Eesti maksusüsteem (0)

Kool

Eesti maksusüsteem

Referaat
Nimi
Linn
2015

Sisukord

Eesti maksusüsteem 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Maksustamise üldised põhimõtted 3
Maksusüsteem Eestis 4
Maksusüsteemi stabiilsus 4
Maksukoormus 5
Maksude haldamine 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast , liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi.
Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus , tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted , kilekotid või bensiin . Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama kaasa ka stabiilsele majandusarengule, tõstes maksukoormust majanduse ülekuumenemise faasis. Nii maksude endi kui ka maksutulude eest pakutavate teenuste ja toetuste abil saab vähendada tulude ja tarbimisvõimaluste ebavõrdsust ühiskonnas.

Maksustamise üldised põhimõtted

Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. „Lihtsa ja väheste eranditega” maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks. Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist.
Maksusüsteemi saab lugeda neutraalseks siis, kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi( osa palgast, mille peale tulumaksu maksma ei pea ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam, kui suure sissetulekuga inimestel.

Maksusüsteem Eestis

Kõik Eesti strateegiad ja arengukavad on ühel meelel selles osas, et maksupoliitika peab aitama kaasa majandusarengule ja motiveerima ettevõtlust. Sellest järeldatakse, et maksud ettevõtlustulult ja tööjõult peaksid olema madalad. Kui ettevõtlustulude tegelik maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse.
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks , maamaks , hasartmängumaks, käibemaks , tollimaks , aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks , lõbustusmaks ja parkimistasu.

Maksusüsteemi stabiilsus

Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil koostada täpsemaid pikemaajalisi arengukavasid ning neid paremini ellu viia. Seetõttu tuleks hoiduda maksuseaduste kergekäelisest muutmisest ja iga vajalik muudatus peab olema otsustatud pikalt ette.
Maksuseaduste väljatöötamine peab toimuma osalusdemokraatia põhimõttel ja nende menetlus ranges vastavuses Riigikogu kodukorra seadusega. Maksuseaduste muutmisel peab läbi viima põhjaliku analüüsi muutuste majanduslike mõjude kohta, samuti tuleb mõelda, millised probleeme võib muudatuste rakendamine endaga kaasa tuua. Tähtsamate muudatuste kohta tuleb anda seaduseelnõu seletuskirjas põhjalik ja arusaadav selgitus . Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuse jõustumist.

Maksukoormus

Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine , käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades , võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes – töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei kanna sageli maksu tegelikku koormust. Maksukoormuse kannab reeglina see, kes ei saa maksukoormust edasi kanda teistele turuosalistele, sest ta on vähem paindlik või tal on konkurente rohkem. Nii on näiteks palgalt võetud maksud enamuses ikkagi töötaja kanda, sest töötajatel puudub töötamisest saadavale sissetulekule pikaajaliselt alternatiiv .

Maksude haldamine

Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML( Eesti Maksumaksjate Liit) on seisukohal, et maamaks on liialt kulukas ning tuleb kaotada või ümber korraldada. Maksuhaldur peab maksumaksjaga käituma kui võrdse partneriga. EML peab oluliseks maksuametnike professionaalset väljaõpet ja täiendkoolitusi. Hea maksuametnik peab olema hea praktikas kui ka teoorias ning ta peab tundma turumajanduse reegleid ja olema hea suhtleja. Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt. EML toetab siduvate eelotsuste süsteemi sisseviimist Eestis.
 
Maksukohustuslased peaksid riiki nägema kui vahendit, mille kaudu tagatakse kõigile ja igaühele tema õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimine. Eeltoodu kätkeb endas ka maksukohustuslase kohustust ausalt ja tähtaegselt oma maksukohustused täita. EML peab vajalikuks korraldada koostöös maksuhalduriga maksumaksjate pidevat teavitamist ja koolitamist, et aidata kaasa üldise maksualase teadlikkuse ja õiguskuulekuse kasvule.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks annan enda hinnangu Eesti maksusüsteemile. Usun, et Eesti maksusüsteem toimib hästi ning midagi suurt muuta ei tuleks. Tuleks muuta vaid inimeste negatiivset suhtumist maksudesse. Kuigi maksud on meie jaoks kõrged, tuleb neid siiski maksta, et me saaksime nende eest hüvesid, mis on meile vajalikud. Loodan et Eesti ei võta eeskuju ei Soomelt ega mõnelt muult riigilt vaid jätkab enda vana toimivat süsteemi pidi.

Kasutatud kirjandus

Maksusüsteemi üldiseloomustus http://stud.sisekaitse.ee/Elling/Maksususteem/maksussteemi_ldiseloomustus.html
Eesti maksusüsteem
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_maksus%C3%BCstee m
Eesti maksukoormuse areng
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike%C3%BChiskond/Kodanike_ja_poliitikakujundajate_dialoog__V%C3%9CF_/praxis_nr5_veeb.pdf
Maksud ja maksusüsteem
https://www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/maksud_2/maksusustee m
7