak pidi oma kirjandi Vaimukultuuri Ühingus ette kandma. Ta kutsus ka Virve seda kuulama. Pärast uuris poiss, kas niul oli olnud huvitav või nii igav, kui eelmine kord seal käies. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju. Hetkel kui poiss mõtles neiu suudlemisest astus uksest välja Laasik, kes oli jäänud Kerese malepartiisid.Poisid hakkasid koos koju minema. Riks pööras vabandusega, et tal on vaja luuajõhve teisele tänavale. Jaak läks trammipeale ning peagi tuli sinna usuõpetuse õpetaja Tooder. Ta istus Jaagu kõrvale ning vestles temaga terve tee. Jaak sai teada, et direktor wikmanil on maopõletik (ta oli kuulnud vaid maohaavadest ega mõistnud, mis haigus see on). Kümnes peatükk Jaak luges Virvele oma luuletusi. Planeeriti Koormani sünnipäeva. Igaüks pidi kaasa võtma midagi kangemat
14 Maailma tippmaletajate hulka jõudis ka eestlane Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva 5. juuni 1975 Helsingi). Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta Varssavis 1935. aastal. Aastatel 1936- 1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. Paul Keres võistles ka1937. aastal maleolümpial Stockholmis. Kokku mängis Paul keres 11 maleolümpial ja võitis nendel 7 kuldmedalit. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. (Paul Keres) 15 Kokkuvõte Kahe maailmasõja vahelisel ajal toimus üle kogu maailma suuri muudatusi. Arenes teadus ning tehnikas ilmusid üha uued ja uued kodumasinad. Tähtsaks energiaallikaks muutus elekter
esitasid menufilmidest tuttavaid lööklaule ja üha enam populaarsemaks muutuvat dzässmuusikat. *1930. aastatel hakati eriti lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest *Sajandivahetusest alates olid populaarsemad spordialad tõstmine ja maadlemine (Kristjan Palusalu, kahekordne kullavõit Berliini olümpial 1936) *Raskejõustiku kõrval harrastati sportlikke pallimänge eeskätt jalgpalli, aga ka korv- ja võrkpalli *Malest hakati innustama pärast Paul Kerese kerkimist maailma maletippude hulka *Noorte rännu- ja seiklusihale andis võimsa tõke Ahto Valter, kes ületas väikesel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis aastail 1938-1940 Eesti lipu purjejahil esimest korda ümber maailma *Välisreisid olid toona küll märksa harvemad kui tänapäeval, kuid mite harukordsed *Suvitamine tähendas nii lihtsat suvemõnude nautimist kui ka suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas
aasta maleolümpial, kuid rahaliste raskuste tõttu ei osaletud sellel ja ka järgmisel olümpial. 1930ndatel tõusid noortest maletajatest esile Paul Keres, Paul Schmidt ja Ilmar Raud. Tõus rahvusvahelisele areenile (19351940) 1935 võitis Paul Keres esimest korda Eesti meistrivõistlused. Samal aastal õnnestus tal esimest korda osaleda ka maleolümpial. Sellel olümpial sai Keres oma kõrge võiduprotsendiga esimesel laual rahvusvahelises maleliikumises tuntuks. Kerese tulemused tõusid kiiresti ja 1938 võitis ta AVRO turniiri, mis tõstis ta maailmameistrikandidaadiks. 1939 saavutas Eesti võistkond maleolümpial pronksmedali. 14 Paul Keres Ilmar Raud 15 VÕISTLUSMALE Malendid Ettur on malelaual kõige nõrgem malend. Ettur liigub ühe välja võrra edasi. Kui teda pole veel liigutatud, siis võib liikuda ka kaks ruutu edasi
Kuressaares, Saare Selver, avati 10.06.2004 Võrus, Vilja Selver, avati 03.03.2005 Tartus, Anne Selver, avati 26.05.2005 Tartus, Ringtee Selver, avati 02.06.2005 Tartus, Sõbra Selver, avati 08.12.2005 Tartus, Veeriku Selver, avati 15.12.2005 Tartus, Jaamamõisa Selver, avati 12.04.2007 Valgas, Valga Selver, avati 15.09.2005 Jõhvis, Jõhvi Selver, avati 04.05.2006 Jõgeval, Jõgeva Selver, avati 19.07.2007 Põltsamaal, Põltsamaa Selver, avati 18.12.2007 Narvas, Kerese Selver, avati 28.02.2008 Kohtla- Järves, Kohtla- Järve Selver, avati 13.03.2008 Hiiumaal, Hiiumaa Selver, avati 29.05.2008 Põlvas, Põlva Selver, avati 03.07.2008 Pärnus, Ülejõe Selver, avati 24.07.2008 Paide, Paide Selver, avati 28.08.2008 Keilas, Keila Selver, avati 20.11.2008 15 Comarket AS Comarket kaupluste kett alustas tegevust 2002. a. alguses ostes 10 SPAR kaubamärgi all töötavat kauplust. 2003
