Eesti maksusüsteem (1)

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Teenindusosakond
Eesti maksusüsteem
Referaat
Koostaja : Tomas- Daniel Naanuri
Juhendaja : Georgi Vändre
Vana-Võidu 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Eesti maksud 4
Eesti riigi kehtestatud maksud 4
Kohalikud maksud 4
Riigi maksud 5
Erinevad maksusüsteemid 6
Proportsionaalne maksusüsteem 6
Progressiivne maksusüsteem 6
Regressiivne maksusüsteem 7

Sissejuhatus

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast , liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.

Eesti maksud

Eesti riigi kehtestatud maksud

• tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%)
  
• sotsiaalmaks (maksumäär 33%)
  
• maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas);
  
• hasartmängumaks
  
• käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%)
  
• tollimaks
  
• aktsiisid ( alkoholiaktsiis , tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis )
  
• raskeveokimaks
  

Kohalikud maksud

• müügimaks
  
• paadimaks
  
• reklaamimaks
  
• teede ja tänavate sulgemise maks
  
• mootorsõidukimaks
  
• loomapidamismaks
  
• lõbustusmaks
  
• parkimistasu
  

Riigi maksud

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Tulumaks võib olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks.
Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi.
Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0% ja 5%.
Tollimaks on maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole.
Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.

Erinevad maksusüsteemid

Proportsionaalne maksusüsteem

Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas.

Progressiivne maksusüsteem

Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Oletame, et tulumaksu süsteem on progressiivne ja 2 astmega(tulumaksuvaba miinimumi loetakse küll lihtastmeks, aga selle üle ka vaieldakse): tulumaksuvaba miinimum on 4000 krooni kuus(48 000 krooni aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 40 000 krooni kuus(480 000 krooni aastas) ja viimane aste 40 001 krooni kuus ja rohkem(üle 480 000 krooni aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma : kogupalk(neto palk) ehk ka ( brutopalk - netopalk) : brutopalk x 100(et saada %) = mingi %
Kolm näidet:
Kui inimene saab 12 000 krooni kuus palka( bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum(4000) ja maksu makstakse 8000 krooni pealt 20%(8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (12 000 - 10 000) : 12 000 x 100 = 16.67%
Kui inimene saab 50 000 krooni kuus palka(bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 46 000. Teine aste on kuni 40 000 krooni, 40 000 kroonilt võetav maksuprotsent on 20. 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmas määr on 40 000 kroonist üle jääv suumma ja seega 46 000 - 40 000(2. aste) = 6000, millelt makstakse tulumaksu 30%. 6000 x 0.3 = 1800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (6000 - 1800) = 40 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (8000 + 1800) : 50 000 x 100 = 19.6%
Kui inimene saab palka 100 000 krooni palka(bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 96 000 krooni. Teises astmes võetakse tulumaksu kuni 40 000 kroonilt 20%, seega 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmandas astmes võetakse maksu 30% ja seda 40 000 kroonist üle jäävalt summalt ehk 96 000 - 40 000 = 56 000 krooni. 56 000 x 0.3 = 16 800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (56 000 - 16 800) = 75 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (100 000 - 75 200) : 100 000x 100 = 24.80%
Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär, aga ei saavuta kunagi kõrgeima maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise).
Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks.

Regressiivne maksusüsteem

Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000 kroonise sissetulekuga perekonna jaoks 3,6% ja 100 000 sissetulekuga pere jaoks vaid 0,9%. Seega maksab väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga.
7