Facebook Like

EESTI MAKSUSÜSTEEM (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

EESTI MAKSUSÜSTEEM


Maksusüsteemid 1
Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem ? 4
Eesti maksusüsteem 5
Eesti maksud 5
Maksustamise üldised põhimõtted 6
Maksusüsteemi stabiilsus 7
Maksukoormus 8
Maksusoodustused 8
Rahvusvaheline maksustamine 9
Maksude haldamine 9
Maksuraha kasutamise kontroll 10
Eesti maksusüsteemi ajalugu 11
Eesti maksusüsteemi põhijooni 1994 – 1999 12
  Eksperiment ettevõtte tulumaksu kaotamisega  15
EL ja Eesti maksusüsteem 23
Kokkuvõtteks 25
Kasutatud kirjandus 27
Summary   28

Maksusüsteemid


Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast , liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi .
Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas.
Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Oletame, et tulumaksu süsteem on progressiivne ja 2 astmega (tulumaksuvaba miinimumi loetakse küll lihtastmeks, aga selle üle ka vaieldakse): tulumaksuvaba miinimum on 4000 krooni kuus (48 000 krooni aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 40 000 krooni kuus (480 000 krooni aastas) ja viimane aste 40 001 krooni kuus ja rohkem(üle 480 000 krooni aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma : kogupalk (neto palk) ehk ka ( brutopalk - netopalk) : brutopalk x 100(et saada %) = mingi %
Kolm näidet:
Kui inimene saab 12 000 krooni kuus palka ( bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum(4000) ja maksu makstakse 8000 krooni pealt 20% (8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (12 000 - 10 000) : 12 000 x 100 = 16.67%
Kui inimene saab 50 000 krooni kuus palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 46 000. Teine aste on kuni 40 000 krooni, 40 000 kroonilt võetav maksuprotsent on 20. 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmas määr on 40 000 kroonist üle jääv suumma ja seega 46 000 - 40 000 (2. aste) = 6000, millelt makstakse tulumaksu 30%. 6000 x 0.3 = 1800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (6000 - 1800) = 40 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (8000 + 1800) : 50 000 x 100 = 19.6%
Kui inimene saab palka 100 000 krooni palka(bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 96 000 krooni. Teises astmes võetakse tulumaksu kuni 40 000 kroonilt 20%, seega 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmandas astmes võetakse maksu 30% ja seda 40 000 kroonist üle jäävalt summalt ehk 96 000 - 40 000 = 56 000 krooni. 56 000 x 0.3 = 16 800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (56 000 - 16 800) = 75 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (100 000 - 75 200) : 75 2000 x 100 = 32.98%
Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär, aga ei saavuta kunagi kõrgeima maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise).
Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks.
Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000 kroonise sissetulekuga perekonna jaoks 3,6% ja 100 000 sissetulekuga pere jaoks vaid 0,9%. Seega maksab väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga.

Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?


Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset krooni piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 krooni väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele .
Maksusüsteem on neutraalne siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem, — isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga.
Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 500 krooni kuus. Sellisel juhul maksab 1000 kroonise sissetulekuga inimene maksudeks vaid 13% ja 10 000 kroonise sissetulekuga inimene 24,7% oma sissetulekust. Järelikult on iga järgmise krooni maksumäär ehk piirmaksumäär erinev.
Erinev piirmaksumäär võib kaotada indiviidi ajendi enam teenida, kuna iga järgmise krooni eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse.
Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 500 krooni kuus on maksuvaba tulu, lisaks saavad kõik kuni 1000 krooni suuruse sissetulekuga indiviidid toetuseks 500 krooni. Sellisei juhul maksab töötaja, teenides 1001 krooni, maksudeks 62,96%, kuna ta kaotab lisaks 130,26 krooni suurusele maksudele veel ka 500 krooni toetusi.
Sellisel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 1000 krooni.

Eesti maksusüsteem


Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.

Eesti maksud


Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu:
  • tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. aastal 21% ning alates 2009. aastast 20%);
  • sotsiaalmaks (maksumäär 33%);
  • maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas);
  • hasartmängumaks;
  • käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%);
  • tollimaks ;
  • aktsiisid ( alkoholiaktsiis , tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis)
  • raskeveokimaks .

Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa:
  • müügimaks;
  • paadimaks;
  • reklaamimaks;
  • teede ja tänavate sulgemise maks;
  • mootorsõidukimaks;
  • loomapidamismaks;
  • lõbustusmaks;
  • parkimistasu.

Maksustamise üldised põhimõtted


Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. “Lihtsa ja väheste eranditega” maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks.
Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. EML peab õigeks tõsta lähetuskulude päevaraha ja töötaja isikliku sõiduautohüvitise määrasid, viies need vastavusse tegelike kuludega.
EML peab õigeks tulumaksuseaduse muudatusi, mis vabastaksid füüsilise isiku reinvesteeritud kapitalitulu tulumaksust. Maksusüsteem peab soodustama säästmist ja investeerimist.
Maksukoormust suurendavate muudatuste sisseviimisel tuleb arvestada õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Lubamatu on maksukohustuste tagasiulatuv kehtestamine, samuti tähtajaliste maksusoodustuste ennetähtaegne tühistamine või tähtajaliselt fikseeritud määrade enneaegne tõstmine.

Maksusüsteemi stabiilsus


Maksusüsteemi stabiilsus on riigi usaldusväärsuse üks tagatisi. Stabiilne ja eelnevalt teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil suurema täpsusega koostada pikemaajalisi arengukavasid ning neid tulemuslikumalt ellu viia. Seetõttu tuleb maksuseaduste kergekäelisest muutmisest hoiduda ja iga vajalik muudatus peab olema otsustatud vähemalt üks aasta enne jõustumist.
Maksuseaduste väljatöötamine peab toimuma osalusdemokraatia põhimõttel ja nende menetlus ranges vastavuses Riigikogu kodukorra seadusega. Maksuseaduste muutmisel tuleb läbi viia põhjalik analüüs muudatuste majandusliku mõju kohta, samuti tuleb analüüsida, milliseid probleeme võib muudatuse rakendamine praktikas kaasa tuua.
Tähtsamate ja põhimõtteliste muudatuste kohta tuleb anda seaduseelnõu seletuskirjas põhjalik ja arusaadav selgitus. Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuste jõustumist.
Seadusloomesse tuleb rohkem kaasata praktikuid, kes oskavad hinnata muudatuste mõju maksumaksja ja maksuhalduri igapäevasele tööle. Samuti tuleb rohkem kasutada välisriikide kogemust ning võtta üle sellest parim.
Seaduste arusaadavuse tagamiseks ja tõlgendusprobleemide vältimiseks tuleb rohkem rõhku panna eelnõude ja seletuskirjade keelelisele toimetamisele. Ainult korrektses ja õiges eesti keeles kirjutatud seadus saab olla maksumaksjatele üheselt arusaadav.

Maksukoormus


Maksukoormus peab alanema. Riigile laekuvat raha peab kokkuhoidlikumalt kasutama. Lubamatu on priiskamine ja raha sihipäratu või kontrollimatu kulutamine.
EML peab
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
EESTI MAKSUSÜSTEEM #1 EESTI MAKSUSÜSTEEM #2 EESTI MAKSUSÜSTEEM #3 EESTI MAKSUSÜSTEEM #4 EESTI MAKSUSÜSTEEM #5 EESTI MAKSUSÜSTEEM #6 EESTI MAKSUSÜSTEEM #7 EESTI MAKSUSÜSTEEM #8 EESTI MAKSUSÜSTEEM #9 EESTI MAKSUSÜSTEEM #10 EESTI MAKSUSÜSTEEM #11 EESTI MAKSUSÜSTEEM #12 EESTI MAKSUSÜSTEEM #13 EESTI MAKSUSÜSTEEM #14 EESTI MAKSUSÜSTEEM #15 EESTI MAKSUSÜSTEEM #16 EESTI MAKSUSÜSTEEM #17 EESTI MAKSUSÜSTEEM #18 EESTI MAKSUSÜSTEEM #19 EESTI MAKSUSÜSTEEM #20 EESTI MAKSUSÜSTEEM #21 EESTI MAKSUSÜSTEEM #22 EESTI MAKSUSÜSTEEM #23 EESTI MAKSUSÜSTEEM #24 EESTI MAKSUSÜSTEEM #25 EESTI MAKSUSÜSTEEM #26 EESTI MAKSUSÜSTEEM #27 EESTI MAKSUSÜSTEEM #28 EESTI MAKSUSÜSTEEM #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 222 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silja500 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (5)

pchela profiilipilt
pchela: Materjal annab ülevaadet paljudest asjadest. Aga mind ei aidanud eriti, sest oli vaja materjali natuke teise nurga all vaatega
02:13 21-12-2011
MarianK profiilipilt
Marian Kuusk: Väga informatiivne, aitas palju.
13:13 26-03-2014
ebras profiilipilt
ebras: Polnud päris see
22:09 08-02-2011


Sarnased materjalid

7
doc
Eesti maksusüsteem
14
pdf
Eesti maksusüsteem
7
doc
Eesti maksusüsteem
7
doc
EESTI MAKSUSÜSTEEM
9
odt
Eesti ja Soome maksusüsteem
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
11
doc
Prantsusmaa maksusüsteem
32
docx
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun