Eesti euroopa liidus (2)

5 VÄGA HEA

Sisukord

Sisukord 1
1
1.Euroopa Liit 2
2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus 3
3.Eestlased Euroopa institutsioonides 4
4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus 5
5. Eurioopa liidu plussid ja miinused 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud materjalid 8

1.Euroopa Liit

Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mis kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik . See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid , millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism”. Demokraatlik dialoog ja Euroopa- identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg , Holland , Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Need kuus riiki otsustasid teha koostööd söe ja terase tootmise vallas. See muutis need riigid vastastikku sõltuvaks ning välistas seetõttu nendevahelise sõjategevuse ja kindlustas Euroopas kestva rahu. Ajapikku koostöövaldkonnad avardusid ja kasvas ka Euroopa Liidu liikmesriikide arv.
Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu väärtusi – demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovaatilise suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond.
Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist.
Hetkel on Euroopa Liidul 3 ametlikku kandidaatriiki, kellest Horvaatia ja Türgiga liitumisläbirääkimised käivad, kuid Makedoonia veel ootab läbirääkimiste avamist .
Liitumisavaldused on veel esitanud Montenegro (esitas 15.12.2008), Albaania (28.04.2009) ja Island (16.07.2009).

2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus

Euroopaga liitumine tõstab Eesti riigi, meie keele ja kultuuri staatust Euroopas. Meie rahvussümboolika – Eesti lipp lehvib kõikide liikmesriikide mastides ja meil pole enam vaja võõrastele selgitada, et oleme vana ja kultuurne rahvas. Euroopa Liit toetab meie rahvuslikku ja riiklikku identiteeti andes eesti keelele tunnustuse suhtluskeelena. Kunagises Nõukogude Liidus oleks see olnud kuulmatu unistus . Euroopa Liidu direktiivid tõlgitakse Eesti keelde. Euroopa Parlamendis võib kasutada eesti keelt. Euroopa Liidult nõuab selline tunnustus pingutusi ning põhimõttekindlust. Demokraatia on kulukas , kuid Euroopa on valinud demokraatia tee. Euroopas Liidus ei ole väikseid ja suuri riike. Selle tulemusena moodustavad Liidu administreerimise kuludest ligi kolmandiku tõlke- ja vahenduskulud. Eesti keele arengu seisukohalt on liitumisel juba praegu väga suur mõju. Tohutu hulk dokumente, mis tuleb tõlkida eesti keelde ja nõuded väljenduse täpsusele on avaldanud väga suurt mõju eesti keele stiilile ja sõnavarale. Lohisevast, deklaratiivsest nõukogustatud keelest, mille eesmärgiks oli tihti varjata mõtteid, saab keel, milles peab saama edasi anda kaasaegse tsivilisatsiooni kõige keerulisemaid juriidilisi ja poliitilisi ideid. Eesti sattumine Euroopa Liidu elukorralduse ja kultuuri üha tugevama mõju alla on vältimatu. Kuid Euroopa Liidu liikme staatus võimaldab Euroopasse integreeruda partnerina. Liikmesriigi staatus muudab Eesti kui väikeriigi kultuuri hoopis paremini nähtavaks. Eesti kui Euroopa Liidu liikme kultuuri tutvustamine ja vahendamine kuulub multikultuurse Euroopa koostöö põhimõtete hulka. Eesti lülitub senisest kindlamini mitmesugustesse kultuurija teadusvahetus programmidesse (nagu Socrates, Erasmus jt). Eesti kultuurile tagatakse esindatus kõigis suuremates ühismärgaprogrammides televisioonis, kultuurifestivalidel jne. Eesti keele ja kultuuri tutvustamine muutub Euroopa ülikoolides hoopis mõistetavamaks. On ju loomulik, et liikmesmaid peab tundma ja ka toetama . Koostöö Euroopa Liiduga pakub alternatiivi väga jõuliselt levivale Ameerika masstoodangule.

3.Eestlased Euroopa institutsioonides

7. juunil 2009 toimusid Eestis teist korda Euroopa Parlamendi valimised. Esimest korda oli Eestis võimalik eelhääletusel valida Euroopa Parlamenti interneti teel. Seda võimalust kasutas ligi 15% valijatest. Võrreldes 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kasvas valimisaktiivsus 26,8%-ilt 43,2%-ni. Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas , kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna.
Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar , Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir ; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand .Parlamendi töö toimub erinevates komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni.
Küllike Jürimäe valiti ametisse Esimese Astme Kohtu kohtunikuks 2010. aastani.
Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant.
Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid, kelle volitusi pikendati käesoleval aastal 2016 . aastani.
Täpsemat teavet Eesti valitsuse ELi suunaliste eesmärkide, olulisemate seisukohtade ning ELi seadusandlike aktide rakendamise kohta Eestis leiate Riigikantselei , välisministeeriumi ja teiste ministeeriumide kodulehelt.

