Eesti on euroopa liidu liige (1)

Eesti on Euroopa Liidu liige. See on andnud meile palju eelised kui ka toonud meile terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole.
Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismisioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid.
Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on.
Eesti liitus Euroopa liiduga 2004-dal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid.
Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis  esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides.
Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika?
Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid on toodud dokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011”, mis kiideti heaks Vabariigi valitsuse 25.10.2007 istungil.
Poliitikadokumendi eesmärgiks on määratleda peamised põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub. Dokumendiga määratletakse, millises suunas Eesti tahab Euroopa Liidu arengut suunata, millised on Eesti tegevuse eesmärgid ja huvid ning valitsuse seisukohad olulisemates ELi poliitikavaldkondades
"Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011" on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti ELi suunalise tegevuse hindamiseks. Poliitika raamistik on alusdokumendiks valdkondlike tegevuskavade väljatöötamisel, lähtealuseks teemade prioritiseerimisel, ning Eesti seisukohtade kujundamisel ELiga seotud üksikküsimustes. 
Dokument on oluliseks abivahendiks erinevatel ELi otsustusprotsessi tasanditel Eesti huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele
Eesti väliskaubandus pärast Euroopa Liiduga liitumist
Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste Euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei ole enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele.
Kuidas mõjutas Euroopa Liiduga ühinemine Eesti väliskaubandust?
Suurenesid kaubandustõkked ülejäänud maailmaga ja vähenes konkurents tolliliitu mittekuuluvate riikidega. Seeläbi võitsid Eesti tootjad, sest maailmaturu hinna asemel hakkas Eestis kehtima maailmaturu hinnast kõrgem Euroopa Liidu siseturu hind. See lubas Eesti tootjatel tõsta hinda ja saada täiendavat kasumit. Euroopa Liiduga ühinemise järel on tõenäoliselt raskem otseselt importida Kagu-Aasia riikidest, Jaapanist, Hiinast ning Ameerika Ühendriikidest.
Euroopa Liiduga liitumine tähendas Eesti jaoks muuhulgas seda, et hakkasime osalema Euroopa Liidu väliskaubanduslepingute süsteemis Eesti ei sõlmi enam ise väliskaubanduslepinguid. Eesti poolt varem sõlmitud vabakaubandus-ja muud
Kauplemissoodustusi andvad lepingud kaotasid liitumisel kehtivuse.
Eesti liitumisel euroliiduga hakkasid senist vabakaubanduslepingut asendama ühise siseturu reeglid. Need hakkasid reguleerima ka Eesti kaubandussuhteid
nende riikidega, kellega meil oli sõlmitud kahepoolne vabakaubandusleping (näit. Läti
ja Leedu), aga kes ka ise astusid Euroopa Liitu. Eesti ja EFTA kaubandussuhteid hakkas reguleerima Euroopa Majandusruumi leping. Muude riikide osas pidi Eesti liitumise järel lähtuma euroliidu poolt sõlmitud lepingutest.
Liitumise mõju Eesti väliskaubandusele. Ühinemine Euroopa Liiduga tagas Eestile turu avatuse meie põhiliste kaubanduspartnerite suhtes. 2004. aastast Euroopa Liidu osatähtsus meie majanduspartnerina kasvas, sest lisaks Eestile liitus veel 12 kandidaatriiki, sh meile väga olulised Läti ja Leedu. Näiteks kaubavahetuses tõusis Euroopa Liidu osakaal üle 80%. Euroopa Liiduga ühinemise järel muutus Eesti osaks Euroopa siseturust. See tähendab, et vähenesid bürokraartlikud tõkked ( tollikontroll , kvaliteeditõendid ja muu paberimajandus) toodangu lähetamisel teistesse liikmesriikidesse. Isegi Lätisse ja Leetu kaupade saatmine muutus senisest lihtsamaks.
Eesti regionaalpoliitika lähimad muutused peale Euroopa Liiduga liitumist.

Eesti regionaalpoliitika tähtsaim muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist on võimalus taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja neid vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada.
Enamik Eesti maakondadest on vähem arenenud kui tänase Euroopa Liidu regioonid. Seetõttu on õigustatud Euroopa Liidu regionaalpoliitiliste toetuste suunamine üle kogu Eesti, mitte ainult teatud probleempiirkondadesse.

Euroopa Liidu tõukefondidest saadav raha on suunatud kohalike ja regionaalsete arendusprojektide toetamisele kogu Eesti territooriumil. Kohaliku algatusvõime ja oskuste tugevdamiseks, kohalike ja regionaalsete arengukavade ning strateegiate tähtsuse kasvatamiseks ning olulist regionaalset mõju omavate harupoliitikate tugevamaks koordineerimiseks on Eestil võimalus Euroopa Liidu raha kasutada. Osad piirkonnad Eestis vajavad seda väga.
Eestluse püsimine Euroopa Liidus
Eestluse püsimine on olnud ajalooliselt habras ja riigi seisukohast nii tähenduslik, et seda on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: “...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule.
Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. “Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet”

Eesti euroopastumine libisevate piiridega Euroopas

seisukohale, et muutunud on “Euroopa” tavatähendus. Üheskoos Euroopa Liidu laienemisega toimub ka üldisem euroopastumise protsess. Seda seisukohta rõhutavad Viimastel aastatel on mõned Euroopa ühiskonna silmapaistvamad uurijad jõudnud oma põhjalikus Euroopa tulevikule pühendatud raamatus Ulrich Beck ja Edgar Grande . Beck ja Grande peavad ühise Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist. Ühised õigusnormid, poliitilised institutsioonid ja ühise kodanikkonna teke mõjutavad Euroopa ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui “miski”. Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe ). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa muutub järjest enam niinimetatud libisevate piiridega Euroopaks. Ulrich Beck ja Edgar Grande esitavad kriitilise küsimuse - kuidas saab tekkida Euroopa ühisruum olukorras, kus Euroopa Liit ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks
Eesti on nüüd Euroopa Liidus, sellega on kaasnenud paljud majanduslikud hüved, millest mõned olid ka eespool mainitud . Nagu ma eespool kirjutasin on sellel nii plusse kui miinuseid, aga plusse on ikkagi rohkem, eestlased peaks olema õnnelikud, et nad on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud.
Minu arvates peaks rohkem rääkima Euroopa Liidu kasulikkusest Eestile, kuigi on ka ohtusid nagu näiteks rahvusliku identiteedi kaotus.

Materjal ja seletused

Preambul-rahvusvahelise lepingu sissejuhatav osa
Legitiimne -juriidiline
Kasutatud materjal:
Inernet:( www. riigikantselei .ee, www.kirikiri.ee, jms)
Ajaleht „Eesti ja Euroopa Liit (jaanuar 2003)