Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestil (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika

Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad. Riigikogu kiitis 12. mail 2010 heaks uued Eesti julgeolekupoliitika alused. Eesti riigikaitse strateegia Riigikaitse strateegia tugineb ,,Eesti julgeolekupoliitika alustele" ning see on alus riigikaitse detailsemaks planeerimiseks. Valitsus kinnitas Riigikaitse strateegia 2010. aasta lõpus. Strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõikide olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne. See määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse. Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest

Euroopa liidu poliitikad

25

doc

NATO referaat

kasutada korralikud ja kõikidele normidele vastavad kasarmud ja õppehooned korraliku meditsiinipunkti, sõdurikodu, spordisaalide ja ka väljaõppenõuetele vastavate harjutusväljadega. Üks sõdur vajab selleks kõigeks 33 eri nimetusega objekti. 2007 aastal investeeriti kaitseväe infrastruktuuri arendamisse kokku 449,6 miljonit krooni, millest ehitati või rekonstrueeriti kaitseväele vajalikku infrastruktuuri 408,89 miljoni krooni eest. Alanud 2008 aasta investeeringutest suurema osa moodustavad LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse, Paldiski ROK-i ja VÕK Kuprjanovi ÜJP ning samuti Kaitseväe keskpolügooni ning Mereväebaasi jätkuv arendamine. Eraldi tegevusvaldkond on NATO poolt rahastatavate investeeringute teostamine. Oluline on kujundada Eesti seisukohti ühisrahastatavate objektide kohta NATOs laiemalt. Esimeseks suuremaks objektiks Eestis on Ämari lennuvälja rekonstrueerimine.

Ajalugu

6

docx

Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2

terrorismioht, organiseeritud kuritegevus ja sotsiaalsed ohud. Strateegias on eraldi välja toodud sisejulgeoleku tugevdamiseks vajalikud meetmed, seetähendab sisejulgeoleku struktuuride süsteem ja ülesanded. Sisejulgeoleku tagamine kajastub dokumendis kui ühena rahvusvahelist julgeolekut tagava tegevusena. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:8, 11-14, 25) 1.2 Euroopa Liidu julgeolekustrateegia Euroopa Ülemkogus kiideti 2003. aasta detsembris heaks Euroopa julgeolekustrateegia. Rõhuasetus ei olnud dokumendis mitte võimalikule agressioonile liikmesriikide vastu, vaid olulisemaks peeti rohkem varjatud ohte: terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, riikide kokkuvarisemine, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, piirhaldus. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegia 2005:94) Euroopa julgeolekustrateegia kehtestab üle Euroopalise julgeolekukeskkonna, milles Euroopa

Ühiskond

6

doc

4 aastat plusse ja miinuseid Eestil Euroopa liidus

Euroopa Liiduga liitumise taotluse esitas Eesti valitsus 24. novembril 1995. aastal. Pärast Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut tegi Euroopa Liit Eestile 1997. aasta detsembris toimunud Luxembourgi tippkohtumisel ettepaneku alustada liitumiskõnelusi. Kõnelused algasid 31. märtsil 1998 ja kestsid kuni 2002. aasta detsembrini. Läbirääkimiste strateegia lähtus eesmärgist sõlmida Euroopa Liiduga ühinemisleping, mis vastaks valitsuse antud mandaadile, Riigikogu soovitustele ja avalikkuse ootustele. Esialgu loodeti saavutada riigi liitumisvalmidus aastaks 2002, kuid riigisisene ettevalmistusprotsess osutus palju keerukamaks, kui algul arvati. Läbirääkimiste tulemusena jõudis Eesti ühinemislepinguni, mis sisaldab eelkõige läbirääkimistel kokkulepitud tingimusi Eesti liitumiseks

Eurointegratsioon

8

doc

Rahvusvahelised organisatsioonid

Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD  1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon.

Ühiskonnaõpetus

9

odt

Külm Sõda

.................................................6 2.4. Külma sõja lõpp......................................................7 LISAD...........................................................................9  1. KÜLMA SÕJA MÕISTE Mõiste ,,külm sõda" võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947.a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitlaste suhteid kui murenevaid ja konfliktiga asenduvaid. 1 Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi ­ Ameerika Ühendriikide (USA) ja Nõukogude Liidu (NL) ­ vastasseisu pärast Teist maailmasõda. USA ja NSV Liidu vastasseis II maailmasõja järgsel perioodil, mis avaldus nii ideoloogilisel, propagandistlikul, kultuurilisel, majanduslikul kui ka sõjalisel alal. Vastastikune luure ja õõnestustegevus, liitlaste hankimine, kriiside, konfliktide ja pingekollete õhutamine, võidurelvastumine olid igapäevased nähtused. Kuumast sõjast hoidis mõlemaid pooli tagasi

Ajalugu

16

docx

Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad

läänekaugem tee, mis oleks toonud ning hoidnud sõbralikemaid suhteid Venemaaga. Võib ju öelda, et valikuid oli ka rohkem, kuid reaalsuses mingeid vahevalikuid vähemalt realiseerunud ei ole – riigid jäid kas Venemaa rüppe või läksid Venemaaga tülli ning liikusid Euroopa poole (Kirna, 2013). 3 Eesti puhul on ajalooliselt määrava tähtsusega aasta 1995, mil esitati avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks. See oli selge sõnum, et soovitakse jätkata riigi suunamist Euroopa suunale. Juba 1998 aastal alustaski Euroopa Liit Eestiga liitumisläbirääkimisi. Tee Euroopa Liitu ei olnud lihtne, selleks oli vaja korraldada ümber ühiskond, minna üle turumajandusele ning korraldada ümber seadusandlus. See kõik nõudis aega ja raha ning eelkõige poliitilist tahet

Ühiskond

6

doc

Mida teeksin majanduses teisiti kui oleksin Eesti peaminister

muuhulgas ka hariduse, kultuuri, riigi julgeoleku, keskkonnakaitse rahastamise. Kui üliõpilane (ja ka õpetaja ametit pidanud inimene) pean tähtsaks rääkida lähemalt haridusest. Peaministrina suunaksin raha teadus- ja haridustegevusse, kõigile tasemetele – lõpetades kõrghariduse, kutsehariduse ja täiskasvanute ümberõppega. Praegu on näiteks kõrghariduse omandamisel selline olukord, et kehtiv riiklik toetus, mida ei saa kõik üliõpilased, on pigem taskuraha, kuna ei kata isegi kulutusi üürile. Väga paljud üliõpilased peavad seetõttu õpingute kõrvalt ka tööl käima. Õppimise kõrvalt töötamise (või vastupidi) kogemus näitab, et see ei anna õppetöös 1 häid tulemusi. Tulevase spetsialisti kvalifikatsioon, tema teadmised ja oskused saavad olema nõrgemad, kui võiksid olla

Majanduse alused

Kommentaarid (0)