4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus

Euroopa Liidu arengut suudab Eesti tulemuslikult mõjutada siis, kui on olemas väga selged ja konkreetsed seisukohad, millele suudetakse leida ka teiste liikmesriikide toetus.
Esindamaks paremini Eesti huve, määratleb valitsus avalikkusega konsulteerides eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses tugineda . Need eesmärgid on lühi- ja pikemaajalised. Eesti eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine mõistlikul ajal, et oleks võimalik teha ettevalmistusi ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtuks 2007. a. Samuti on oluline, et kokkuleppes oleks Eesti huvid kaitstud. Eriti oluline on meile uute liikmesriikide adekvaatne rahastamine ühtekuuluvuspoliitika raames. Samuti tuleb tagada piisavate summade eraldamine järgmistele valdkondadele: teadus- ja arendustegevus; konkurentsivõime; maaelu ja kalandus ; piirikaitse ja naabruspoliitika; keskkond; kultuur. Eesti eesmärgiks on saavutada tehniline valmisolek euro kasutuselevõtuks 2006. a keskpaigaks ning võtta euro kasutusele 1. jaanuarist 2007. a, kuid nagu teada see ei õnnesutund ja euro kasutusele võtt toimub 1. jaanuar 2010 aasta. Eesmärgi saavutamiseks jätkab valitsus tehnilisi ja juriidilisi ettevalmistusi ning tagab Eesti majandusnäitajate vastavuse euroalaga liitumise kriteeriumitele. Erilist tähelepanu pöörab valitsus inflatsioonikriteeriumi täitmisele. 2006. a. avaldatakse Eesti kohta järgmine Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni koostatav lähenemisaruanne, milles hinnatakse Maastrichti kriteeriumite täitmist ning Eesti euroalaga liitumise võimalikkust.

5. Eurioopa liidu plussid ja miinused

+ Julgeolek kasvab Euroopa Liiduga ühinedes suureneb majandusliku seotuse kaudu Eesti kaudne julgeolek. Kuigi EL pole sõjaline organisatsioon , on ebatõenäoline, et liit võiks eirata kallaletungi mõnele oma liikmele.
+ Stabiilsus ja turvatunne EL tähendab suuremat stabiilsust pea kõigis eluvaldkondades alates kaupade ja teenuste hindadest ning lõpetades palkade kasvuga.
+ Kinnitus Eesti kuulumisele Lääne-Euroopasse Suuremad otsesed välisinvesteeringud on Eestisse tulnud ELi liikmesriikidest. Need on sageli tehtud eeldusel , et ühineme ELiga ning need on osa välispoliitilisest koostööst.
+ Sissetuleku ühtlustamine Ühine turg tõstab tootlust ja teravdab hinnavõitlust - palgad ja üldine elatustase tõusevad, kuid teravam konkurents pidurdab paljude hindade kerkimist.
+ Rohkem töökohti Ühinemine ELiga tähendab rohkem töökohti, sest suurem julgeolek ja stabiilsus ning paremad ekspordivõimalused meelitavad siia rohkem investoreid.
+ EL rahastab arengut Eesti eraldab innovatsioonipoliitika rahastamiseks vaid 0,5-1 protsenti eelarvest. ELi eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4 protsenti eelarverahast.
- Vastuolu põhiseadusega Osa küsimusi tuleb otsustada koos teiste liikmesriikidega ning Eesti peab selle kasuks järelandmis tegema .
- Hinnatõus Majanduskasv toob kaasa jätkuva hinnatõusu.
- Kõrgemad maksumäärad Kütusele ja tubakale peab nende kaupade vaba liikumise tõttu ELis kehtestama liidu poolt sätestatud miinimumaktsiisid.
- Kallid euronõuded Tootmine peab vastama ELi kvaliteedi-, keskkonna- ja muudele nõuetele. See nõuab suuri ja kalleid ümberehitusi, mis omakorda vähendab ettevõtte konkurentsivõimet.
- Kaubanduse ümbersuunamine Tollidega suunatakse kaubandus tolliliidukeskseks, mistõttu osa kaupu ei tasu enam odavatest piirkondadest importida - majandus ei saa ELis enam toimida avatud turumajanduse põhimõttel.
- Madal tootmistase Põllu- ja kalameestele jäävad kehtima praegused madalad (kolme viimase aasta keskmised) tootmistasemed.
- Ajude väljavool Tänu kõrgemale palgale ja tööjõu vabale liikumisele ELi riikides pakuvad ELi analüütikud, et uutest liikmesriikidest pagevad kõrgeltharitud töötajad võõrsile

