EESTI MAAÜLIKOOL
EESTI ASTUMINE EUROOPA
LIITUPROBLEEMID JA VÄLJAVAATEDUurimustöö
Tartu 2008
Sisukord:
Sissejuhatus 3
Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel? 4
Millised on uute liikmesriikide
kodanikele kehtivad piirangud? 4
Mida
positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga? 5
Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga? 8
Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade 10
Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest 12
Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega 14
A. Õpetajate arvamused Euroopa
Liidust ja hariduse arengu perspektiividest. 14
B. Tudengid 14
Artiklid 17
Elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur 17
Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on hüppeliselt tõusnud 18
Majandusanalüütikud: Euroopa Liiduga ühinemine mõjub Eesti majandusele hästi 19
EUROOPA LIIDU HOIAKUTE
FAKTORID 20
Meetodi kirjeldus 20
Tulemused 21
EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE 21
Kasutatud kirjandus: 23
Lisad: 24
Sissejuhatus
Eesti
integreerumine Euroopasse on tervikprotsess, mis
kulges mitmete, nii avalikult jälgitavate argumentatsioonide kui ka hoopis
varjatutematel mentaalsuse tasanditel. Otsuse tegemisse kaasati
tegelikult Eesti kogu lähiminevik ja tollase Eesti väga erinevad
elukihistused.
Deklaratsioonid Eesti igipõlisest kuulumisest
Euroopasse olid mõnda aega ikkagi
retoorika . Et Eestist võinuks
saada taas kindlalt Euroopasse kuuluv riik, pidi meie riikluse
taastamisega kaasnema või õigemini sellele järgnema hoopis
kiiremad ja põhjalikumad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed
ümberkorraldused, kui need toimusid kusagil mujal postkommunistlikus
Euroopas. Balti riigid olid tundmatud, väikesed ja ilma ajaloolise
imidžita riigid Venemaa
naabruses . Veelgi enam, Eesti pidi end
„
muutma nähtavaks”, suutma sisendada veendumust, et ta on enam
kui lihtsalt „taasiseseisvunud riik” või Nõukogude Liidu
küljest pudenenud kild. „Euroopa Liidu kanditaatriigi” staatus
oli põhimõtteline murrang uue identiteedi kujundamisel nii Eestis
kui mujal Euroopas, aga ka Venemaal.
Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?
Uute
liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti
nii vanade kui ka uute liikmete jaoks. Iga laienemine on
toonud kasu
Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele.
Laienemine
võimaldab tugevdada
poliitilist stabiilsust
ning parandada
madalama arengutasemega liikmesriikide majanduslikku
taset.
Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?
Liituvatele
riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud
piirangud. Näiteks kõige
pikem piiranguaeg
kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest "vanasse
Euroopa Liitu": seda piirab kuni
7aastane üleminekuaeg,
seega kõik soovijad ei
pääse
kohe kõigisse liikmesriikidesse tööle.
Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?
Kuna Eestis oli laialdaselt levinud arusaam, et Eesti ühinemisele
Euroopa Liiduga puudub
alternatiiv , siis rõhutas nii Eesti ametlik
europropaganda kui ka
ajakirjandus pigem
liitumise positiivseid
aspekte . Nii üritati Eesti avalik arvamus muuta ühinemise võimalike
negatiivsete tagajärgede suhtes tolerantsemaks. Üldise hoiaku
kohaselt olid liitumise negatiivsed ilmingud lihtsalt hind, mida
Eestil tuli maksta Euroopa Liitu kuulumise hüvede eest. Seejuures
kaalusid liitumise positiivsed aspektid selgelt üle negatiivsed,
olid Eesti eurooptimistid veendunud.
Kõige sagedamini mainitakse Euroopa Liidu astumise positiivsete
aspektidena eeldatavat majanduslikku kasvu ning riiklikku julgeoleku
paranemist. Kuna Eesti
NATO -sse pääsemine oli tänu Venemaa
vastuseisule osutunud üsna problemaatiliseks, siis oli tekkinud oht,
et Euroopa Liidu julgeolekupoliitilist rolli võidakse hakata üle
hindama .
Eurominister
Andra Neidemann pidi samuti vajalikuks rõhutada, et
Euroopa Liit ei ole kaitseorganisatsioon, kuigi mõningaid olulisi
poliitilisi julgeolekugarantiisid Euroopa Liidu liikmestaatus annab.
Riigikogus peetud välispoliitilisel arutelul ettekandega esinenud
tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas sel puhul
vajalikuks isegi rõhutada, et „Eesti ei käsitle oma Euroopa Liidu
tulevasest liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga
seotud küsimused tuleb lahendada teises kontekstis ja mitte tuua
Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu saamiseks see
organisatsioon ei ole loodud.”
Julgeolekupoliitilise rolli asemel püüti rõhutada pigem ühinemise
majanduslikku aspekti, eelkõige Euroopa Liidu turu avanemist Eesti
toodetele, aga ka Euroopa Liidu maade investeeringute mahu kasvu,
nagu ka võimalust saada otsest abi tootmise moderniseerimisel ja
standartiseerimisel. Ilmselt seepärast domineeris 1997. aasta suvel
liitmise majanduslik faktor tavakodaniku teadvuses
julgeoleku-poliitilise kaalutluste ees, nagu kinnitas
EMOR -i
telefoni-
gallup .
Seejuures nähti lähenemises Euroopa Liidule ka lähenemist
teistsugusele majandus- ja kultuurikeskkonnale. Andra Neidemann
rõhutas ka asjaolu, et „Euroopa seadusandluse omaksvõtmine
parandaks oluliselt eesti majanduse
garantii - ja
kontroll-
mehhanismide kvaliteeti.” Riigikogu liige Peeter
Lorents mainis Äripäeva küsimustele vastates Euroopa Liiduga liitumise
olulisemate plussidena, et see toob kaasa „suurema integreerituse,
integratsiooni koos kvaliteedi unifitseeritusega. On garanteeritud
teatud
standartne kvaliteetkaup ja –teenus Euroopa tasemel. See
sunnib ka meid sellesama kvaliteedi ja reeglistiku raames
toimima .”
Euroopa Liidu
pooldajad leidsid ka, et majanduskeskkonna
stabiliseerumine „vähendaks järsult aferistide võimalusi
sulitempudeks Eesti majanduses.”
