ajalugu - Rootsi aeg eestis (0)

5 VÄGA HEA

Rootsi suurriigi ajastu

Suhted Venemaa ja Poolaga:

Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa .
Gustav II Adolf ajal – 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile.

Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas:

Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel)
30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma)
Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi edukas (1645 läks rootsi valdusesse taanile kuulunud saaremaa)
Vestfaali rahuleping (rootsi sai enda kontrolli alla oderi, elbe ja weseri jõgede suudmed)

17 saj I poolel oli rootsist kujunenud suurriik , mis omandas juhtiva koha kogu põhja-euroopas: läänemerest oli saanud rootsi sisemeri ; rootsile kuulus eesti- ja liivimaa; lõpu rootsi riigi ajastule tegi kaotus põhjasõjas (1700-1721)

Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel

Kaks kubermangu: eestimaa ja liivimaa

Rüütelkonnad: maapäev ja 12 maanõunikku

Kohtuvõim: gustav II adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgeim kohtuvõim läks riiklikele kohtutele.
Eestimaa

Liivimaa
ADRA- KOHTUNIKUD
Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike hulgast)
SILLA-
KOHTUNIKUD
MAAKOHTUD
Talupoegade ja mitteaadlike süüasjad ( maakonnas )
MEESKOHTUD
ÜLEMKOHUS (Tallinnas)
Raskemad ja aadlike kuriteod
ÕUEKOHUS (Tartus)

Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal:

Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest )
Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks )

Karl XI reformid ja Liivimaa aadlikevastane tegevus:

Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon (riigitulud kasvasid, mille arvel kaeti provintside valitsemiskulud ; eramõisad käsitleti lääniõiguse alusel – ei saanud müüs, osta jne)
Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine (J. R. Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhutamises süüdi ; Patkul oli haritud, kuid kiuslik maanõunik, keda stockholmi erakorralises kohtus süüdistati kuninga solvamises ning mässulistes kirjutistes ja tegevuses; mõisteti surma vara konfiskeerimisega, kuid põgenes välismaale ja sai põhjasõja eel vihaseks intriigitsejaks Rootsi vastu)
Aadli omavalitsuse piiramine (maapäev allutati kindralkubernerile)
Uus haldusjaotus (maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega(eesti-läti piir) ; valga linn jäi läti poolele)

Majanduslik areng ja talurahva õiguslik seisund
a) Agraarolud: 17.-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad ( baltisakslased ), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)).
b) Eesti kui “Rootsi viljaait”: põhjapoolseim vilja eksportiv maa (peamiselt talirukis ja oder ; vähem kaer ja nisu; tollivabalt rootsi ja vene sõjaväele baltikumis)
c) Talumajapidamine 17.-18.saj. (40 tuhat ) : põlluharimine (peamiseks teravili, ka lina, hernes ja naeris ), kolmeväljasüsteem, karjakasvatus (lambad, kitsed , sead, lihaloomana ka lehmad), veo- ja künniloomaks härjad, rehielamu .
d) Talurahva õiguslik olukord Rootsi ajal. Võrdlus Rootsi aja alguse ja lõpuga
Rootsi aja algul
Rootsi aja lõpul

sunnismaisus
teokoormised sõltusid mõisniku suvast

koormised seati vastavusse talu võimalustega ja märgiti üles vakuraamatutesse – vähenes mõisnike omavoli

kodukariõigus
kohtunikuks mõisnikud

piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed)
võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral

Tulemused: pärisorjus sisuliselt kaotati riigimaadel; mõisnike võim talupoegade üle vähenes, kellest said kuninga alamad.
Koormised: teotöö (igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahendiga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd ( heinategu , viljalõikus), mõisavooris käimine (talvine viljavedu linna), loonusadam (vili, loomad, puud, hein, mesi ), osalemine ajujahis (karud, hundid )

4. Varauusaegsed Eesti linnad
a) 16.saj. lõpul oli Eestis 10 linna:

Uuteks linnadeks Kuressaare (1563) ja Valga (1584)
Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse
Tallinn- Eesti suurim linn (17.saj. Rootsi suuruselt 3. linn Stockholmi ja Riia järel (10 000 el.))
Tartus, Narvas ja Pärnus 3000-4000 el., teistes u. 1000 (Rootsi ajal Narva õitseng, millest taheti teha Rootsi teist pealinna
Püsis keskaegne linnade omavalitsus , mida riigivõim suuresti kärpis (kodanikuõigused vaid sakslastest ülemkihil)

b) Kaugkaubandus :

Eesti transiidi tähtsus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel vähenes tänu uutele kaubateedele
transiit oli võõramaalaste käes (saksa ja inglise kaupmehed)
17.saj. edenes Narva kaubandus tänu soodsale asendile Vene piiril
eksportkaubad: vili, Venemaalt lina, kanep, puit, tõrv…
importkaubad: sool, metall , heeringas , tubakas , vürtsid, vein, klaas, paber…
riik sai tulu tollimaksust

c) Sisekaubandus:

säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelise konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir (n. Viljandis 6)
18.saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt
sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees , kellega äri ajada
olulisemad kauplemiskohad olid laadad – laadapäevad nii linnas kui maal

d) Käsitööndus

Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi – suleti eestlasi koondanud Oleviste gild)
Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale ( tellis , puit, vaskplekk); seep , küünlad jm. tarbekaubad)
17.saj. loodi manufaktuure – käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski ; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur)

Vaimuelu ja kultuur
a)Rahvahariduse edendamine

Põhjused (ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda ; piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine ; köster – kirikuõpetaja abiline ; 1642 – I eestikeelne aabits)
B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana ( 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar –õppeasutus koolmeistrite ettevalmisatmiseks ; mõisnike vastuseis ; 2 parima õpilasega Karl XI juures (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) ; tagasiteel 2.reisilt hukkus tormises Läänemeres ; 4 aastaga valmistati ette umbes 160 noormeest kooliõpetajateks)

Talurahvakoolide asutamine (Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks - Forseliuse ajal 41 kooli ; kooli pidid minema need, kes kodus ei saanud lugemist selgeks ; Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta kõrge)

b)Eestikeelne kirjasõna

Raamatutrükkimise algus 1630.aastail (suuremates linnades trükikojad; Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega)
Estofiilidest sakslaste loodud 2 kirjakeelt (tartumurdeline (Lõuna-Eestis); tallinnamurdeline (Põhja-Eestis); tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes; Johann Hornungi I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) – nn. vana kirjaviis , mis kasutusel 19.saj. keskpaigani)

c)Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool

Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana
Gümnaasiumid (1630 Tartus; 1631 Tallinnas ja Riias)
1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf) (neli teaduskonda – arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond ; ladinakeelsed loengud ja disbuudid – vaidlused õpitu põhjal ; stipendium – toetusraha edukamatele ; tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnus kuni Põhjasõjani 1700a

c) Luteri kirik ja võitlus väärusuga

Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsi-aegses Eestis (luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine – piiskop Joahim Jhering ; temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade pakkupanemine kirikuuksel, häbipingil põlvitamine jne.))
Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt.) (nn veeproov – kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale ; piinamistega süüdistuste omaksvõtmine ; elusalt põlemine tuleriidal – viimane surmanuhtlus 1699)

d) Kujutav kunst ja arhitektuur

Baroki võidukäik (17. saj algul veel klassitsism ; saj. keskpaiku sai peastiiliks barokk )
Kujutav kunst (puunikerdused kirikutes jm hoonetes – Tallinna meister Christian Ackermann ; kiviraidurite rõngasristid päikesevalguse sümbolitena hauamonumentidel ; baroksed seina- ja laemaalingud ; varasemast rohkem portreemaale)
Uut tüüpi linnade kaitseehitised bastionid (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused , mida hoidsid koos müürid ; sees olid ruumid kaitsemeeskonnale ja laskemoonale ; kõrgemal astangul olid suurtükid ; Tallinna 11 bastionist valmis 3 - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (e. Harjumägi, Lindamägi ja Rannamägi) ; Narva bastionid)
Linnaarhitektuur (paljuski veel keskaegne linnapilt ; suuremad ehitustööd sõdades kannatanud linnades (Narva, Tartu, Pärnu) ; eriti suuri töid tehti jõukas Narvas, kuhu rajati mitmeid barokkehitisi – toomkirik , raekoda , börsimaja)

e) Talupojakultuur

Toit ( rukkileib ja soolasilk ; jahu- ja tangupudrud ; herned , oad ; rikkalikum laud pulmade ja jõulude ajal ; kali ja õlu)
Uudseks Rootsi aja lõpul tubakas ja viin (põletati rukkist ; levis kõrtsikultuur
Riietusele mõjusid Rootsist tulnud moevoolud (pikitriibuline seelik ; meeste murumüts ja põlvpüksid)