Kokkuvõte

Vaatamata heitlikule poliitilisele minevikule, on Eesti kultuuriliselt ja geograafiliselt kogu aeg olnud Euroopa osa. Pika ajaloo vältel ei ole mitte ükski valitseja suutnud maha suruda Eesti oma kultuuri ja identiteeti. Uue väljakutse Eesti rahvuslikule identiteedile ja kultuuri säilimisele on esitanud taasiseseisvunud Eesti püüdlused saada Euroopa Liidu liikmeks. Liitumise vastaste väited, et Euroopa Liit hävitab rahvuskultuuri, põhinevad eestlastele kui okupeeritud väikerahva enesekaitselisele ja tõrjuvale identiteedile. Eestlaste identiteet vajab avardamist.
Euroopaga liitumine tõstab Eesti riigi, meie keele ja kultuuri staatust Euroopas. Eesti keel, lipp, kultuur ja haridus kinnistuvad Euroopa Liidu kaudu kogu Euroopas rohkem kui ilma liiduta. Koostöö Euroopa Liiduga pakub samuti väärikat alternatiivi väga jõuliselt levivale Ameerika massikultuurile .
Eesti keele arengu seisukohalt on liitumispürgimustel juba praegu väga suur mõju. Tohutu hulk dokumente, mis tuleb tõlkida eesti keelde ja nõuded väljenduse täpsusele on avaldanud väga suurt mõju eesti keele stiilile ja sõnavarale. Lohisevast, deklaratiivsest nõukogustatud keelest, mille eesmärgiks oli tihti varjata mõtteid, saab keel, milles peab saama edasi anda kaasaegse tsivilisatsiooni kõige keerulisemaid juriidilisi ja poliitilisi ideid.
Liitumine multikultuurilise rahvaste ühenduse Euroopa Liiduga ei kahjusta Eesti kultuuri vaid sisaldab endas rohkelt uusi võimalusi. Kuulumine Euroopa demokraatlike riikide ühendusse võimaldab meil rahvuslikku identiteeti laiendada ja tugevdada.

Kasutatud materjalid

http://www.est-emb.fr/est/eesti_euroopa_liidus

http://ec.europa.eu/eesti/abc_of_the_eu/eu_at_glace/index_et.ht m

http://ec.europa.eu/eesti/abc_of_the_eu/estonia_in_the_eu/index_et.ht m

http://www.riigikantselei.ee/failid/rahvusriik.pdf

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=110146

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 71 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kertty Õppematerjali autor

plussid ja miinused

eesti euroopa liit

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ja Euroliit

Getter Klaas Eesti ja Euroliit: Euroopa olulisemad institutsioonid, Eesti Vabariigi ja Euroliidu suhted. Euroliidu institutsioonide kontrollimise demokraatlikud mehhanismid, selle võimalused. Et rääkida Eestist ja Euroopa liidust peab kõigepealt selgeks tegema, mis on üldse euroopa liit ja milleks see loodi. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks

Politoloogia

pptx

Euroopa Liit

Euroopa Liit Helina Saar Mis on Euroopa Liit?  Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki  Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.  22.–25. mail 2014 valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Liidu algus  Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.  Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled  27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli...  2011. aasta algul 502,5 miljonit  2010. aasta algul 501,1 miljonit  2009. aasta algul 499,7 miljonit  Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt

Ühiskond

doc

Kirjeldus Euroopa Liidust

Euroopa Liit (EL) Euroopa liidu alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.aastal Belgia, Itaalia, Hollandi, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, kes olid ka esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu liikmesriike on 27 : - 1973.a Taani, Iirimaa ja Ühendriik - 1981.a Kreeka - 1986.a Hispaania ja Portugal - 1995.a Soome, Austria ja Rootsi - 2004.a Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta - 2007.a Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa institutsioonid : Euroopa Parlament EL-i parlamentaarne institutsioon, mis koosneb Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest

Ühiskonnaõpetus

odt

Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele

Vanalinna Hariduskolleegium Carmen Suurkivi Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele Referaat Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2019 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Euroopa Liidu loomine............................................................................................ 4 ELi aluslepingud.........................................................

Majandus

docx

Euroopa liidu mõju Eesti majandusele

Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT.............................................................................................................................3 2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE...................................................................5 3.EUROOPA LIIDUS OLEMISE PLUSSID JA MIINUSED.............................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................................9 SISSEJUHATUS

Ühiskond

doc

KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA

EUROÜLIKOOL KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND JEKATERINA KONSTANTINOVA ,,KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA" EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE JUHATAJA: J. VÄRK KURSUS: SK-II A (2) TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole

Eurointegratsioon

docx

Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa

Euroopa Liidu üldkursus

doc

Euroopa Liit ja Euroopa komisjon

Koostanud: Madis Somelar 1 EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid