Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU
PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED
Uurimustöö
Tartu 2008
Sisukord:
Sissejuhatus 3
Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel? 4
Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud? 4
Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga? 5
Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga? 8
Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade 10
Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest 12
Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega 14
A. Õpetajate arvamused Euroopa Liidust ja hariduse arengu perspektiividest. 14
B. Tudengid 14
Artiklid 17
Elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur 17
Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on hüppeliselt tõusnud 18
Majandusanalüütikud: Euroopa Liiduga ühinemine mõjub Eesti majandusele hästi 19
EUROOPA LIIDU HOIAKUTE FAKTORID 20
Meetodi kirjeldus 20
Tulemused 21
EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE 21
Kasutatud kirjandus: 23
Lisad: 24

Sissejuhatus

Eesti integreerumine Euroopasse on tervikprotsess, mis kulges mitmete, nii avalikult jälgitavate argumentatsioonide kui ka hoopis varjatutematel mentaalsuse tasanditel. Otsuse tegemisse kaasati tegelikult Eesti kogu lähiminevik ja tollase Eesti väga erinevad elukihistused.
Deklaratsioonid Eesti igipõlisest kuulumisest Euroopasse olid mõnda aega ikkagi retoorika . Et Eestist võinuks saada taas kindlalt Euroopasse kuuluv riik, pidi meie riikluse taastamisega kaasnema või õigemini sellele järgnema hoopis kiiremad ja põhjalikumad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused, kui need toimusid kusagil mujal postkommunistlikus Euroopas. Balti riigid olid tundmatud, väikesed ja ilma ajaloolise imidžita riigid Venemaa naabruses . Veelgi enam, Eesti pidi end „ muutma nähtavaks”, suutma sisendada veendumust, et ta on enam kui lihtsalt „taasiseseisvunud riik” või Nõukogude Liidu küljest pudenenud kild. „Euroopa Liidu kanditaatriigi” staatus oli põhimõtteline murrang uue identiteedi kujundamisel nii Eestis kui mujal Euroopas, aga ka Venemaal.

Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?

Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute liikmete jaoks. Iga laienemine on toonud kasu Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele.
Laienemine võimaldab tugevdada poliitilist stabiilsust ning parandada madalama arengutasemega liikmesriikide majanduslikku taset.

Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?

Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Näiteks kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest "vanasse Euroopa Liitu": seda piirab kuni 7aastane üleminekuaeg, seega kõik soovijad ei pääse kohe kõigisse liikmesriikidesse tööle.

Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?

Kuna Eestis oli laialdaselt levinud arusaam, et Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga puudub alternatiiv , siis rõhutas nii Eesti ametlik europropaganda kui ka ajakirjandus pigem liitumise positiivseid aspekte . Nii üritati Eesti avalik arvamus muuta ühinemise võimalike negatiivsete tagajärgede suhtes tolerantsemaks. Üldise hoiaku kohaselt olid liitumise negatiivsed ilmingud lihtsalt hind, mida Eestil tuli maksta Euroopa Liitu kuulumise hüvede eest. Seejuures kaalusid liitumise positiivsed aspektid selgelt üle negatiivsed, olid Eesti eurooptimistid veendunud.
Kõige sagedamini mainitakse Euroopa Liidu astumise positiivsete aspektidena eeldatavat majanduslikku kasvu ning riiklikku julgeoleku paranemist. Kuna Eesti NATO -sse pääsemine oli tänu Venemaa vastuseisule osutunud üsna problemaatiliseks, siis oli tekkinud oht, et Euroopa Liidu julgeolekupoliitilist rolli võidakse hakata üle hindama .
Eurominister Andra Neidemann pidi samuti vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liit ei ole kaitseorganisatsioon, kuigi mõningaid olulisi poliitilisi julgeolekugarantiisid Euroopa Liidu liikmestaatus annab. Riigikogus peetud välispoliitilisel arutelul ettekandega esinenud tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas sel puhul vajalikuks isegi rõhutada, et „Eesti ei käsitle oma Euroopa Liidu tulevasest liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga seotud küsimused tuleb lahendada teises kontekstis ja mitte tuua Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu saamiseks see organisatsioon ei ole loodud.”
Julgeolekupoliitilise rolli asemel püüti rõhutada pigem ühinemise majanduslikku aspekti, eelkõige Euroopa Liidu turu avanemist Eesti toodetele, aga ka Euroopa Liidu maade investeeringute mahu kasvu, nagu ka võimalust saada otsest abi tootmise moderniseerimisel ja standartiseerimisel. Ilmselt seepärast domineeris 1997. aasta suvel liitmise majanduslik faktor tavakodaniku teadvuses julgeoleku-poliitilise kaalutluste ees, nagu kinnitas EMOR -i telefoni- gallup .
Seejuures nähti lähenemises Euroopa Liidule ka lähenemist teistsugusele majandus- ja kultuurikeskkonnale. Andra Neidemann rõhutas ka asjaolu, et „Euroopa seadusandluse omaksvõtmine parandaks oluliselt eesti majanduse garantii - ja kontroll- mehhanismide kvaliteeti.” Riigikogu liige Peeter Lorents mainis Äripäeva küsimustele vastates Euroopa Liiduga liitumise olulisemate plussidena, et see toob kaasa „suurema integreerituse, integratsiooni koos kvaliteedi unifitseeritusega. On garanteeritud teatud standartne kvaliteetkaup ja –teenus Euroopa tasemel. See sunnib ka meid sellesama kvaliteedi ja reeglistiku raames toimima .” Euroopa Liidu pooldajad leidsid ka, et majanduskeskkonna stabiliseerumine „vähendaks järsult aferistide võimalusi sulitempudeks Eesti majanduses.”
Euroopa Liiduga ühinemine seostus Eesti avalikus arvamuses üldiselt ka sotsiaalse keskkonna paranemisega. Efektiivse sotsiaalpoliitika puudumist tolle aja Eestis oli kohati hakatud pidama oluliseks takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Tõepoolest, üheks olulisemaks Euroopa Komisjoni etteheiteks Eestile oligi tõdemus, et siinne „valitsus näib olevat sotsiaalsfääri unustanud.” Eespool mainitud EMOR-i küsitluse põhjal pidi sotsiaalprobleemidega seonduvat Euroopa Liiduga ühinemise puhul oluliseks umbes neljandik küsitlutest. Samuti oli Euroopa Liitu astumist seostatud positiivsete muutustega töötervishoiu alal, sest see eeldas terve hulga vastavate seaduste ( tööohutuse ja töötervishoiu seaduse ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste sundkindlustus), ning teiste õigusaktide vastuvõtmist, mis Eestis tol ajal puudusid. Samas oli töökaitse üks neid valdkondi, mille puhul Euroopa Komisjon heitis Eestile ette Euroopaga liitumiseks vajaliku arengutaseme puudumist.
Euroopa Liiduga ühinemise puhul paranesid ka Eesti elanike reisimise ja töö leidmise võimalused Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti ajakirjanduslikus eurodiskussioonides olid need argumendid sinnamaani harva mainimist leidnud, aga ilmselt peeti neid iseenesestmõistetavateks. Andrei Hvostov oli sel puhul juhtinud tähelepanu asjaolule, et Euroopa turu üleküllastus puudutaks ka tööjõuturgu ning, samasuguseid karjääritegemise võimalusi, nagu olid Eesti noortel nt. ajakirjanduse, panganduse või riigiteenistuse alal Eesti, polnud neil tegelikult kusagil mujal.
Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka rahvussuhted ning Eesti elavate mittekodanike olukord. Liiduga ühinemisel peaks Eestis tekkima tuhandeid nn. eurovenelasi, s.t. inimesi, kel on kolmekordne identiteet . Eesti ühinemine Euroopa Liiduga annaks siinsetele venelastele võimaluse läheneda Euroopa suurrahvastele. Avaldades edukamalt survet Eesti senise kodakondsuspoliitika muutmiseks ja ignoreerida eesti keele omandamise nõuet. Eesti venelaste eurointegratsioonile võib iseloomulikuks saada tendents „vaadata Tallinnast mööda” - sellistele ootamatule järeldusele jõudis Andrei Hvostov. Siiski pole seda teemat veel kuigi sageli puudutatud. Eesti venekeelses ajakirjanduses, näiteks ajalehes Molodezh Estonii on kirjutatud, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga peaks olulisel määral muutuma eestlaste suhtlemist venelastesse. Seega eeldatakse mõlemalt poolt, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga parandab siinsete mitteeestlaste olukorda ja lahendab nende integratsiooni probleeme.
Üheks arvestatumaks plussiks eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaks olema ka võimalus saada osa Euroopa Liidu rohkearvulistest abiprogrammidest. PHARE programmi kõrval o Euroopa Liidul välja pakkuda ka väiksemaid ja paindlikumaid regionaalse arengu programme . Neist mõningaid on põgusalt tutvustatud ka eesti lugejale. Üsna sageli ongi Eesti ajakirjanduses rõhutatud, et Euroopa Liit toob Eesti jaoks kaasa uusi võimalusi regionaalpoliitika arendamiseks .
Eesti eurooptimistide arvates peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema Eesti jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad poliitikud näinud Eesti astumises Euroopa Liitu võimalust reguleerida suhteid Venemaaga, kelle jaoks Eesti osalemine Euroopa Liidu laienemisprotsessis oleks reaalseks märguandeks, et nii Eesti kui ka kogu Baltikumiga tuleks Venemaal asuda suhtlema teisel alusel kui seni, loobudes nn. lähisvälismaa doktriinist. Samas väidab Mart Laar, et Eesti ei tohiks jätta Euroopale muljet, nagu püüdleks ta Euroopa Liidu liikme staatusesse üksnes Venemaa pärast, vaid pigem rõhutama mõtet, et „ Euroopa tsivilisatsiooni laienemine oma loomulike piirideni on Euroopale ainsaks võimaluseks püsida konkurentsis ka algaval aastatuhandel.”

Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?

Eestis on praeguseks kujunenud olukord, kus kõik Eesti suuremad parteid on üsna üksmeelselt Euroopa Liiduga liitumise poolt. Europõhimõttes valitseb niivõrd selge põhimõtteline üksmeel, halvimal juhul võivad erakonnad süüdistada üksteist vaid eurointegratsioonitempo aeglustamises. Üksikute Euroopa Liidu vastaste poliitikategelaste puhul võib tekkida küsimus: kas nende vaated on tingitud üldse murest eesti rahva saatuse pärast. Sama tundub kehtivat ka Eesti ajakirjanduse euroskeptisismi suhtes, sest Euroopa Liidu vastane seisukohtade esindamine võimaldab end muuta „nähtavaks”. Üsna harva on Eesti ajakirjanduses tutvustamist leidnud ka rahvusvaheliste prominentsemate euroskeptikute seisukohad. On siiski üsna loomulik, et Euroopa Liidu liikmestaatusega kaasnevate eeldatavasti negatiivsetele nähtustele pööratakse kohati võib-olla isegi põhjendamatult suurt tähelepanu, sest ka eurooptimiste ja mõõdukaid huvitab „hind”, mida meil tuleb maksta liitu kuulumise hüvede eest.
Tavaks on kujunenud mainida Eesti Euroopa Liiduga ühinemise negatiivsetest tagajärgedest esimesena riikliku suveräänsuse vähenemist. Küsimust suveräänsuse delegreerimisel väljapoole Eestit seostatakse sageli otseselt küsimusega, kas Eestil on Euroopa Liidule alternatiive. Mõnede europessimistide arvates on ametlikus ja mitteametlikus europropagandas liialdatud väitega, et ainsaks alternatiiviks Euroopa Liidule on integratsioon idaga, mis toob kaasa suveräänsuse ninetamise veelgi suuremal määral. Kõige järjekindlamalt on sääraseid seisukohti väljendanud Eesti Päevalehe kolumnist Enn Soosaar . Teisalt on Eesti ametlik europropaganda väljendanud mõtet, et tegelikult toimub Euroopa Liiduga ühinemisel suveräänsuse osaline vahetus. Riik annab küll osa otsustusõigusest ära, kuid saab vastu samavõrra otsustusõigust teisi riike puudutavates küsimustes.
Teiseks negatiivseks tagajärjeks Euroopa Liiduga ühinemisel on peetud ametnikkonna kasvu. Eesti seadusandluse ja seaduste järelvalve kooskõlastamine Euroopa Liidu nõudmistega annab tööd suurele hulgale ametnikele, kelle ülalpidamine võib nurjata plaane kärpida Eesti riigieelarve kulusid . Ametnikkonna suurendamise probleem kerkis esile ka komissar Hans von der Broeki Eesti visiidi ajal. Van der Broek rääkis vajadusest suurendada euroametnike arvu Eestis. Veidi aega hiljem põhjendaski valitsus oma kavatsust loobuda ametnike arvu vähendamisest just seoses eurointegratsiooni vajadustega.
Liitudes Euroopa Liiduga võivad vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega muutuda Eesti jaoks problemaatiliseks. Maalehe antud intervjuus väidab Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam küll vastupidist, toetudes Soome-Eesti ja Rootsi-Eesti vastavatele lepingutele. Võimalikud olevat erikokkulepped, mida Eesti poliitikud peaksid tema arvates olema võimelised saavutama läbirääkimistel. Küsimus on selles, kas Euroopa turu avanemine Eesti kaubale kompenseerib turgude ahenemist kolmandate riikide suhtes. Samas on aga Euroopa Liidu turg kohati üleküllastatud teatud tüüpi kaubaga, mille suhtes on kehtestatud ranged regulatiivid. Euroopa Liidu turgu peetakse rakendatud subsiidiumite ja kvootide süsteemi tõttu ülereguleerituks ja kohati diskrimineerivaks. Igal juhul on selge, et suur osa Eestis toodetud kaubast ei vasta vähemalt esialgu Euroopa Liidus rakendatavatele standarditele. Ilmne on ka oht, et Eesti võib kujuneda turuks Euroopa Liidu maade vähenõutavale kaubale.
Euroskeptikud on vihjanud ka võimalikule tööpuuduse kasvule olukorras, kus Eesti on Euroopa Liidu liige. Jaan Kaplinski kirjutab sel puhul „ Töötuid on Euroopa Liidus 20 miljonit ja nende arv ei näita mingit langustendentsi. Sellal kui Euroopa tammub paigal, minnakse mujal, Aasias ja mõlemas Ameerikas kärmelt edasi.”
Samuti on avaldatud kahtlusi , kas Euroopa Liidus rakendatav sotsiaalpoliitika ei või kujuneda Eestile ülejõukäivaks, sest kui järgida kõiki sotsiaalse kaitstuse seadusi, siis on Eestis vähe ettevõtteid, mis ei läheks pankrotti. Näiteks valitsusnõunik Ardo Hansson on Euroopa Liiduga ühinemise negatiivsete külgedena mainitud bürokraatia suurenemise kõrval ka kulutuste kasvu, mis on seotud Euroopa sotsiaalharta vastuvõtmisega. Tema sõnul saaks riik sotsiaalharta rakendamise läbi endale kohustusi, mis vastaksid rikkamate riikide võimalustele ja hakkaksid Eesti arengut pärssima.
Euroskeptikud on üsna üksmeelsed ses suhtes, et Euroopa Liidus valitseb majandusliku stagnatsiooni oht, mis on põhjustatud sellistest asjaoludest, nagu „tööjõu kallidus, vähene innovatiivsus, majanduspoliitiliste otsuste tegemise keerukus ja aeglus ja last not least rahvastiku vananemine ,” kui tsiteerida Jaan Kaplinskit. On vihjatud Euroopa ilmsele mahajäämusele infotehnoloogia alal, eelkõige võrreldes „põhirivaalide” USA ja Ida- Aasia maadega.
Olulisemaks ohuks Eesti sotsiaalsele koeskkonnale võib Euroopa Liidu tingimustes kujuneda migratsioon, mis võib avatud piiride korral osutuda üsna raskesti kontrollitavaks ja Hardo Aasmäe arvates võib see muuta Eesti Euroopa „odavate inimeste” koondumispaigaks.

Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade

Ettevõtjaid esindasid nii väikeettevõtluse kui ka suurettevõtete huve ja probleeme. Iseloomustades praegust arenguetappi Eesti arenevas eraettevõtluses, olid fookusgrupid osalejad ühel meelel kolmes põhilises punktis:

Eesti riik ei soodusta väikeettevõtlust, pigem takistab sellega, et jätab reguleerimata ja vormistamata riiklike kokkulepete taset nõudvad valdkonnad. Näiteks ei aita kaasa tollide kaotamisele Venemaaga, ei aita kaasa litsentside saamise lihtsustamisele ega mitmete maksude kaotamisele jne. Ida-turismi arengut piirab näiteks nn. peamaks. Et ka mitmesugused nõukogus ja kaubanduskojad ise on alles lapsekingades, siis on olemasolevad kaubandus ja majanduskoostöö kontaktid tekkinud enamasti olemasolevate isiklike tutvuste alusel.

Tootmist arendada muutub järjest raksemaks, sest niigi vanad seadmed ja tehnoloogiad aina vananevad, kuid nüüdisaegsemaid osta käib üle jõu. Ettevõtjatel puuduvad sooduslaenud, soovitakse madalaprotsendilist krediiti ekspordi soodustamiseks . Praeguseid arengutendentse jälgides nähakse ohtu eelkõige selles, et tootmistegevus jääb tagaplaanile ning enamus ettevõtjaid suundub järjest enam vahendustegevuse peale, mis nõuab vähem investeeringuid ja ei nõua peaaegu üldse uut tehnoloogiat.

Kaubandus-, turismi- jm. kontaktid Venemaaga oleks ettevõtjate arvates Eestile äärmiselt tähtsad ning aitaksid soodustada kiiret arengut. Peamiseks takistuseks peeti selles valdkonnas Eesti-Vene poliitikat. Elanikkond on Venemaal muutunud maksujõulisemaks ning meile oleks kasulik nii kaubandussuhted Venemaaga kui ka anda turistidele võimalus tuua raha Eestisse.
Kõige olulisemaks plussiks Euroopa Liiduga liitumisel pudasid ettevõtjad küllaltki ootamatult Eesti sisenemist integratsiooni, mida ühinemisprotsess nende arvates kindlasti soodustab- tekib ühtekuuluvustunne, kollektiivsus uuel tasemel. Ettevõtjate fookusgrupis osalejad arvasid, et praegu ei ole eestlased ja venelased siiski nagu võrdsed. Euroopa Liidus olles see vahe eestlaste ja venelaste vahel muutuks väiksemaks. „Me kuuluksime ühte perre , kus on hollandlased ja sakslased…See annaks mingisuguse kaitse, turvatunde”. On küllalt ilmne, et ettevõtjad, kes peavad mõnevõrra rohkem kui teised elanikegrupid otseselt suhtlema teisest rahvusest inimestega, tunnetavad seetõttu ühiskonna praegust lõhestatust mõnevõrra rohkem ning see on üks põhjusi, miks võiks neile ühiskonna integratsiooniprobleem olla olulisim saavutus seoses Euroopa Liiduga liitumisel.
Teiseks olulisemaks positiivseks teguriks asetasid ettevõtjad tööviljakuse kasvu, mis suure tõenäosusega kaasneb Eesti liitumisel kõrgema tööviljakusega riikidega. Tööviljakuse kasvu ja selle kaudu elatustaseme tõusu Eestis peeti ettevõtjate poolt eriti oluliseks. Praeguse olukorra suhtes olid intervjueeritavad üsnagi enesekriitilised, eriti need, kes oma ettevõtte sarnaseid välismaal külastanud. Üks osalejatest pidas väga oluliseks, et tööviljakus peaks tõusma tõuslikkuse vähenemise kaudu „… hirmus on see meie tõuslikkus, mis neelab palju raha, väikekodanlikkus- kõik need autod, ülikonnad, sekretärid, mööblid, office’id. Seda kõike ei ole vaja!” Samas ei ole ilmselt millegagi põhjendatav lootus, et bürokraatia, tõuslikkuse jms võiks kahaneda üksnes tänu Eesti Euroopa Liitu astumisega. Ettevõtlussektori ökonoomsus ja efektiivsus on seejuures olulised saavutada juba enne Euroopa Liiduga ühinemist.
Kolmanda muutusena, mis kaasneb Euroopa Liitu astumisega, toodi välja majandusliku infrastruktuuri areng. Arengu tagab ettevõtjate arvates eelkõige vastav euroabi. Ettevõtjatele on infrastruktuuri arengus Euroopa Liidu üldise kõrge taseme saavutamine muidugi otseselt vajalik. Kuid ka siin on vaja riigipoolset abi, samuti nagu tootjatele ja ettevõtjatele maalgi.
Võimalike negatiivsete külgedena märgiti tööpuuduse suurenemist , eriti mittekvalifitseeritud töö osas. Kuigi töötuid tuleb juurde, hakatakse ilmselt neile rohkem töötu abiraha maksma. Arvati ka, et erinevast rahvusest segaabielude arv hakkab suurenema, seda tänu uue tööjõu liikumisele.
On huvitav märkida, et ettevõtjad tõid nii euroliitu astumise positiivsete kui negatiivsete külgedena välja enamasti üleüldised võimalikud arengutendentsid, plussid ja miinused. See, kuidas kogu protsess hakkab mõjutama neid endid ja nende firmasid, on veel täiesti läbi tunnetamata. Enamus väljendas oma positiivset suhtumist Euroopa Liitu selle läbi, et pidas oma firma tulevikku lihtsalt lootustandvaks. „Eestil pole tegelikult valikut- kui me Euroopa Liiduga ei ühineks, siis me areneksime tagurpidi. Firmad igatahes võidavad sellisest liidust.”

Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest

Talupidajate kõige suurem muri nii oleviku kui eurotuleviku suhtes on seotud ebakindlustundega, mida tekitab maamajanduse praegune olukord. Kogu panus on praegu tehtud järjest enam suurtaludele. Ka ühistud on lõpetamas, rääkimata väiketootjatest. Maainimesele on raamid ette surutud ja väiketootja tunnetab seda, et ei sobi sellesse majandusruumi. See tekitab inimestel depressiooni ja tulevikuebakindlust kogu maaelus. Suurtootmise ja väiketalupidamise käärid on probleem, mida üksiktalupidaja ei saa ise oma tasandil lahendada.
Suurtootmine ja talupidamine ei ole seotud ainult tööhõive probleemidega maal, vaid ka mitmete teiste probleemidega, mis puudutavad Eestit tervikuna . Näiteks on seoses maareformiga tekkinud maainimestel uus mure- missuguseks muutuvad meie maastikud , kui järele jäävad ainult suurtalud ja suvilad. See võib täiendada osa põllumaade võsastumist ja teiste maade väljakurnamist, mida harrastati ka juba nõukogude ajal. See võib tähendada ka näiteks Eestile omase põllumaastiku kui esteetilise väärtuse muutumist. Samuti võivad muutuda looduskaitse probleemis sellise kontserteeritud põllu-pidamise juures hoopis teiseks. Põllumeeste mure on, et neid probleeme võidakse avastada Eesti jaoks liiga hilja .
Tööpuudus maal ja inimeste pärsitud algatusvõime ettevõtluse alustamisel on praegu moodustanud nõiaringi, millest on väiketalunikel raske välja pääseda. Nagu eespool mainitud, süvendab tööpuudust ja huvipuudust teadmine, et väiketalupidamine ei ole perspektiivne . Toimub ainult nii öelda äraelamine valla toetuste jm. abirahadest. Nii ei ole ka ühistegevusel maal pinnast, millele tekkida. Taluliitude esindajad on need probleemid teadvustanud väga teravalt. Passiivsus ja kohatine abitus maal võivad aga veelgi süveneda.
Üks põhilisi probleeme on ka maareformi aeglane kulgemine ja tema pidev ümbertegemine. Maainimene ei ole ikka veel saanud kinnisvaraturule. Ka ettevõtlikumad talupidajad ei saa pikaajalist laenu.
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu liikmeks on põllumeestel üks põhiline mure- kuidas saavutada hea liitumisleping. Eestis on liitumise protsess veel liiga alguses ja maamehed ei suuda praegu ette näha, milliseid eriõigusi tuleks tingimata Eestile taotleda. Võrreldakse Eesti võimalusi ka Soome ja Taaniga, eriti Taaniga, kus maad ei saa müüa sellele, kes seda ise ei kasuta. Eestis on juba praegu näha tendentsi , et Venemaalt imbuvad sisse Eesti passiga maa kokkuostjad-muulased. Talumeestel on tõsine hirm- kui tuleb Euroopa kapitali ja inimeste vaba liikumine, kes siis maa kokku ostavad? Kuna eesti põllumaa pindala on nii väike, tekib talupidajate arvates tõsine oht, et kasuliku maa ostavad kokku peamiselt välismaalased ja eestlased ise peavad end tundma kosud sulastena. Avaldati isegi arvamust, et tulevikus peab eestlane maal elama võib-olla kõrvuti bulgaarlaste ja poolakatega, kuigi maainimene tahaks siiski elada oma rahva keskel.

Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega

A. Õpetajate arvamused Euroopa Liidust ja hariduse arengu perspektiividest.

Valdavalt arvavad õpetajad, et Euroopa Liitu astumine toob endaga kaasa peamiselt positiivset. Õpetajate arvates suureneb Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga üldine majanduslik stabiilsus, seda ka kaugemas tähenduses- kindlus , julgeolek rahva ja riigi jaoks. Suureneb tolerantsus ühiskonnas. Õpetajate ootused Euroopa Liidu garanteeritud sotsiaaltagatise suhtes on aga üllatavalt suured- loodetakse automaatselt suurenevatele palkadele, abirahadele ja pensionitele. Kõik intervjuus osavõtjad väljendasid veendumust, et „õiglased euroopalikud seadused saabuvad koos Euroopa Liiduga ning kaob senine metsik kapitalism . Euroopa Liidus olemine sunnib siinseid võime ka käituma vastavalt Euroopa seadustele, see on lihtsalt nii öelda paratamatus , mis tuleb”.
Intervjuus selgub , et õpetajate arvamus sisaldab tublisti „sinisilmset” optimismi Euroopa Liidu kui automaatset heaolu tagava süsteemi võimalusest. Tekib mulje, et õpetajad on jäänud ootama „õiglase ja hea” Euroopa Liidu saabumist ning loodavad eriti sotsiaalsete probleemide lahendamisel euroliidu regulatiivsele rollile, mis tegelikkuses ju ei vasta tõele. Euroopa Liit ei ole Euroopa ametiühinguorganisatsioon.
Negatiivse küljena arvatakse, et Euroopa Liit toob kaasa ajude suurema väljavoolu kui see oleks meile vajalik normaalse avatuse ja vahetuse jaoks. Paremad õpilased võivad uusi võimalusi otsima minnes Eesti jaoks kaduda. Samal ajal võib siia jõuda Euroopa koolidele omane pinnapealsus ja meie kultuuriga võrreldes mõnevõrra erinevad väärtushinnangud. Egoism on juba praegu noorte hulgas märgatavalt kasvanud, vanaaegne kasvatus ja suhtumine kaob – selles näevad ohtu õpetajad.

B. Tudengid

Tudengite - ja õppejõudude vahetused toimuvad juba praegu, Eesti Euroopa Liidus olles see kindlasti hoogustub. Vahetusprogrammidega liitumine lihtsustub, valikuvõimalused suurenevad, toetusrahade ja grantide saamine lihtsustub samuti. See suurendab karjäärivõimalusi välismaal, seega on haritud tööjõu väljavool Eestist.
On üllatav, et ka tudengid näevad Eesti Euroopa Liiduga ühinemises eelkõige soodsat mõju üldisele heaolutasemele Eestis. Selle näiteks mõned iseloomulikud katkendid intervjuust: ”…kui Eesti on Euroopa Liidu liige, siis automaatselt tõusevad siin ka palgad , sellepärast, et nõudmised Eestile on nii suured- kõik poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed- et sellele kaasnevad ka kasvavad palgad… samas me ei saa väita, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on igal pool ühtlane palgatase …aga see diferentseeritus väheneb küll ilmselt”.
Erinevates ühiskondades on eri aegadel olulised erinevad haridusväärtusi mõjutavad tegurid, sealhulgas erineb kultuur ja traditsioonid, mis peale majanduslike võimaluste mõjutavad oluliselt hariduse taset ja väärtustamist. Seega ei too Euroopa Liit tudengite arvates automaatselt kaasa haridustaseme tõusu, pigem ähvardab erinevate süsteemide segunemine mõjuda halvasti eestlaste haritusele tulevikus.
Millised sotsiaalsed grupid ei toeta ühinemist?
Mitmed näitajad annavad tunnistust, et EL-iga ühinemise vastu on eelkõige need sotsiaalsed rühmad, kel on tänases Eestis kõige raskem toime tulla. Samades gruppides on ka suheliselt palju EL-i ükskõikselt suhtujaid. Lühidalt kokkuvõttes on EL-i vastane kõige tõenäolisem vaene, vanemaealine, väheharitud ja elab maal. Niisiis inimene, kellel on põhjust oma eluga meie praeguses ühiskonnas mitte rahul olla.
Küsitletute võrdlus tegevusvaldkonniti näitas kõige rohkem EL vastaseid pensionäride hulgas. Seda seletab osalt muidugi vanemate inimeste üldine umbusk kõigi uuenduste vastu. Ka töötud ja kodused olid keskmisest sagedamini EL-iga ühinemise vastu.
Lisaks nimetatutele oli veel vaid üks grupp, kus EL-i vastaste arv ületas pooldajate arvu, nimelt “palgatöötaja riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses“. Tegemist on ühega uuringu kõige üllatavamatest tulemustest. Ametnike euroskepsis ei ole sugugi kooskõlas avaliku arvamusega, mis peab ametnikke euroliidu kindlateks, omakasupüüdlikeks toetajateks. Samas tekitab see tulemus kahtluse , kuidas suudab riik edukalt eurointegratsiooni teostada, kui otsuste elluviijad suhtuvad EL-i nii skeptiliselt.
Sissetulekute ja EL-toetuse vahel valitseb selge lineaarne seos: mida suurem sissetulek, seda tõenäolisemalt kuulub inimene EL toetajate hulka. Küsitletud, kelle sissetulek ületas 2000 krooni kuus pereliikme kohta, olid pigem euroliidu poolt kui vastu. Nende hulgas, kelle sissetulek jäi alla 1500 krooni kuus pereliikme kohta, oli aga euroliidu vastaseid tunduvalt rohkem kui pooldajaid . See sissetulekugrupp moodustas 40% küsitletutest.

Artiklid

Elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur

04.08.2006
Tallinn, Stenbocki maja, 4. august 2006. a – TNS Emori juulikuus läbi viidud uuring näitas, et elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur – seda toetab 70 protsenti elanikkonnast vanuses 15-74 aastat. Toetus on ühtlaselt kõrge kõikides vanuserühmades.
Juba kolmandat kuud järjest on mitte-eestlaste toetusprotsent eestlastega võrreldes kõrgem – samal ajal kui eestlastest toetab Euroopa Liidu liikmelisust umbes kaks kolmandikku, toetab mitte-eestlastest seda rohkem kui kolm neljandikku.
Toetuses euro kasutuselevõtule juulikuus olulisi muudatusi ei toimunud. Euroopa ühisraha toetab 41 protsenti elanikest, vastu on 49 protsenti ning seisukohta ei oska võtta 10 protsenti. Euro kasutuselevõtu edasilükkumise puhul leiab 23 protsenti elanikest, et olekski hea, kui seda kunagi Eestis kasutusele ei võetaks. 14 protsenti elanikest suhtub edasilükkumisse neutraalselt, kuna Eesti majanduslik stabiilsus on juba tagatud seoses krooni ja euro seotusega. Otseselt halvaks peab eurole ülemineku edasilükkumist erinevatel põhjustel alla kümnendiku elanikkonnast.
Emori uuringu kohaselt on Euroopa Liidu alaste infoteenuste ja –allikate seas kõige tuntum Euroopa Liidu teabeportaal (www.europa.eu), millest on kuulnud 26 protsenti elanikest ning mida on kasutanud 19 protsenti neist, kes on kuulnud vähemalt ühest infoteenusest. Järgnevad tasuta euroinfotelefon, millest on kuulnud 21 protsenti elanikest, kuid mida on kasutanud vaid 3 protsenti vähemalt ühest infoteenusest kuulnutest, ning ühisraha tutvustav Euroveeb, millest on kuulnud vastavalt 18 protsenti ja kasutanud 9 protsenti.
Täies mahus on uuring leitav aadressil: http://www.riigikantselei.ee/?id=372

Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on hüppeliselt tõusnud

25.05.2007
Tallinn, Stenbocki maja, 25. mai 2007 – TNS Emori viimane uuring näitab, et võrreldes 2006. aasta lõpuga on elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu oluliselt kasvanud. Kui viimase küsitluse kohaselt detsembris oli valimisealiste kodanike toetus Euroopa Liidule 74 protsenti, siis käesoleva aasta mais oli see tõusnud rekordilise 85 protsendini. Eelmine kõrgeim toetusprotsent (78) pärineb 2006. aasta oktoobrist.
Valimisealiste kodanike ja kogu 15-74- aastaste elanike hoiakutes erinevusi ei ole. Mõningane erinevus ilmnes eestlaste ja teistest rahvustest valimisealiste kodanike hulgas. Toetusprotsent eestlaste hulgas oli 87, muude rahvuste hulgas 78.
Samal ajal on vähenenud nende kodanike hulk, kes Euroopa Liitu ei poolda. Maikuus ei pooldanud Eesti kuulumist Euroopa Liitu 8% kodanikest. Detsembri vastav näitaja oli 16 protsenti.
Koos toetuse kasvuga Euroopa Liidule on veidi tõusnud ka toetus Euroopa ühisrahale. Kui 2006. aastal jäi toetus vahemikku 40-43 protsenti, siis 2007. aasta mais toetas euro kasutuselevõttu Eestis 47 protsenti ja vastu oli 40 protsenti küsitletutest. Esmakordselt on euro toetajaid Eestis rohkem kui selle vastaseid.
Emor uuris ka seda, kuivõrd oli Eesti avalikkus kursis Euroopa Liidule aluse pannud Rooma lepingute 50. aastapäeva tähistamisega. Sellest, et Eestis juubelit tähistati, oli kuulnud 32 protsenti elanikest.
Uuring viidi läbi telefoni teel tehtava Omnibuss-küsitluse raames ajavahemikul 1.-3. mai ja 15.-17. mai. Küsitleti 1001 15-74-aastast Eesti elanikku. Nendest 800 vastajat olid valimisealised Eesti Vabariigi kodanikud. Uuringu tellis Riigikantselei .
Täies mahus on uuring leitav riigikantselei koduleheküljel aadressil: http://www.riigikantselei.ee/?id=372

Majandusanalüütikud: Euroopa Liiduga ühinemine mõjub Eesti majandusele hästi

Valdavale enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003. aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus.
17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule, välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus.
EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu.
,,Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe”, ütles majandusteadlane Erik Terk. "Kuna meie palgad on EL-i palkadest rohkem maas kui meie hinnad EL-i hindadest, siis kiirendab "ühendatud anumatesse" sattumine palgatõusu enam."
Analüütikud prognoosivad, et Eesti keskmine nominaalpalk kasvab aastaks 2010 Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 12 500 kroonini, liidust välja jäädes 10 700 kroonini. Ühinemisel Euroopa Liiduga on aastatel 2005-2010 Eesti keskmine SKP reaalkasv 5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,9 protsenti aastas. Mitteliitumisel hinnatakse samal perioodil nii SKP kui reaalpalga keskmiseks aastaseks kasvuks 4,1 protsenti.
Küsitlusele vastasid: Alari Purju (Tallinna Tehnikaülikool), Jaanus Raim (Tallinna Tehnikaülikool), Jüri Sepp (Tartu Ülikool), Ivar Raig ( Audentese Ülikool), Hardo Pajula (Eesti Kõrgem Kommertskool), Erik Terk (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Andres Lauba (Statistikaamet), Andrus Säälik ( Rahandusministeerium ), Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut), Tanel Ross (Eesti Pank ), Kalev Kukk (Eesti Pank), Anne Karik-Uustalu ( Sampo Pank), Maris Lauri ( Hansapank ), Toomas Reisenbuk (Trigon Capital), Marit Paalberg (Nordea Pank), Sven Kunsing (Eesti Ühispank), Heido Vitsur (Tallinna Linnavalitsus ).
Ainsa majandusanalüütikuna 17-st küsitletust pidas ühinemist Eesti majandusele kahjulikumaks kui mitteühinemist eurovastaste üks juht Ivar Raig.
Samasisulise majandusanalüütikute ekspertküsitluse viis 2001. ja 2002. aasta suvel läbi riigikantselei EL infosekretariaat, et selgitada, kuidas Eesti juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid Eesti makromajandusele. Kolme aasta prognoosides olulisi erinevusi ei ole (vt. Lisad, tabel 2 ja 3, lk 25,26).

EUROOPA LIIDU HOIAKUTE FAKTORID

Meetodi kirjeldus

Käesoleva uuringu üheks eesmärgiks oli inimeste EL-iga seotud hoiakute senisest põhjalikum ning sotsiaalteaduse sügavamatel meetoditel põhinev analüüs. Vastajatel paluti hinnata mitmesuguseid EL-iga seotud aspekte ning liitumise arvatavat mõju Eestile. Analüüs põhineb tunnusele, mis kajastab ühest või teisest aspektist EL-iga liitumise mõju Eestile ning selle elanikele. Tunnustevaheliste seoste väljaselgitamiseks kasutati faktoranalüüsi (analüüs, mis võimaldab moodustada uued algtunnuste grupeerimisel saadud muutujad, milles on kõrvaldatud iga üksiku algtunnuse eripärast tingitud variatiivsus, mille ühisosa, peegeldavad faktortunnused usaldusväärsemalt laiemalt ja üldisemalt fenomeni, mis peitub konkreetsetele küsimustele antud vastuste taga). Kõige optimaalsemaks osutus 7 faktoriga mudel (vt. Lisad, tabel 1, lk 25-26).
Tabel 1 annab ülevaate, millised algtunnused milliste faktoritega on kõige tugevamalt seotud. Tabelist on näha, et mõned tunnused on märkimisväärselt seotud rohkem, kui ühe faktoriga.

Tulemused

Küsitlustulemuste põhjal saame väita, et EL-i pooldajaid on teistest märgatavalt enam nõus sellega, et EL-is sees on Eestil ja selle elanikel turvalisem ja parem kui väljas ning et ka muulaste olukord paraneks. Samuti on EL-i pooldajad teistest vähem nõus liitumist mittesoodustavate asjaoludetähtsustamisega ning kardavad teistest vähem migratsiooni negatiivset mõju. Kuigi nii EL-i pooldajad kui ka neutraalset suhtujad ei hinda liitumise mõju rahvuslusele ja maaelule keskmiselt ei positiivseks ega negatiivseks, eristub see selgelt EL-i vastaste kartusest, et liitumine võiks avaldada ka antud vallas negatiivset mõju.
Selgus tendents, et mida vähem on inimene huvitatud on, seda enam kaldub ta arvama, et liitumine toob kaasa pigem negatiivseid tagajärgi nii eestlastele kui ka Eesis elavatele muulastele ning et Eestil ei ole kasulik EL-i astuda või vähemalt astumisega kiirustada.

EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE

Euro kasutuselevõtu tulemusena ei toimu Eesti majanduspoliitikas olulisi muudatusi. Kuna praegu kehtivas valuutakomitee süsteemis on kroon olnud fikseeritud Saksa marga suhtes alates 1992. aastast ja euro suhtes 1999. aastast, on Eesti tinglikult olnud rahaliidus koos Eli tuumikriikidega juba üle 15 aasta. Valuutakomitee süsteemi raames, nii nagu raha liiduski, ei teosta riik iseseisvat rahapoliitikat. Jäigalt fikseeritud vahetuskursi kaudu on Eesti majandus juba täna otseselt Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika mõjusfääris. Seega ei muuda euro kasutuselevõtt Eesti jaoks rahapoliitilises mõttes midagi olulist. Euroga seotud valuutakomitee süsteemi eristab rahaliidust vahetuskursi olemasolu. Eesti liitumisel euroalaga kaob ära vahetuskursi risk, mis annab majandusagentidele kindluse, et devalveerimisohtu tulevikus ei ole. Euroalaga liitumine toob kaasa kohustuse järgida ka tulevikus tasakaalustatud majanduspoliitikat (vt “Stabiilsuse ja kasvu pakt”). Koos devalveerimisriski kadumisega, suurendab liitumine stabiilse majandus piirkonnaga, tasakaaluka majanduspoliitika jätkumisel, Eestis pikaajalist raha stabiilsust, mis omakorda kajastub pikaajalistes stabiilsetes ja madalates intressimäärades. Seega väheneb risk järsuks intressitõusuks nagu me nägime 1998.a. nn. Vene kriisi ajal. Stabiilne rahanduskeskkond omakorda soodustab kiire majandusarengu jätkumist. Euro kasutuselevõtmisel suureneb ka Eesti roll Euroopa Liidu majanduspoliitikas. Senised arengud on näidanud, et eurotsooni mittekuuluvate riikide mõju EL majandus poliitikale on oluliselt väiksem kui eurotsooni riikidel. Peale EMU täisliikmeks saamist ja euro kasutuselevõttu hakkavad Rahandusministeeriumi esindajad osalema Eurogrupi, kuhu kuuluvad vaid eurot kasutavate riikide esindajad, töös. Eurogrupi roll EL majandus poliitiliste otsuste tegemisel tulevikus järjest suureneb. Samuti hakkavad Eesti Panga esindajad osalema europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel, osaledes EKP tähtsaima otsuseid tegeva organi, nõukogu, tegevuses. Eesti majandus on tihedalt seotud Euroopa Liidu majandusega—ligi 80% Eesti väliskaubandusest toimub ELiga ja kaks kolmandikku väliskaubanduse tehingutest toimub eurodes. Euro kasutuselevõtt toob seega kaasa väiksemad tehingukulud , kuna väheneb valuutavahetuse vajadus. Teiste riikide kogemuste põhjal võib selline kokkuhoid ulatuda 0,2%ni SKPst aastas. Samuti toob euro kasutuselevõtt kaasa hindade parema võrreldavuse. Euro kasutuselevõtmine ei too kaasa inflatsiooni olulist kiirenemist. Senise kogemuse põhjal on jäänud eurole ülemineku mõjud lühiajaliseks ning 0,1–0,3 protsendipunkti vahemikku.

