Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestil (0)

Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestile andnud Euroopa Liit?
Eesti on täieõiguslik liikmesriik alates 1. maist 2004. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja –kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta elada, reisida, õppida, töötada ning sooritada mitmeid otsuseid ning teha tehinguid . Erinevates eluvaldkondades kehtivad Euroopa Liidu kodanikele ka teatud õigused ning samuti tuleb kinni pidada mitmetest reeglitest ja piirangutest. Laienemisega kaasnevad veel potentsiaalsed riskid , mis tulenevad massilisest migratsioonist, suurenevast kuritegevusest, tarbijakaitsest, kultuuriidentiteedist, madalamatest keskkonnanormidest jne.
Kuna Euroopa Liiduga liitudes avanesid ka eestlastele mitmesugused teed n-ö „laia ilma” rännata, siis ongi 2 aasta jooksul kujunenud populaarseks noorte töötajate vaba liikumine liidu liikmesriikides. Peamiselt ajendab neid riigist lahkuma sissetulekute erinevus võrreldes teiste liidumaadega. Põhiline erinevus tuleb palgamääradest, kuid ka sissetulekute ostujõust ja sotsiaalkindlustussüsteemide erinevusest. Peale palkade erinevuse arvestatakse ka riikide elukallidust ja migratsioonikulusid: reisi- ja majanduskulusid ning ka kõiki võimalike psühholoogilisi lahkumiskulusid. Näiteks Eestist minnakse peamiselt tööle Soome ja Rootsi, kuid ka Saksamaale, Inglismaale , Iirimaale jne. Need on piirkonnad, kus töötasu on suurem kui kodumaal ning elamiskulud suhteliselt väikesed. Loomulikult on meie riigi kodanike mõjutanud ka geograafiline lähedus. See küll alatiseks lahkuvat migranti ei puuduta, kui on oluline neile, kes soovivad säilitada sidemeid kodumaaga või plaanivad näiteks naaberriigis töötada ajutiselt . Ajutine migratsioon , s.t mingi aja välismaal töötamine ja seejärel koju tagasipöördumine, toob sageli ka kodumaisele majandusele kasu, eriti kui inimesed töötavad välismaal lühikest aega saamaks kõrget palka, mida nad kulutavad aga Eestis. Lühemat või pikemat aega välismaal töötamine toob endaga kaasa töötajate oskuste ja teadmiste suurenemise, mida nad hiljem saavad rakendada Eesti tööturul. Kui kaalumisel on päritoluriigist pikaks ajaks lahkuda, mängivad migratsiooniotsuse tegemisel tähtsat rolli kultuuri- ja keelebarjäärid. Vajalik on võõrkeele oskamine ning teise riigi kultuuri ja traditsioonide tundmine . See võib paljude inimseste jaoks probleem olla, sellepärast eelistatakse rohkem ajutiselt välismaale minna. Eestist on läinud välismaale palju tervishoiutöötajaid, kuna enamikus Euroopa Liidu riikides on suur puudus neist ja võõrsil pakutakse ka suuremat töötasu. Eestile võib see aga tulevikus kaasa tuua mitmeid tööjõu probleeme, kuna siin tekib puudus kvalifitseeritud meditsiinitöötajatest. Lõpuks võetakse haiglates ja teistes raviasutustes ametisse Euroopa Liidu liikmesriikidest tulevaid immigrante, mis võib kaasa tuua n-ö rahvastiku kihistumise ning see suurendab kuritegevust. Võib väita, et rahvastiku vaba tööjõu liikumine toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Kokkuvõttes saab riik migratsioonist kasu ainult siis, kui suudab soodustada noorte tagasipöördumist Eestisse. Sest tagasi pöördudes on inimeste oskused ja teadmised suurenenud ning nende väärtus tööturul tõuseb. Samuti tuleks riigil hoolitseda eestlaste julgeoleku eest ning kaitsta iseseisvust.
Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annabki Eestile ajalooliselt ainulaadse
võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus , põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon , sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ning kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ja mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud , uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need struktuurid taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja majanduskasvu. Kõrvuti mitmepoolse julgeolekukoostööga NATOs on partnerlus Ameerika Ühendriikidega ja teiste liitlastega Eesti jaoks oluline julgeolekutegur. Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi, mittekonventsionaalseid julgeolekuohte, nagu rahvusvaheline terrorism , massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, relva- narko- inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud põgenike tulv . Sellises olukorras ei ole ükski maailma riik ega piirkond väljaspool ohtu. Ka Eesti jaoks on muutunud aktuaalseks mitmed varem väheolulised ohud. Terrorismi ning sellega seotud kuritegelike organisatsioonide tegevuse ulatus ja koordineeritus kasvavad. See nõuab NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidelt tõhusaid vastumeetmeid, sh võimet ja valmisolekut lahendada terrorismiga kaasnevaid kriise. Uute mitmetahuliste ning sageli ettenägematute ohtude realiseerumise suurem tõenäosus esitab julgeoleku tagamisele uusi väljakutseid. Kõige tõsisem oht Eesti julgeolekule on võimalik ebastabiilsus ja kontrollimatud arengud maailmas ning rahvusvahelised kriisid. NATO ja Euroopa Liidu laienemisega on julgeoleku- ja stabiilsusvöönd Euroopas oluliselt avardunud . Samas ei ole nende liitude teatud naaberriikide demokratiseerumisprotsessi ning välispoliitika vastuolulisuse tõttu endiselt võimalik välistada ohte Eesti julgeolekule. Kogu Euroopat puudutava sõjalise konflikti puhkemise võimalus ning ka konfliktioht Läänemere regioonis on vähenenud minimaalseks. NATO ja Euroopa Liidu liikmesus vähendab sõjalist ohtu Eestile veelgi. Eesti julgeolekule ei ole praegu ega ka lähitulevikus otsest sõjalist ohtu. Ka keskmises ja pikemas perspektiivis on sõjaline rünnak ükskõik millise NATO liikmesriigi vastu vähetõenäoline. Sellise ohu taastekkimise eelduseks oleks rahvusvahelises julgeolekukorralduses toimuv jõuvahekordade märgatav muutus koos julgeolekukeskkonna olulise ja pikaajalise halvenemisega, mida ei ole ette näha. Pikemas perspektiivis ei saa sellise ohu taastekkimise võimalust siiski täielikult välistada. Eesti julgeolekut mõjutavad ka inimtegevusest tingitud ohud- tulekahjud ja plahvatused, transpordi, kiirgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste piiriülesed mõjud. Läänemere piirkonnas on eriti ohtlikud vanemat tüüpi tuumajaamad , katastroofioht seostub eelkõige suurte ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega ning tankerite üha intensiivsema liiklusega Läänemerel ja esmajoones Soome lahes. Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see võib olla seotud kliimamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi.
Euroopa Liidu riikides pööratakse rohkem tähelepanu ka keskkonnale, mida võib pidada väga positiivseks . Samas on kehtestatud keskkonnanõuded, mis aitavad kaitsta küll Eesti loodust ning tagavad tarbijale puhta joogivee , kuid nõuavad lähimatel aastakümnetel mitmetesse kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi, millest Euroopa Liidu toetusel on parimal juhul võimalik katta kuni 85 protsenti. Esmatähtis on inimeste tervise kaitsmine. Veetöötlussüsteemide kõrval on oluline ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine, kuna tuleb tervisele ohtlik joogivesi joogikõlblikuks muuta. Aga kuna Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks põhialuseid on, et saastaja ja tarbija maksavad, siis joogiveedirektiivi nõuete täitmine läheb Eestile maksma ligikaudu 4 miljardit krooni. Kahjuks ei jõua meie riik, ettevõtted või tarbijad hiigelinvesteeringuid kohe kinni maksta ja pole võimalik ka ühe-kahe aastaga kümne aasta tööd ära teha. Veel on probleeme reosüsteemidega, mille väljavahetamine ning renoveerimine on mahukas töö ja nõuab jällegi aega ja peamiselt raha. Arvestatud on, et reoveedirektiivi nõuete täitmine läheb Eestile maksma umbes 5 miljardit krooni. Suureks „mureallikasks” on ka prügilad. Jäätmed ei tohi saastada pinnast, põhjavett ega õhku. Nende nõuete täitmine tuleb Eestile kõige kulukam ning aeganõudvam. Euroopa Liidu liikmena peab küll meie riik mitmete nõuete täitmiseks tegema rahalisi kulutusi, kuid nagu on öelnud ka Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees Peep Mardiste, et Eestil tuleb teha niikuinii investeeringuid meie elanike tervise ning hea keskkonnaseisundi huvides ja Euroopa Liiduga ühinemine ja suured abisummad on seda protsessi tunduvalt kiirendanud.