Euroopa Liiduga ühinemine
seostus Eesti avalikus arvamuses üldiselt
ka sotsiaalse keskkonna paranemisega. Efektiivse
sotsiaalpoliitika puudumist tolle aja Eestis oli kohati hakatud
pidama oluliseks
takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Tõepoolest, üheks
olulisemaks Euroopa Komisjoni etteheiteks Eestile oligi tõdemus, et
siinne „valitsus näib olevat sotsiaalsfääri unustanud.”
Eespool mainitud EMOR-i küsitluse põhjal pidi sotsiaalprobleemidega
seonduvat Euroopa Liiduga ühinemise puhul oluliseks umbes neljandik
küsitlutest. Samuti oli Euroopa Liitu
astumist seostatud positiivsete
muutustega töötervishoiu alal, sest see eeldas terve
hulga vastavate seaduste ( tööohutuse ja töötervishoiu seaduse
ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste sundkindlustus), ning teiste
õigusaktide vastuvõtmist, mis Eestis tol ajal puudusid. Samas oli
töökaitse üks neid valdkondi, mille puhul Euroopa
Komisjon heitis
Eestile ette Euroopaga liitumiseks vajaliku arengutaseme puudumist.
Euroopa Liiduga ühinemise puhul paranesid ka Eesti elanike
reisimise ja töö leidmise võimalused Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti
ajakirjanduslikus eurodiskussioonides olid need argumendid sinnamaani
harva mainimist leidnud, aga ilmselt peeti neid
iseenesestmõistetavateks.
Andrei Hvostov oli sel puhul juhtinud
tähelepanu asjaolule, et Euroopa turu üleküllastus puudutaks ka
tööjõuturgu ning, samasuguseid karjääritegemise võimalusi, nagu
olid Eesti noortel nt. ajakirjanduse, panganduse või riigiteenistuse
alal Eesti, polnud neil tegelikult kusagil mujal.
Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka
rahvussuhted ning Eesti
elavate mittekodanike olukord. Liiduga
ühinemisel peaks Eestis
tekkima tuhandeid nn. eurovenelasi, s.t.
inimesi, kel on
kolmekordne identiteet . Eesti ühinemine Euroopa
Liiduga annaks siinsetele venelastele võimaluse läheneda Euroopa
suurrahvastele. Avaldades edukamalt
survet Eesti senise
kodakondsuspoliitika muutmiseks ja ignoreerida eesti keele omandamise
nõuet. Eesti venelaste eurointegratsioonile võib iseloomulikuks
saada tendents „vaadata Tallinnast mööda” - sellistele
ootamatule järeldusele jõudis Andrei Hvostov. Siiski pole seda
teemat veel kuigi sageli puudutatud. Eesti venekeelses
ajakirjanduses, näiteks
ajalehes Molodezh Estonii on kirjutatud, et
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga peaks olulisel määral
muutuma eestlaste suhtlemist venelastesse. Seega eeldatakse mõlemalt poolt,
et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga parandab siinsete mitteeestlaste
olukorda ja lahendab nende integratsiooni probleeme.
Üheks arvestatumaks plussiks eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaks
olema ka võimalus saada osa Euroopa Liidu rohkearvulistest
abiprogrammidest.
PHARE programmi kõrval o Euroopa Liidul välja
pakkuda ka väiksemaid ja paindlikumaid regionaalse arengu
programme .
Neist mõningaid on põgusalt tutvustatud ka eesti lugejale. Üsna
sageli ongi Eesti ajakirjanduses rõhutatud, et Euroopa Liit toob
Eesti jaoks kaasa uusi võimalusi regionaalpoliitika
arendamiseks .
Eesti eurooptimistide arvates peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema
Eesti jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks.
Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad
poliitikud näinud Eesti
astumises Euroopa Liitu võimalust reguleerida suhteid Venemaaga,
kelle jaoks Eesti osalemine Euroopa Liidu laienemisprotsessis oleks
reaalseks märguandeks, et nii Eesti kui ka kogu Baltikumiga tuleks
Venemaal
asuda suhtlema teisel alusel kui seni, loobudes nn.
lähisvälismaa doktriinist. Samas väidab Mart Laar, et Eesti ei
tohiks jätta
Euroopale muljet, nagu püüdleks ta Euroopa Liidu
liikme staatusesse üksnes Venemaa pärast, vaid pigem rõhutama
mõtet, et „ Euroopa tsivilisatsiooni laienemine oma loomulike
piirideni on Euroopale ainsaks võimaluseks püsida konkurentsis ka
algaval aastatuhandel.”
Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?
Eestis on
praeguseks kujunenud olukord, kus kõik Eesti suuremad parteid on
üsna üksmeelselt Euroopa Liiduga liitumise poolt. Europõhimõttes
valitseb niivõrd selge põhimõtteline üksmeel, halvimal juhul
võivad erakonnad süüdistada üksteist vaid eurointegratsioonitempo
aeglustamises. Üksikute Euroopa Liidu
vastaste poliitikategelaste
puhul võib tekkida küsimus: kas nende vaated on tingitud üldse
murest eesti rahva saatuse pärast. Sama tundub kehtivat ka Eesti
ajakirjanduse euroskeptisismi suhtes, sest Euroopa Liidu vastane
seisukohtade esindamine võimaldab end muuta „nähtavaks”. Üsna
harva on Eesti ajakirjanduses tutvustamist leidnud ka rahvusvaheliste
prominentsemate euroskeptikute seisukohad. On siiski üsna loomulik,
et Euroopa Liidu liikmestaatusega kaasnevate eeldatavasti
negatiivsetele nähtustele pööratakse kohati võib-olla isegi
põhjendamatult suurt tähelepanu, sest ka eurooptimiste ja mõõdukaid
huvitab „hind”, mida meil tuleb maksta liitu kuulumise hüvede
eest.
Tavaks on kujunenud mainida Eesti Euroopa Liiduga ühinemise
negatiivsetest tagajärgedest esimesena riikliku suveräänsuse
vähenemist. Küsimust suveräänsuse delegreerimisel väljapoole
Eestit
seostatakse sageli otseselt küsimusega, kas Eestil on Euroopa
Liidule alternatiive. Mõnede europessimistide arvates on ametlikus
ja mitteametlikus europropagandas liialdatud väitega, et ainsaks
alternatiiviks Euroopa Liidule on
integratsioon idaga, mis toob kaasa
suveräänsuse ninetamise veelgi
suuremal määral. Kõige
järjekindlamalt on sääraseid seisukohti väljendanud Eesti
Päevalehe
kolumnist Enn
Soosaar . Teisalt on Eesti ametlik
europropaganda väljendanud mõtet, et tegelikult toimub Euroopa
Liiduga ühinemisel suveräänsuse osaline vahetus. Riik annab küll
osa otsustusõigusest ära, kuid saab vastu samavõrra otsustusõigust
teisi riike puudutavates küsimustes.
Teiseks negatiivseks tagajärjeks Euroopa Liiduga ühinemisel on
peetud
ametnikkonna kasvu. Eesti seadusandluse ja seaduste järelvalve
kooskõlastamine Euroopa Liidu nõudmistega annab tööd
suurele hulgale ametnikele, kelle ülalpidamine võib nurjata
plaane kärpida
Eesti
riigieelarve kulusid . Ametnikkonna suurendamise probleem kerkis
esile ka
komissar Hans von der Broeki Eesti visiidi ajal. Van der
Broek rääkis vajadusest suurendada euroametnike arvu Eestis. Veidi
aega hiljem põhjendaski valitsus oma kavatsust
loobuda ametnike arvu
vähendamisest just seoses eurointegratsiooni vajadustega.
Liitudes Euroopa Liiduga võivad vabakaubanduslepingud kolmandate
riikidega muutuda Eesti jaoks problemaatiliseks. Maalehe antud
intervjuus väidab Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne
Kelam küll vastupidist, toetudes Soome-Eesti ja Rootsi-Eesti
vastavatele lepingutele. Võimalikud olevat erikokkulepped, mida
Eesti poliitikud peaksid tema arvates olema võimelised
saavutama läbirääkimistel. Küsimus on selles, kas Euroopa turu
avanemine Eesti kaubale kompenseerib turgude ahenemist kolmandate riikide
suhtes. Samas on aga Euroopa Liidu
turg kohati üleküllastatud
teatud tüüpi kaubaga, mille suhtes on kehtestatud
ranged regulatiivid. Euroopa Liidu turgu peetakse rakendatud subsiidiumite
ja kvootide süsteemi tõttu ülereguleerituks ja kohati
diskrimineerivaks. Igal juhul on selge, et suur osa Eestis toodetud
kaubast ei vasta vähemalt esialgu Euroopa Liidus rakendatavatele
standarditele. Ilmne on ka oht, et Eesti võib kujuneda
turuks Euroopa Liidu maade vähenõutavale kaubale.
Euroskeptikud on vihjanud ka võimalikule
tööpuuduse kasvule olukorras, kus Eesti on Euroopa Liidu liige.
Jaan Kaplinski kirjutab sel puhul
„
Töötuid on Euroopa Liidus 20 miljonit ja nende arv ei näita mingit
langustendentsi. Sellal kui Euroopa tammub paigal, minnakse mujal,
Aasias ja mõlemas Ameerikas kärmelt edasi.”Samuti on avaldatud
kahtlusi , kas Euroopa Liidus
rakendatav sotsiaalpoliitika ei või kujuneda Eestile ülejõukäivaks, sest kui
järgida kõiki sotsiaalse kaitstuse seadusi, siis on Eestis vähe
ettevõtteid, mis ei läheks pankrotti. Näiteks valitsusnõunik Ardo
Hansson on Euroopa Liiduga ühinemise negatiivsete külgedena
mainitud bürokraatia suurenemise kõrval ka kulutuste kasvu, mis on
seotud Euroopa sotsiaalharta vastuvõtmisega. Tema sõnul saaks riik
sotsiaalharta
rakendamise läbi endale kohustusi, mis vastaksid
rikkamate riikide võimalustele ja hakkaksid Eesti arengut pärssima.
Euroskeptikud on üsna üksmeelsed ses suhtes, et
Euroopa Liidus valitseb majandusliku stagnatsiooni oht, mis on
põhjustatud sellistest asjaoludest, nagu „tööjõu kallidus,
vähene innovatiivsus, majanduspoliitiliste otsuste tegemise
keerukus ja
aeglus ja
last not least
rahvastiku
vananemine ,” kui tsiteerida Jaan Kaplinskit. On vihjatud
Euroopa ilmsele mahajäämusele
infotehnoloogia alal, eelkõige
võrreldes „põhirivaalide” USA ja Ida-
Aasia maadega.
Olulisemaks ohuks Eesti sotsiaalsele koeskkonnale võib Euroopa Liidu
tingimustes kujuneda migratsioon, mis võib avatud piiride korral
osutuda üsna raskesti kontrollitavaks ja Hardo Aasmäe arvates võib
see muuta Eesti Euroopa „odavate inimeste” koondumispaigaks.
Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi
eraettevõtja silmade
Ettevõtjaid esindasid nii väikeettevõtluse kui ka suurettevõtete
huve ja probleeme. Iseloomustades praegust arenguetappi Eesti
arenevas eraettevõtluses, olid fookusgrupid osalejad ühel
meelel kolmes põhilises punktis:
Eesti riik ei soodusta väikeettevõtlust, pigem takistab sellega, et jätab reguleerimata ja vormistamata riiklike kokkulepete taset nõudvad valdkonnad. Näiteks ei aita kaasa tollide kaotamisele Venemaaga, ei aita kaasa litsentside saamise lihtsustamisele ega mitmete maksude kaotamisele jne. Ida-turismi arengut piirab näiteks nn. peamaks. Et ka mitmesugused nõukogus ja kaubanduskojad ise on alles lapsekingades, siis on olemasolevad kaubandus ja majanduskoostöö kontaktid tekkinud enamasti olemasolevate isiklike tutvuste alusel.
Tootmist arendada muutub järjest raksemaks, sest niigi vanad seadmed ja tehnoloogiad aina vananevad, kuid nüüdisaegsemaid osta käib üle jõu. Ettevõtjatel puuduvad sooduslaenud, soovitakse madalaprotsendilist krediiti ekspordi soodustamiseks . Praeguseid arengutendentse jälgides nähakse ohtu eelkõige selles, et tootmistegevus jääb tagaplaanile ning enamus ettevõtjaid suundub järjest enam vahendustegevuse peale, mis nõuab vähem investeeringuid ja ei nõua peaaegu üldse uut tehnoloogiat.
Kaubandus-, turismi- jm. kontaktid Venemaaga oleks ettevõtjate arvates Eestile äärmiselt tähtsad ning aitaksid soodustada kiiret arengut. Peamiseks takistuseks peeti selles valdkonnas Eesti-Vene poliitikat. Elanikkond on Venemaal muutunud maksujõulisemaks ning meile oleks kasulik nii kaubandussuhted Venemaaga kui ka anda turistidele võimalus tuua raha Eestisse.
Kõige olulisemaks plussiks Euroopa Liiduga liitumisel pudasid
ettevõtjad küllaltki ootamatult Eesti sisenemist integratsiooni,
mida ühinemisprotsess nende arvates kindlasti soodustab- tekib
ühtekuuluvustunne, kollektiivsus uuel tasemel. Ettevõtjate
fookusgrupis osalejad arvasid, et praegu ei ole eestlased ja
venelased siiski nagu võrdsed. Euroopa Liidus olles see vahe
eestlaste ja venelaste vahel muutuks väiksemaks. „Me kuuluksime
ühte perre , kus on hollandlased ja sakslased…See annaks
mingisuguse kaitse, turvatunde”. On küllalt ilmne, et ettevõtjad,
kes peavad mõnevõrra rohkem kui teised elanikegrupid otseselt
suhtlema teisest rahvusest inimestega, tunnetavad seetõttu ühiskonna
praegust lõhestatust mõnevõrra rohkem ning see on üks põhjusi,
miks võiks neile ühiskonna integratsiooniprobleem olla olulisim
saavutus seoses Euroopa Liiduga liitumisel.
Teiseks olulisemaks positiivseks teguriks asetasid ettevõtjad
tööviljakuse kasvu, mis suure tõenäosusega kaasneb Eesti
liitumisel kõrgema tööviljakusega riikidega. Tööviljakuse kasvu
ja selle kaudu elatustaseme tõusu Eestis peeti ettevõtjate poolt
eriti oluliseks. Praeguse olukorra suhtes olid intervjueeritavad
üsnagi enesekriitilised, eriti need, kes oma ettevõtte sarnaseid
välismaal külastanud. Üks osalejatest pidas väga oluliseks, et
tööviljakus peaks tõusma tõuslikkuse vähenemise kaudu „… hirmus on see meie tõuslikkus, mis neelab palju raha,
väikekodanlikkus- kõik need autod, ülikonnad, sekretärid,
mööblid, office’id. Seda kõike ei ole vaja!” Samas ei ole
ilmselt millegagi põhjendatav lootus, et bürokraatia, tõuslikkuse
jms võiks kahaneda üksnes tänu Eesti Euroopa Liitu astumisega.
Ettevõtlussektori ökonoomsus ja efektiivsus on seejuures olulised
saavutada juba enne Euroopa Liiduga ühinemist.
Kolmanda muutusena, mis kaasneb Euroopa Liitu astumisega, toodi välja
majandusliku infrastruktuuri areng. Arengu tagab ettevõtjate arvates
eelkõige vastav euroabi. Ettevõtjatele on infrastruktuuri arengus
Euroopa Liidu üldise kõrge taseme saavutamine muidugi otseselt
vajalik. Kuid ka siin on vaja riigipoolset abi, samuti nagu
tootjatele ja ettevõtjatele maalgi.
Võimalike negatiivsete külgedena märgiti tööpuuduse suurenemist ,
eriti mittekvalifitseeritud töö osas. Kuigi töötuid tuleb juurde,
hakatakse ilmselt neile rohkem töötu abiraha maksma. Arvati ka, et erinevast rahvusest segaabielude arv hakkab suurenema, seda tänu uue
tööjõu liikumisele.
On huvitav märkida, et ettevõtjad tõid nii euroliitu astumise
positiivsete kui negatiivsete külgedena välja enamasti üleüldised
võimalikud arengutendentsid, plussid ja miinused. See, kuidas kogu
protsess hakkab mõjutama neid endid ja nende firmasid, on veel
täiesti läbi tunnetamata. Enamus väljendas oma positiivset suhtumist Euroopa Liitu selle läbi, et pidas oma firma tulevikku
lihtsalt lootustandvaks. „Eestil pole tegelikult valikut- kui me
Euroopa Liiduga ei ühineks, siis me areneksime tagurpidi. Firmad
igatahes võidavad sellisest liidust.”
Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti
Euroopa Liiduga ühinemisest
Talupidajate kõige suurem muri nii oleviku kui eurotuleviku suhtes
on seotud ebakindlustundega, mida tekitab maamajanduse praegune
olukord. Kogu panus on praegu tehtud järjest enam suurtaludele. Ka
ühistud on lõpetamas, rääkimata väiketootjatest. Maainimesele on raamid ette surutud ja väiketootja tunnetab seda, et ei sobi
sellesse majandusruumi. See tekitab inimestel depressiooni ja
tulevikuebakindlust kogu maaelus. Suurtootmise ja väiketalupidamise
käärid on probleem, mida üksiktalupidaja ei saa ise oma tasandil
lahendada.
Suurtootmine ja talupidamine ei ole seotud ainult tööhõive
probleemidega maal, vaid ka mitmete teiste probleemidega, mis
puudutavad Eestit tervikuna . Näiteks on seoses maareformiga tekkinud
maainimestel uus mure- missuguseks muutuvad meie maastikud , kui
järele jäävad ainult suurtalud ja suvilad. See võib täiendada
osa põllumaade võsastumist ja teiste maade väljakurnamist, mida
harrastati ka juba nõukogude ajal. See võib tähendada ka näiteks
Eestile omase põllumaastiku kui esteetilise väärtuse muutumist.
Samuti võivad muutuda looduskaitse probleemis sellise
kontserteeritud põllu-pidamise juures hoopis teiseks. Põllumeeste
mure on, et neid probleeme võidakse avastada Eesti jaoks liiga hilja .