Esimene etapp tuli lõpetada 1955. aastal. Teiseks etapiks tuli ehitada observatooriumi uus hoone praegusele aktinomeetriajaama vaatlusplatsile. Teine etapp tuli lõpetada 1958. aastal. Üldmaksumuseks oli 5,471 miljonit rubla. (1) 1.3. Kes rajamisega tegelesid Tõravere Observatooriumi rajamisega tegelesid väga paljud inimesed. Kõige esimene, kes pani üldse aluse Tõravere Observatooriumi rajamisele oli Aksel Kipper, kes saatis kogemuste omandamiseks Grigori Kuzmini ja Harald Kerese Nõukogude Liidu teistesse observatooriumitesse vaatama, et kuidas seal on talitatud. Veel on oma panuse andnud A.Breedet, E. Kaske, R. Laigot, Jaan Einasto ja Liia Einasto. 1 Foto 6. Pildil Taavet Rootsmäe. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm Foto 7. Pildil Ernst Öpik. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas
Eesti Vabariik oli juba lagunemas. 1940. Aastast kuni elu lõpuni oli Ullo elu suhteliselt rutiine ja igav. Ta töötas lihttöölisena kohvri vabrikus ja hiljem laos juhatajana. See kõik oli seotud NSV Liidu ühiskonnaga, kus inimesed pididki olema töölisrahvas ja võrdsed. 8. Nimeta seitse ajaloolist isikut, kelle leidsid teosest. Kes nad on (tähtsus ajaloos) ning kuidas on nad seotud peategelase looga? Paul Keres- kõige kuulsam eesti maletaja. Ullo käis Kerese vastu mängimas male simultaani. Raimund Kull- oli tol aja kõige kuulsam eesti dirigent. Ullo ja Lia käisid Estonia teatris, siis nad kohtusid Kulliga ning ajasid juttu, kuna Kull oli Ullo peretuttav. Kaarel Eenpalu- oli tol ajal Eesti riigivanem. Ullo töötas tema alluvuses. Johann Laidoner- üks kuulsamaid eesti sõjaväe juhte. Ullo käis koos temaga NSV Liidu lepingule allakirjutamas. Friedebert Tuglas- üks kuulsamaid eesti kirjanike ja kirjandustealastest
järgmised näited), edelakirde suund, KoseMänniku bussiliin, TartuKääriku maraton, LelleTüri raudteelõik; vt ka järgmine punkt; 52 9. rinnastatud täiendite vahele, kui vähemalt üks neist on sidekriipsuline või mitmesõnaline: Ameerika Ühendriikide Prantsuse maavõistlus, Euroopa Lõuna-Ameerika jalgpallimats, Paul Kerese Mihhail Botvinniku partii, Elmar Muugi Mihkel Tedre grammatika (nendes näidetes saab mõttekriipsu asendada ka sõnaga ja); vahemaakriips: Kohtla-Järve Tallinna gaasijuhe, autobussiliin Ristiku t Paldiski mnt Toompuiestee Rannamäe tee, Tallinna Maini-äärse Frankfurdi lennuliin; 10. rahasummade kirjutamisel, kui täis- või kümnendosa on null: 65. kr, 65. (65 krooni), .80 kr, .80 (80 senti); 11
34186 8690012-1Otsa 57.84467027.251950 34186 Lasva vald 135605 7000664-1Otsa 59.03081224.707359 135605 Rapla vald 135606 7000665-1Otsa 59.03070224.707825 135606 Rapla vald 132917 47317-1 Otsa tee 59.22225424.588177 132917 Saue vald 132918 47311-1 Otsa tee 59.22226124.588570 132918 Saue vald 38151 Oulu 64.99999925.469999 38151 28114 4400400-1Outokumpu59.39670827.294528 28114 Kohtla-Järve linn 1010 05903-1 P. Kerese 59.37791424.717858 1010 Nõmme 1011 05904-1 P. Kerese 59.37715124.717719 1011 Nõmme 1396 14404-1 P. Pinna 59.43495124.838212 1396 Lasnamäe 1459 15604-1 P. Pinna 59.43550524.836728 1459 Lasnamäe 1460 15605-1 P. Pinna 59.43465124.834731 1460 Lasnamäe 28385 7400522-1Paadla 58.28803722.314412 28385 Lääne-Saare vald 28386 7400523-1Paadla 58.28810422.313915 28386 Lääne-Saare vald 25838 6700651-1Paadremaa58.51057923
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