Loodushoiu suhtes on Euroopa Liit meile veel positiivseks osutunud. Haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitseks on tänu liidule loodud üle-euroopaline kaitsvate alade võrgustik Natura 2000. Õiguslikult põhineb see kahel Euroopa Liidu direktiivil – nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde ning nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Natura 2000 aladeks ei tule valida kõiki linnu- ja loodusdirektiivi liikide leiukohti ega elupaigatüüpide esinemisalasid, vaid ainult nende esinduslikum osa. Oluline on välja valida iga liigi ja elupaigatüübi kaitseks niipalju alasid, et oleks tagatud nende säilimine ka järeltulevatele põlvedele. Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks loodavad loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 2000 võrgustiku. Õnneks mingi ala kuulumine Natura võrgustikku ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Üldjuhul tähendab see senise looduskasutuse jätkuvat lubamist või mõnel puhul koguni soosimist (näiteks rannaniitude hooldamine riigi toel). Maja ehitamist ei keelata, kui see ei hävita Natura väärtusi. Samuti võib metsade majandamine jätkuda kohtades, kus ei väärtustata metsaelupaika (nt metsise mängupaik). Natura alal on võimalik teatud tingimustel arendada ka suuremaid projekte - näiteks kui sellele arendusprojektile puuduvad alternatiivid ja kui selleks on olemas tungivad vajadused. Loomulikult tuleb kõikide selliste tegevuste korral läbi viia kõigepealt keskkonnamõju hindamine. Oluline on neid projekte läbi viia nii, et loodus võimalikult vähe kahjustatud saaks.
Euroopa Liidu liikmes- ja kanditaatriikidele on koostatud looduskaitseprojektide rahastamisprogramm- LIFE, mille üldine eesmärk on liidu keskkonnapoliitika arengu toetamine . Sedagi võime lugeda positiivseks, kuna igasugune rahaline abi tuleb ju kasuks. LIFE- Nature alt rahastatakse 3 tüüpi projekte: elupaikade projektid, mis käsitlevad loodushoiualade kaitse korraldamist, siis linnuprojektid, mis käsitlevad linnuhoiualade kaitse korraldamist ja liigiprojektid, mis käsitlevad mingi kindla liigi kaitset. Projekt ei pea ilmtingimata käsitlema neid liike ja elupaiku, aga nendel on lihtsalt suurem tõenäosus saada rahastatud. Kahjuks pole LIFE- i jätumine peale 2006 aastat kindel. Kuid meil on veel rahastamisprogramme. Suure valdkonna Euroopa Liidu abist moodustab ISPA programm. ISPA toetab suuri investeeringuprojekte, mis põhiliselt seotud transpordi ja keskkonnaga ( teedeehitus , reoveepuhastusjaamade ja prügilate rajamine jne). Siis on suur abiprogramm SAPARD, mille eesmärk on aidata lahendada põllumajanduse ja maaelu probleeme. Eelkõige aitab SAPARD viia Eesti põllumajandustootmist ja põllumajandussaaduste töötlemist vastavusse Euroopa Liidu veterinaaria , fütosanitaaria, keskkonna ja hügieeninõuetega. On ka teisi abi- ja koostööprogramme, mis pole otseselt keskkonnaga seotud. Näiteks on nimetamata Phare programm, mille eesmärgiks on paljude aastate vältel olnud peamiselt Eesti riigiasutuste ettevalmistamine liitumiseks ning Euroopa Liidu seadusandluse ülevõtmiseks. Rahalist abi on meil võimalik saada ka struktuurifondidest, mis on suunatud mahajäänud piirkondade järeleaitamisele ja tööhõive edendamisele hariduse ja koolituse kaudu. Üldiselt on inimesed nendest toetustest vamustuses ja seega liiduga rahul , kuid samas viiakse abirahaga läbi ka projekte, mille mõju võib olla negatiivne. Näiteks loodusele - Euroopa Liit toetab ulatuslikult Eesti maanteevõrgu arendamist ja ehitamist, mis toob kaasa sõiduautoliikluse ja kaubavedude mahu kasvu. Autoliiklusega kaasneb mitmeid keskkonnariske, mis mõjutavad ka inimese tervist, nt õhusaaste, müra jne. Toetuste juures jäetakse veel mainimata, mille arvelt see raha tuleb. Eestit küll saab mitmelt poolt abi, ent see on vaid murdosa sellest, mida riik oma tasakaalustamata ekspordi-impordipoliitikaga kaotab. Väliskaubanduse defitsiit oli 1997. aastal 20,9  miljardit krooni, 1998. aastal 21,8 miljardit krooni. Väliskaubanduse defitsiit Euroliiduga oli mõlemal aastal üle 15 miljardi krooni. Iseenesest ei tähenda 20 miljardiline aastadefitsiit 20 miljardi võrra vaesemaks jäämist. Umbes poole sellest saab Eesti riik kaudselt maksunduse, teeninduse, ostuturismi jms. kaudu tagasi. Ent vaesemaksjäämist tähendab see ometi. Eesti jääb oma naiivse ostupoliitikaga vaesemaks 10 miljardi krooni võrra aastas. Need riigid, kes sellest rikastuvad, võivad rahumeelselt paisata Eestisse toetusi näiteks 800 miljoni eest? Nad annavad sel juhul tagasi vaid 8% saadud rikkusest. Kui aga toetustega kaasneb Eesti poliitikute naiivsuse suurenemine, on  see tõeline investeering! Majandusskeemid muidugi nii lihtsakoelised ei ole, ent mõtlemisainet peaks eeltoodud näide andma küll. Tegelikult ei saa toetuseks ja laenuks saadavat raha kasutada vabalt  -  reeglina tuleb selle eest osta laenaja kaupa või kulutada seda Eesti oludes mõttetutele projektidele. Kui Euroliit annab raha Eesti keskonnaseisundi oluliseks parandamiseks, siis võib tähendada see seda, et toetatakse projekti Eestis hundijahi keelustamiseks. Võimalik on ka see, et Eestile antud toetuseks loetakse Hollandi õigusbüroole eraldatud raha Eesti seaduste harmoniseerimiseks. Mitmed senised PHARE toetused on läinud valdavalt välisekspertide taskusse. Seega tekib kahtlus , kas Euroopa Liidu rahaline abi on meile kasulik, kahjulik või ei mõjuta see midagi? Kuid seda võib iga indiviid ainult ise otsustada.
Probleemina võiks võtta ka Eesti rahvuse hääbumist. Euroliitu astumise vajadust on mõnikord põhjendatud uute kultuurikontaktide vahetamise vajadusega, mis toimuks erinevate tavade ja traditsioonidega piirkondade vahel. Ei saaks öelda, et nüüd 2 aasta jooksul oleks toimunud suur rahvastiku segunemine , kuid usun, et see ootab meid ees. Palju mõjutab Eesti kultuuri immigrandid, kes tulevad tööle, õppima jne. Kindlasti tekib tulevikus küsimus keelte suhtes, kas eesti keel saab Euroliidus ametliku keele või lepingukeele staatuse? Paljusi keeli ei suudeta juba praegu tõlkida. Hetkel toimib vabatahtlik keele ja kultuuri angloseerumine, mida paraku ka infotehnoloogia areng toetab. Kas üldse tasub raha raisata eestikeelsetele aabitsatele? Võib-olla loobuda üldse sellest maarahva keelest? Selge on aga see, et Euroliidu esindajate juba praegune aktiivne huvi meie  kodakondsus- ja keelepoliitika "täiustamise" vastu võib pikemas perspektiivis suurendada üldlevinud hirme rahvusliku iseolemise ja eesti kultuuri kadumisest. Samuti on aeg näidanud, et võõramaalsed, kes on Eestisse elama asunud , ei suuda meie kombeid ja tavasi omaks võtta. Seejärel hakkavad nad oma kultuuri n-ö peale suruma , mis põhjustab jällegi lahkhelisi.
Liikmesriigina peab Eesti ka paljude muude oludega leppima. Näiteks osa küsimusi tuleb otsustada koostöös teiste Euroopa Liidu liikmetega ning kui Eesti soovib, et teised liidu riigid arvestaksid meie huve ja toetaksid meie olulisi algatusi, siis peab tegema ka Eesti järeleandmisi teiste liidumaade kasuks. Samuti tuleb Eesti elanikel arvestada Euroopa Liidu õigusakte, mis kaubandustõkete kaotamiseks ja tarbijate kaitseks on sätestatud. Riik on teinud läbi mitmeid muudatusi ning seda tuleb teha ka tulevikus. Mitmes valdkonnas on ahenenud Eesti valikuvõimalused. Näiteks ei mõjuta Euroopa Liit seda, milline maksukoormus on Eestis, kuid kütusele, alkoholile ja tubakale tuleb seoses nende kaupade vaba liikumisele kehtestada viimase kehtestatud aktsiisi alammäärad. Tõusnud on ka mitme kauba hind, mille sissevedu Euroopa Liitu on liidu ja tootjate huvides tugevasti piiratud, näiteks suhkur, teras, kivisüsi. Kõikide kaupade lõikes jääb liitumisega seonduv hinnatõus siiski 1-2 protsendi piiresse. Kahjuks lähevad pankrotti või lõpetavad oma tegevuse ka paljud kohanemisvõimetud ettevõtted. Sellega seoses tekib palju töötuid inimesi, kellele uusi võimalusi tööturul ei leita. Neid Euroopa Liidu plusse ja miinuseid on mitmeid, kuid osasi võib pidada ka n-ö neutraalseks. Näiteks tugevned ametiühingute positsioon, mis on kasulik töövõtjale, kuid ebamugav tööandjale. Samamoodi on ka nende keskkonnanõuetega, mis ühest küljest kaitsevad loodust, inimesi jne, kuid ka nõuavad lähimatel aastakümnetel mitmeid rahalisi kulutusi. Kuna Euroopa Liit on pühendunud stabiilsusele, korruptsiooni tõrjumisele, tarbija- ja keskkonnakaitsele ning ebaõiglaste äritehingute keelustamisele, siis järelikult vähenevad ka äkkirikastumise võimalused. Siis tekitavad pahameelt Euroopa Liidu eeskirjad, mis küll tagavad parema tarbijakaitse , kuid muudavad nii mõnelgi juhul tootmise senisest kallimks.
Kuid kui me juba Euroopa Liidus oleme, võiks läheneda sellele optimistlikult. Sest liiduriigina on meil ju ka palju eeliseid . Eelkõige on paranenud julgeolek, sest kuigi Euroopa Liit pole sõjaline organisatsioon , peab enamik teadlasi ebatõenäoliseks, et liit võiks eirata ohtu, kui see mõnda tema liiget ähvardab. Veel on suurenenud Eesti mõju rahvusvahelisele poliitikale ja globaalsetele protsessidele. Paranenud on kaupade ja teenuste väljaveovõimalused. Samuti on osades valdkondades suurenenud töökohtade arv jne. Ka nendest negatiivsetest oludest , mida Euroopa Liit meile kaasa toonud on, võib leida positiivseid külgi. Ja ega kõikide kodanike jaoks ei pruugigi samad asjad heade või halbadena tunduda. Usun, et paljud probleemid ootavad meid veel ees, kuna 2 aastat on niivõrd väike aeg, et jõuaks kohandeagi. Mitmed muudatused on Euroopa Liidul veel teostamisel, seega võib väita, et tõelist Eesti riigi olukorda näeb alles aastate pärast.
7