Tööpuudus maal ja inimeste pärsitud algatusvõime ettevõtluse alustamisel on praegu moodustanud nõiaringi, millest on
väiketalunikel raske välja pääseda. Nagu eespool mainitud,
süvendab tööpuudust ja huvipuudust teadmine, et väiketalupidamine
ei ole perspektiivne . Toimub ainult nii öelda äraelamine valla
toetuste jm. abirahadest. Nii ei ole ka ühistegevusel maal pinnast,
millele tekkida. Taluliitude esindajad on need probleemid
teadvustanud väga teravalt. Passiivsus ja kohatine abitus maal
võivad aga veelgi süveneda.
Üks põhilisi probleeme on ka maareformi aeglane kulgemine ja tema
pidev ümbertegemine. Maainimene ei ole ikka veel saanud
kinnisvaraturule. Ka ettevõtlikumad talupidajad ei saa pikaajalist
laenu.
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu liikmeks on põllumeestel üks
põhiline mure- kuidas saavutada hea liitumisleping. Eestis on
liitumise protsess veel liiga alguses ja maamehed ei suuda praegu
ette näha, milliseid eriõigusi tuleks tingimata Eestile taotleda.
Võrreldakse Eesti võimalusi ka Soome ja Taaniga, eriti Taaniga, kus
maad ei saa müüa sellele, kes seda ise ei kasuta. Eestis on juba
praegu näha tendentsi , et Venemaalt imbuvad sisse Eesti passiga maa
kokkuostjad-muulased. Talumeestel on tõsine hirm- kui tuleb Euroopa
kapitali ja inimeste vaba liikumine, kes siis maa kokku ostavad? Kuna eesti põllumaa pindala on nii väike, tekib talupidajate
arvates tõsine oht, et kasuliku maa ostavad kokku peamiselt
välismaalased ja eestlased ise peavad end tundma kosud sulastena.
Avaldati isegi arvamust, et tulevikus peab eestlane maal elama
võib-olla kõrvuti bulgaarlaste ja poolakatega, kuigi maainimene
tahaks siiski elada oma rahva keskel.
Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega
A. Õpetajate arvamused Euroopa Liidust ja hariduse arengu
perspektiividest.
Valdavalt arvavad õpetajad, et Euroopa Liitu astumine toob endaga
kaasa peamiselt positiivset. Õpetajate arvates suureneb Eesti
ühinemisel Euroopa Liiduga üldine majanduslik stabiilsus, seda ka
kaugemas tähenduses- kindlus , julgeolek rahva ja riigi jaoks.
Suureneb tolerantsus ühiskonnas. Õpetajate ootused Euroopa Liidu
garanteeritud sotsiaaltagatise suhtes on aga üllatavalt suured-
loodetakse automaatselt suurenevatele palkadele, abirahadele ja
pensionitele. Kõik intervjuus osavõtjad väljendasid veendumust, et
„õiglased euroopalikud seadused saabuvad koos Euroopa Liiduga ning
kaob senine metsik kapitalism . Euroopa Liidus olemine sunnib siinseid
võime ka käituma vastavalt Euroopa seadustele, see on lihtsalt nii
öelda paratamatus , mis tuleb”.
Intervjuus selgub , et õpetajate arvamus sisaldab tublisti
„sinisilmset” optimismi Euroopa Liidu kui automaatset heaolu tagava süsteemi võimalusest. Tekib mulje, et õpetajad on jäänud
ootama „õiglase ja hea” Euroopa Liidu saabumist ning loodavad
eriti sotsiaalsete probleemide lahendamisel euroliidu regulatiivsele
rollile, mis tegelikkuses ju ei vasta tõele. Euroopa Liit ei ole
Euroopa ametiühinguorganisatsioon.
Negatiivse küljena arvatakse, et Euroopa Liit toob kaasa ajude
suurema väljavoolu kui see oleks meile vajalik normaalse avatuse ja vahetuse jaoks. Paremad õpilased võivad uusi võimalusi otsima minnes Eesti jaoks kaduda. Samal ajal võib siia jõuda Euroopa
koolidele omane pinnapealsus ja meie kultuuriga võrreldes mõnevõrra
erinevad väärtushinnangud. Egoism on juba praegu noorte hulgas
märgatavalt kasvanud, vanaaegne kasvatus ja suhtumine kaob –
selles näevad ohtu õpetajad.
B. Tudengid
Tudengite - ja õppejõudude vahetused toimuvad juba praegu, Eesti
Euroopa Liidus olles see kindlasti hoogustub. Vahetusprogrammidega
liitumine lihtsustub, valikuvõimalused suurenevad, toetusrahade ja
grantide saamine lihtsustub samuti. See suurendab karjäärivõimalusi
välismaal, seega on haritud tööjõu väljavool Eestist.
On üllatav, et ka tudengid näevad Eesti Euroopa
Liiduga ühinemises eelkõige soodsat mõju üldisele heaolutasemele
Eestis. Selle näiteks mõned iseloomulikud katkendid intervjuust:
”…kui Eesti on Euroopa Liidu liige, siis automaatselt tõusevad
siin ka palgad , sellepärast, et nõudmised Eestile on nii suured-
kõik poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed- et sellele
kaasnevad ka kasvavad palgad… samas me ei saa väita, et Euroopa
Liidu liikmesriikidel on igal pool ühtlane palgatase …aga see
diferentseeritus väheneb küll ilmselt”.
Erinevates ühiskondades on eri aegadel olulised erinevad
haridusväärtusi mõjutavad tegurid, sealhulgas erineb kultuur ja
traditsioonid, mis peale majanduslike võimaluste mõjutavad
oluliselt hariduse taset ja väärtustamist. Seega ei too Euroopa
Liit tudengite arvates automaatselt kaasa haridustaseme tõusu, pigem
ähvardab erinevate süsteemide segunemine mõjuda halvasti eestlaste
haritusele tulevikus.
Millised sotsiaalsed grupid
ei toeta ühinemist?
Mitmed näitajad annavad tunnistust, et EL-iga ühinemise vastu on
eelkõige need sotsiaalsed rühmad, kel on tänases Eestis kõige
raskem toime tulla. Samades gruppides on ka suheliselt palju EL-i
ükskõikselt suhtujaid. Lühidalt kokkuvõttes on EL-i vastane kõige
tõenäolisem vaene, vanemaealine, väheharitud ja elab maal. Niisiis inimene, kellel on põhjust oma eluga meie praeguses ühiskonnas
mitte rahul olla.
Küsitletute võrdlus tegevusvaldkonniti näitas kõige rohkem EL
vastaseid pensionäride hulgas. Seda seletab osalt muidugi vanemate
inimeste üldine umbusk kõigi uuenduste vastu. Ka töötud ja
kodused olid keskmisest sagedamini EL-iga ühinemise vastu.
Lisaks nimetatutele oli veel vaid üks grupp, kus EL-i vastaste arv
ületas pooldajate arvu, nimelt “palgatöötaja riigi või kohaliku
omavalitsuse asutuses“. Tegemist on ühega uuringu kõige
üllatavamatest tulemustest. Ametnike euroskepsis ei ole sugugi kooskõlas avaliku arvamusega, mis peab ametnikke euroliidu
kindlateks, omakasupüüdlikeks toetajateks. Samas tekitab see
tulemus kahtluse , kuidas suudab riik edukalt eurointegratsiooni
teostada, kui otsuste elluviijad suhtuvad EL-i nii skeptiliselt.
Sissetulekute ja EL-toetuse vahel valitseb selge lineaarne seos: mida
suurem sissetulek, seda tõenäolisemalt kuulub inimene EL toetajate
hulka. Küsitletud, kelle sissetulek ületas 2000 krooni kuus
pereliikme kohta, olid pigem euroliidu poolt kui vastu. Nende hulgas,
kelle sissetulek jäi alla 1500 krooni kuus pereliikme kohta, oli aga
euroliidu vastaseid tunduvalt rohkem kui pooldajaid . See
sissetulekugrupp moodustas 40% küsitletutest.
Artiklid
Elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur
04.08.2006
Tallinn, Stenbocki maja, 4.
august 2006. a – TNS Emori juulikuus läbi viidud uuring näitas,
et elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur – seda
toetab 70 protsenti elanikkonnast vanuses 15-74 aastat. Toetus on
ühtlaselt kõrge kõikides vanuserühmades.
Juba kolmandat kuud järjest
on mitte-eestlaste toetusprotsent eestlastega võrreldes kõrgem –
samal ajal kui eestlastest toetab Euroopa Liidu liikmelisust umbes
kaks kolmandikku, toetab mitte-eestlastest seda rohkem kui kolm
neljandikku.
Toetuses euro kasutuselevõtule juulikuus olulisi muudatusi ei
toimunud. Euroopa ühisraha toetab 41 protsenti elanikest, vastu on
49 protsenti ning seisukohta ei oska võtta 10 protsenti. Euro
kasutuselevõtu edasilükkumise puhul leiab 23 protsenti elanikest,
et olekski hea, kui seda kunagi Eestis kasutusele ei võetaks. 14
protsenti elanikest suhtub edasilükkumisse neutraalselt, kuna Eesti
majanduslik stabiilsus on juba tagatud seoses krooni ja euro
seotusega. Otseselt halvaks peab eurole ülemineku edasilükkumist
erinevatel põhjustel alla kümnendiku elanikkonnast.
Emori uuringu kohaselt on Euroopa Liidu alaste infoteenuste ja
–allikate seas kõige tuntum Euroopa Liidu teabeportaal
(www.europa.eu), millest on kuulnud 26 protsenti elanikest ning mida
on kasutanud 19 protsenti neist, kes on kuulnud vähemalt ühest
infoteenusest. Järgnevad tasuta euroinfotelefon, millest on kuulnud
21 protsenti elanikest, kuid mida on kasutanud vaid 3 protsenti
vähemalt ühest infoteenusest kuulnutest, ning ühisraha tutvustav
Euroveeb, millest on kuulnud vastavalt 18 protsenti ja kasutanud 9
protsenti.
Täies mahus on uuring leitav aadressil: http://www.riigikantselei.ee/?id=372
Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on hüppeliselt tõusnud
25.05.2007
Tallinn, Stenbocki maja,
25. mai 2007 – TNS Emori viimane uuring näitab, et võrreldes
2006. aasta lõpuga on elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu
oluliselt kasvanud. Kui viimase küsitluse kohaselt detsembris oli
valimisealiste kodanike toetus Euroopa Liidule 74 protsenti, siis
käesoleva aasta mais oli see tõusnud rekordilise 85 protsendini.
Eelmine kõrgeim toetusprotsent (78) pärineb 2006. aasta oktoobrist.
Valimisealiste kodanike ja kogu 15-74- aastaste elanike hoiakutes
erinevusi ei ole. Mõningane erinevus ilmnes eestlaste ja teistest
rahvustest valimisealiste kodanike hulgas. Toetusprotsent eestlaste
hulgas oli 87, muude rahvuste hulgas 78.
Samal ajal on vähenenud nende kodanike hulk, kes Euroopa Liitu ei
poolda. Maikuus ei pooldanud Eesti kuulumist Euroopa Liitu 8%
kodanikest. Detsembri vastav näitaja oli 16 protsenti.
Koos toetuse kasvuga Euroopa Liidule on veidi tõusnud ka toetus
Euroopa ühisrahale. Kui 2006. aastal jäi toetus vahemikku 40-43
protsenti, siis 2007. aasta mais toetas euro kasutuselevõttu Eestis
47 protsenti ja vastu oli 40 protsenti küsitletutest. Esmakordselt
on euro toetajaid Eestis rohkem kui selle vastaseid.
Emor uuris ka seda, kuivõrd oli Eesti avalikkus kursis Euroopa
Liidule aluse pannud Rooma lepingute 50. aastapäeva tähistamisega.
Sellest, et Eestis juubelit tähistati, oli kuulnud 32 protsenti
elanikest.
Uuring viidi läbi telefoni teel tehtava Omnibuss-küsitluse raames
ajavahemikul 1.-3. mai ja 15.-17. mai. Küsitleti 1001 15-74-aastast
Eesti elanikku. Nendest 800 vastajat olid valimisealised Eesti
Vabariigi kodanikud. Uuringu tellis Riigikantselei .
Täies mahus on uuring leitav riigikantselei
koduleheküljel aadressil: http://www.riigikantselei.ee/?id=372
Majandusanalüütikud: Euroopa Liiduga ühinemine mõjub Eesti
majandusele hästi
Valdavale
enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga ühinemine
hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003.
aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus.
17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub
Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP)
reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule,
välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad
pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus.
EL-iga ühinemine suurendab analüütikute
hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist
aastakasvu.
,,Oluline on liitumisega
kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe”,
ütles majandusteadlane Erik Terk. "Kuna meie palgad on EL-i
palkadest rohkem maas kui meie hinnad EL-i hindadest, siis kiirendab
"ühendatud anumatesse" sattumine palgatõusu enam."
Analüütikud prognoosivad, et Eesti keskmine nominaalpalk kasvab aastaks 2010 Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 12
500 kroonini, liidust välja jäädes 10 700 kroonini. Ühinemisel
Euroopa Liiduga on aastatel 2005-2010 Eesti keskmine SKP reaalkasv
5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,9 protsenti aastas.
Mitteliitumisel hinnatakse samal perioodil nii SKP kui reaalpalga
keskmiseks aastaseks kasvuks 4,1 protsenti.
Küsitlusele vastasid: Alari Purju (Tallinna
Tehnikaülikool), Jaanus Raim (Tallinna Tehnikaülikool), Jüri Sepp
(Tartu Ülikool), Ivar Raig ( Audentese Ülikool), Hardo Pajula (Eesti
Kõrgem Kommertskool), Erik Terk (Eesti Tuleviku-uuringute
Instituut), Andres Lauba (Statistikaamet), Andrus Säälik
( Rahandusministeerium ), Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut),
Tanel Ross (Eesti Pank ), Kalev Kukk (Eesti Pank), Anne Karik-Uustalu
( Sampo Pank), Maris Lauri ( Hansapank ), Toomas Reisenbuk (Trigon
Capital), Marit Paalberg (Nordea Pank), Sven Kunsing (Eesti
Ühispank), Heido Vitsur (Tallinna Linnavalitsus ).
Ainsa majandusanalüütikuna 17-st küsitletust
pidas ühinemist Eesti majandusele kahjulikumaks kui mitteühinemist
eurovastaste üks juht Ivar Raig.
Samasisulise majandusanalüütikute
ekspertküsitluse viis 2001. ja 2002. aasta suvel läbi
riigikantselei EL infosekretariaat, et selgitada, kuidas Eesti
juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise
mõjusid Eesti makromajandusele. Kolme aasta prognoosides olulisi
erinevusi ei ole (vt. Lisad, tabel 2 ja 3, lk 25,26).
EUROOPA LIIDU HOIAKUTE FAKTORID
Meetodi kirjeldus
Käesoleva uuringu üheks eesmärgiks oli inimeste
EL-iga seotud hoiakute senisest põhjalikum ning sotsiaalteaduse
sügavamatel meetoditel põhinev analüüs. Vastajatel paluti hinnata
mitmesuguseid EL-iga seotud aspekte ning liitumise arvatavat mõju
Eestile. Analüüs põhineb tunnusele, mis kajastab ühest või
teisest aspektist EL-iga liitumise mõju Eestile ning selle
elanikele. Tunnustevaheliste seoste väljaselgitamiseks kasutati
faktoranalüüsi (analüüs, mis võimaldab moodustada uued
algtunnuste grupeerimisel saadud muutujad, milles on kõrvaldatud iga
üksiku algtunnuse eripärast tingitud variatiivsus, mille ühisosa,
peegeldavad faktortunnused usaldusväärsemalt laiemalt ja üldisemalt
fenomeni, mis peitub konkreetsetele küsimustele antud vastuste taga). Kõige optimaalsemaks osutus 7 faktoriga mudel (vt.
Lisad, tabel 1, lk 25-26).
Tabel 1 annab ülevaate, millised algtunnused milliste faktoritega on
kõige tugevamalt seotud. Tabelist on näha, et mõned tunnused on
märkimisväärselt seotud rohkem, kui ühe faktoriga.
Tulemused
Küsitlustulemuste põhjal saame väita, et EL-i pooldajaid on
teistest märgatavalt enam nõus sellega, et EL-is sees on Eestil ja
selle elanikel turvalisem ja parem kui väljas ning et ka muulaste olukord paraneks. Samuti on EL-i pooldajad teistest vähem nõus liitumist mittesoodustavate asjaoludetähtsustamisega ning kardavad
teistest vähem migratsiooni negatiivset mõju. Kuigi nii EL-i
pooldajad kui ka neutraalset suhtujad ei hinda liitumise mõju
rahvuslusele ja maaelule keskmiselt ei positiivseks ega negatiivseks,
eristub see selgelt EL-i vastaste kartusest, et liitumine võiks
avaldada ka antud vallas negatiivset mõju.
Selgus tendents, et mida vähem on inimene huvitatud on, seda enam kaldub ta arvama, et liitumine toob kaasa pigem negatiivseid
tagajärgi nii eestlastele kui ka Eesis elavatele muulastele ning et
Eestil ei ole kasulik EL-i astuda või vähemalt astumisega
kiirustada.
EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE
Euro kasutuselevõtu tulemusena ei toimu Eesti majanduspoliitikas
olulisi muudatusi. Kuna praegu kehtivas valuutakomitee süsteemis on
kroon olnud fikseeritud Saksa marga suhtes alates 1992. aastast ja
euro suhtes 1999. aastast, on Eesti tinglikult olnud rahaliidus koos
Eli tuumikriikidega juba üle 15 aasta. Valuutakomitee süsteemi
raames, nii nagu raha liiduski, ei teosta riik iseseisvat
rahapoliitikat. Jäigalt fikseeritud vahetuskursi kaudu on Eesti
majandus juba täna otseselt Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika mõjusfääris. Seega ei muuda euro kasutuselevõtt Eesti jaoks
rahapoliitilises mõttes midagi olulist. Euroga seotud valuutakomitee
süsteemi eristab rahaliidust vahetuskursi olemasolu. Eesti
liitumisel euroalaga kaob ära vahetuskursi risk, mis annab
majandusagentidele kindluse, et devalveerimisohtu tulevikus ei ole.
Euroalaga liitumine toob kaasa kohustuse järgida ka tulevikus
tasakaalustatud majanduspoliitikat (vt “Stabiilsuse ja kasvu
pakt”). Koos devalveerimisriski kadumisega, suurendab liitumine
stabiilse majandus piirkonnaga, tasakaaluka majanduspoliitika jätkumisel, Eestis pikaajalist raha stabiilsust, mis omakorda
kajastub pikaajalistes stabiilsetes ja madalates intressimäärades.
Seega väheneb risk järsuks intressitõusuks nagu me nägime 1998.a.
nn. Vene kriisi ajal. Stabiilne rahanduskeskkond omakorda soodustab
kiire majandusarengu jätkumist. Euro kasutuselevõtmisel suureneb ka
Eesti roll Euroopa Liidu majanduspoliitikas. Senised arengud on
näidanud, et eurotsooni mittekuuluvate riikide mõju EL majandus
poliitikale on oluliselt väiksem kui eurotsooni riikidel. Peale EMU
täisliikmeks saamist ja euro kasutuselevõttu hakkavad
Rahandusministeeriumi esindajad osalema Eurogrupi, kuhu kuuluvad vaid
eurot kasutavate riikide esindajad, töös. Eurogrupi roll EL
majandus poliitiliste otsuste tegemisel tulevikus järjest suureneb.
Samuti hakkavad Eesti Panga esindajad osalema europiirkonna
rahapoliitika väljatöötamisel, osaledes EKP tähtsaima otsuseid tegeva organi, nõukogu, tegevuses. Eesti majandus on tihedalt seotud
Euroopa Liidu majandusega—ligi 80% Eesti väliskaubandusest toimub
ELiga ja kaks kolmandikku väliskaubanduse tehingutest toimub
eurodes. Euro kasutuselevõtt toob seega kaasa väiksemad tehingukulud , kuna väheneb valuutavahetuse vajadus. Teiste riikide
kogemuste põhjal võib selline kokkuhoid ulatuda 0,2%ni SKPst
aastas. Samuti toob euro kasutuselevõtt kaasa hindade parema
võrreldavuse. Euro kasutuselevõtmine ei too kaasa inflatsiooni
olulist kiirenemist. Senise kogemuse põhjal on jäänud eurole
ülemineku mõjud lühiajaliseks ning 0,1–0,3 protsendipunkti
vahemikku.
Kasutatud kirjandus:
Raivo Vetik ,,Euroopa Liit ja Eesti avalik arvamus”, Tartu 2001,
112lk-d.
Ivar Raig, Erki Terk,,Eesti tee Euroopa Liitu”, Tallinn 1995,
271lk-d.
Rein Ruutsoo , Aksel Kirch ,,Eesti Euroopa
Liidu lävepakul”, Tallinn 1998, 168lk-d.
INTERNET www.riigikantselei.ee
http://www.riigikantselei.ee/?id=5124
http://www.riigikantselei.ee/?id=7152
http://www.riigikantselei.ee/?id=19365
Lisad:
TABEL 1
FAKTORID
ALGTUNNUSED
FAKTORKAALUD
1
2
3
4
5
6
7
1. EL-is sees turvalisem ja parem kui väljas (nõus/mitte nõus)
Venemaa naabrina oleks Eestil turvalisem olla Euroopa Liidu liige kui jääda sellest välja.
0,76
Euroopa Liiduga liitumisel hakkab Eesti saama rohkem välisabi ja toetusi.
0,69
Kuigi Euroopa Liiduga ühinemine toob Eestile kaasa mõningaid probleeme, on see Eestile lõppkokkuvõttes kasulik.
0,64
Ühtses Euroopa Liidu majandusruumis tõuseb Eesti elanike heaolu kiiremini kui Euroopa Liidust välja jäädes.
0,64
Euroopa Liiduga liitudes paraneb Eestis töötute ja pensionäride olukord.
0,54
0,32
0,33
Euroopa Liiduga liitudes tõusevad Eestis palgad.
0,52
0,30
0,34
Eesti julgeolek.
0,48
0,47
2. Mõju heaolule (pos/neg)
Elanikkonna sotsiaalne kaitstus
0,69
Tervisekaitse
0,69
Elanikkonna majanduslik heaolu
0,31
0,64
Õppimisvõimalused
0,54
0,46
3. Negatiivne mõju, mittesobiv Eestile (nõus/mitte nõus)
Euroopa Liiduga liitudes tõusevad toiduainete hinnad Eestis olulisel määral
Eesti astumisest Euroopa Liitu on huvitatud eeskätt poliitikud ja kõrged riigiametnikud , kes loodvad Brüsselis leida hästi tasustatava töökoha või saada mingit muud isiklikku kasu
Liitumine Euroopa Liiduga on Eesti majandusele liiga kulukas
Eesti on jõudnud liiga vähe aega olla iseseisev riik, seetõttu me ei tohiks kiirustada Euroopa Liitu
Euroopa Liit on samasugune bürokraatlik süsteem nagu Nõukogude Liit
4. Mõju rahvuslusele ja maaelule (pos/neg)
Eesti keele ja kultuuri säilimine
0,71
Rahvuslik ühtsustunne
0,71
Põllumajandus
0,44
0,65
Regionaalne areng
0,47
0,64
5. Mõju tööhõivele (pos/neg)
Tööhõive; võimalus saada tööd
0,33
0,75
Tööjõu vaba liikumine avaldab eestimaalaste võimalusi leida töökoht Euroopa Liidus
0,30
0,69
6. Mõju muulaste olukorrale (pos/neg)
Suhted eestlaste ja mitte-eestlaste vahel
0,82
Mitte-eestlaste õiguste kaitstus
0,33
0,76
7. Migratsiooni negatiivne mõju (nõus/mitte nõus)
Piiride avanedes tekib oht, et paljud haritud noored lahkuvad välismaale tööle
0,72
Ühinemine Euroopa Liiduga käivitab massilise immigrantide ja pagulaste saabumise Eestisse
0,65
TABEL 2
Euroopa Liiduga ühinemise mõju Eesti majandusele
(keskmisedhinnangud ja variatsioonikordajad)
TABEL 3
Euroopa Liiduga ühinemise mõju Eesti majandusele (%)
26
Kõik kommentaarid