Eestimaa – kubermang ehk põhja-eesti.
Liivimaa – kubermang ehk lõuna-eesti ja põhja-läti ning eriseisundiga saaremaa.
Kindralkuberner – rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (tallinnas ja riias)
Rüütelkond – aadlike seisuslik omavalitsusorgan (eesti-, liivi-, ja saaremaal)
Maapäev – rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant)
Maanõunikud – (12 tk) maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud.
Reduktsioon – mõisade taasriigistamine (riigikassa paremaks täitmiseks)
Rehielamu – eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja , mis koosnes köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks.
Vakuraamatud – sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja talupere suurusest .
Adramaarevisjon – nende käigus (7-8 aasta järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad.
teotöö - igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahenditega
abitegu - kiireloomulised hooajatööd (heinategu, viljalõikus)
mõisavooris käimine – talvine viljavedu linna.
sõbrakaubandus - igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada
manufaktuurid - käsitööl põhinevaid suurettevõtted
köster – kirikuõpetaja abiline
disbuut – vaidlus õpitu põhjal
stipendium – toetusraha edukamatele
barokk – 17 saj algul sai arhitektuuri peastiiliks barokk. Barokk on iseloomulik Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
bastionid - linnade kaitseehitised (5-nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mis hoidsid koos müürid. Sees ruumis kaitsemeeskonnale ja laskemoonale. Kõrgemal astandul suurtükid.) tallinnas 3 – ingeri, rootsi ja skoone bastionid.
Vassili Šuiski – vene tsaar, kes kutsus rootsit appi, kui 1609 tungisid poola väed venemaale.
Karl IX – rootsi kuningas, kelle ajal rootsi suhted poolaga halvenesid, kes võttis liitlaseks venemaa ja võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa.
Gustav II Adolf – karl IX poeg, kes troonile saades oli 17. Aastane. Oskad 5 keelt ja noorusele vaatamata oli valitsemiseks küps.
Johan Skytte – kindralkuberner, kes viis täide võimu- ja kohtukorralduse. Haridusolude korraldaja.
Karl XI - Tema reformid kunigavõimu tugevdamiseks.
J.R. Patkul – maanõunik, ta anti kohtu alla ja mõisteti mässu õhutamises süüdi. Mõisteti surma vara konfiskeerimisega, kuid põgenes välismaale.
B.G. Forselius – koolmeistrite ettevalmistaja . Tagasiteel 2. Reisilt hukkus tormises läänemeres.
Heinrich Stahl – eesti keele õpik, kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega.
Johann Hiornung – I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) – nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. Saj. Keskpaigani.
Joahim Jhering – piiskop. Temalt range kirikukaristuse süsteem (jalgade pakkupanemine kirikuuksel, häbipingil põlvitamine jne.)
Christian Ackermann – tallinna meister – puunikerdused kirikutes jm hoonetes.
1617 – stolbovo rahuga omandas Rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni.
1629 – altmargi vaherahuga kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile.
1645 – brömsebro rahuga läks muuhulgas rootsi valdusesse seni taanile kuulunud saaremaa.
1648 – kirjutati alla vestfaali rahulepingule, mis lõpetas 30. Aastase sõja.
1684 – avati forseliuse seminar
1630 – tartus asutati eesti esimene gümnaasium
1632 – asutati tartu ülikool (gustav II adolf)
1642 – I eestikeelne aabits

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiisDeppWatson Õppematerjali autor

Rootsi keskvõim Rootsi aeg eestis ajalugu Karl XI reformid Varauusaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti varauusaeg

juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ümberringi tegutsesid

Ajalugu

doc

Rootsi aeg

1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist

Ajalugu

docx

Ajalugu II kursus

Ajalugu II kursus Rootsi aeg Eestis 1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus 1583 - Pljussa vaherahu - Venemaa ja Rootsi vahel / Põhja-Eesti kui ka Ingerimaa vallutatud linnused 1629 - Altmargi vaherahu - Rootsi ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti), Põhja-Läti koos Riiaga 1645 - Brömsebro vaherahu - Rootsi ja Taani vahel / Saaremaa 1660 - Olivia vaherahu - Rootsi ja Poola / Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale + Ruhnu saar Asutus 1558 - Enne Liivi sõda: 250 000 - 300 000 inimest 1629 - 120 000 - 140 000 inimest, Altmargi vaherahu, sõja lõpppunkt, vahepeal oli olnud koloniseerimine 1695 - 350 000 - 400 000 inimest, enne näljahäda, talurahva jõuline kasv peale sõda, eestlasi ei võetud Rootsi sõjaväkke, pikk rahuaeg

10.klassi ajalugu

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel

Eesti ajalugu

docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu

Ajalugu

doc

Rootsi aeg Eestis

Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660)

Eesti ajalugu

doc

Eesti Rootsi ajal 17. saj

Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased

Ajalugu