Kasutatud kirjandus:

Raivo Vetik ,,Euroopa Liit ja Eesti avalik arvamus”, Tartu 2001, 112lk-d.
Ivar Raig, Erki Terk,,Eesti tee Euroopa Liitu”, Tallinn 1995, 271lk-d.
Rein Ruutsoo , Aksel Kirch ,,Eesti Euroopa Liidu lävepakul”, Tallinn 1998, 168lk-d.
INTERNET www.riigikantselei.ee
http://www.riigikantselei.ee/?id=5124
http://www.riigikantselei.ee/?id=7152
http://www.riigikantselei.ee/?id=19365

Lisad:

TABEL 1

FAKTORID
ALGTUNNUSED
FAKTORKAALUD
1
2
3
4
5
6
7
1. EL-is sees turvalisem ja parem kui väljas (nõus/mitte nõus)
Venemaa naabrina oleks Eestil turvalisem olla Euroopa Liidu liige kui jääda sellest välja.
0,76
 
 
 
 
 
 
Euroopa Liiduga liitumisel hakkab Eesti saama rohkem välisabi ja toetusi.
0,69
 
 
 
 
 
 
Kuigi Euroopa Liiduga ühinemine toob Eestile kaasa mõningaid probleeme, on see Eestile lõppkokkuvõttes kasulik.
0,64
 
 
 
 
 
 
Ühtses Euroopa Liidu majandusruumis tõuseb Eesti elanike heaolu kiiremini kui Euroopa Liidust välja jäädes.
0,64
 
 
 
 
 
 
Euroopa Liiduga liitudes paraneb Eestis töötute ja pensionäride olukord.
0,54
0,32
0,33
 
 
 
 
Euroopa Liiduga liitudes tõusevad Eestis palgad.
0,52
0,30
0,34
 
 
 
 
Eesti julgeolek.
0,48
0,47
 
 
 
 
 
2. Mõju heaolule (pos/neg)
Elanikkonna sotsiaalne kaitstus
 
0,69
 
 
 
 
 
Tervisekaitse
 
0,69
 
 
 
 
 
Elanikkonna majanduslik heaolu
0,31
0,64
 
 
 
 
 
Õppimisvõimalused
 
0,54
 
 
0,46
 
 
3. Negatiivne mõju, mittesobiv Eestile (nõus/mitte nõus)
Euroopa Liiduga liitudes tõusevad toiduainete hinnad Eestis olulisel määral
 
 
 
 
 
Eesti astumisest Euroopa Liitu on huvitatud eeskätt poliitikud ja kõrged riigiametnikud , kes loodvad Brüsselis leida hästi tasustatava töökoha või saada mingit muud isiklikku kasu
 
 
 
 
 
Liitumine Euroopa Liiduga on Eesti majandusele liiga kulukas
 
 
 
 
 
 
 
Eesti on jõudnud liiga vähe aega olla iseseisev riik, seetõttu me ei tohiks kiirustada Euroopa Liitu
 
 
 
 
 
 
 
Euroopa Liit on samasugune bürokraatlik süsteem nagu Nõukogude Liit
 
 
 
 
 
4. Mõju rahvuslusele ja maaelule (pos/neg)
Eesti keele ja kultuuri säilimine
 
 
 
0,71
 
 
 
Rahvuslik ühtsustunne
 
 
 
0,71
 
 
 
Põllumajandus
 
0,44
 
0,65
 
 
 
Regionaalne areng
 
0,47
 
0,64
 
 
 
5. Mõju tööhõivele (pos/neg)
Tööhõive; võimalus saada tööd
 
0,33
 
 
0,75
 
 
Tööjõu vaba liikumine avaldab eestimaalaste võimalusi leida töökoht Euroopa Liidus
0,30
 
 
 
0,69
 
 
6. Mõju muulaste olukorrale (pos/neg)
Suhted eestlaste ja mitte-eestlaste vahel
 
 
 
 
 
0,82
 
Mitte-eestlaste õiguste kaitstus
 
0,33
 
 
 
0,76
 
7. Migratsiooni negatiivne mõju (nõus/mitte nõus)
Piiride avanedes tekib oht, et paljud haritud noored lahkuvad välismaale tööle
 
0,72
Ühinemine Euroopa Liiduga käivitab massilise immigrantide ja pagulaste saabumise Eestisse
0,65

TABEL 2

Euroopa Liiduga ühinemise mõju Eesti majandusele
(keskmisedhinnangud ja variatsioonikordajad)
TABEL 3
Euroopa Liiduga ühinemise mõju Eesti majandusele (%)
26