Eesti ja Euroliit (0)

Getter Klaas
Eesti ja Euroliit: Euroopa olulisemad institutsioonid , Eesti Vabariigi ja Euroliidu suhted. Euroliidu institutsioonide kontrollimise demokraatlikud mehhanismid, selle võimalused.
Et rääkida Eestist ja Euroopa liidust peab kõigepealt selgeks tegema, mis on üldse euroopa liit ja milleks see loodi. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus on avanud Eesti kodanikele palju uusi võimalusi ning aidanud oluliselt kaasa kogu riigi majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Lisaks Eestile liitus 2004 aastal veel üheksa riiki: Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia , Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Seega oli tegemist Euroopa Liidu ajaloo suurima liitumisega: liikmesriikide arv kasvas 15-lt 25-le.
Euroopa liidus loodi 7 suurt institutsiooni milleks olid: Euroopa Parlament , Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon , Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollkoda. Et nendest aru saada peab teadma millega need institutsioonid tegelevad.
Liikmestaatus Euroopa Liidus annab Eestile võimaluse ja kohustuse rääkida kaasa Euroopa Liidu poliitikate kujundamises ning menetleda õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Eesti riigi huvide edendamiseks ja kaitsmiseks Euroopa Liidus on vajalik efektiivse siseriikliku Eurooa Liiduga seotud küsimuste koordinatsioonisüsteemi olemasolu.  

Ka Eestlased löövad kaasa erievates Euroopa institutsioonides. Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna.

Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)  kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar , Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand.
Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid.
Eestist on Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige. Leping võimaldab nüüdsest säästa minuteid piirikontrollis, annab kõigile siinsetele elanikele õiguse ületada enamiku Euroopa riikide piire igal ajal ja meelepärases kohas piirikontrolli pelgamata. Lõpeb tobe olukord, kus piirilinna Valga paljud elanikud peavad puukuuri või sauna minekuks riigipiiri ületama. See on Euroopa, mille riigid ja rahvad usaldavad üksteist. Need riigid ja rahvad on üksteisele kindlad partnerid ja liitlased.
Siinkohal peab meenutama, et Schengeni alaga liitumine ei tähenda ainult piirikontrolli kadumist. See tähendab ka elektroonilise andmevahetussüsteemiga liitumist ning politsei- ja piirivalveametnike lähedasemat koostööd teiste liikmesriikide kolleegidega, mis tagab selle, et kontrolli kadumisega ei halvene riigi ja kodanike turvalisus.
Minu arvates just usaldus ja liitlaseks olemine on meile selle taganud. Tõkkepuude äraviimine, piiripunktide sulgemine ja paljude kinniaetud piiriteede avamine on osa ühendatud Euroopa sisemise usalduse loost . See sümboliseerib meie kasvavat lõimumist ülejäänud Euroopa Liiduga . Kontrolli kaotamine Euroopa Liidu sisepiiridel on selge märk sellest, et on üks Euroopa .
Minu arvates on tuli Euroopa liiduga liitumine Eestile nii kasuks kui kahjuks. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga oleme me saanud mitmeid toetusi nii hariduse, noorte, loodushoiu ja muude taoliste projektide tarbeks. Euroopa Liit maksab igale oma liikmesriigile iga aasta teatud summa raha, kuid riik ise peab miinusena maksma iga aasta liikmemaksu ning mida suurem ja rikkam riik on, seda suurem on ka summa. Üheks tohutuks plussiks väikesele Eestile on kindlasti sellisesse suurde Euroopa Liiduga liitudes läksid lahti piirid tolle liidu maadesse ning nüüd on palju lihtsam minna tööle välismaale ja seal ka puhkamas ja niisama reisimas käia. Paljud noored saavad lihtsamalt minna välismaale õppima. Siiski rändavad Eestist nii välja väga andekad noored ning meile tuleb välismaalt sisse võõrtööjõudu, mille tõttu võib lõpuks ohtu sattuda meie oma keel. Siit jällegi moraal . Me oleme saanud endale paremad võimalused tekitada endale parem elu ja suurem palk ning õppimisvõimalused, kuid samas võime nii lõpuks ilma jääda oma kultuurist ning keelest. Me ei saa oodata, et inimene, kes käib siin tööl ei vaataks omale eestlasest elukaaslast, et saaks temaga lapsi ning kaotaks oma kultuuri ja usud täiesti. Seega tekiks üleüldine Euroopa kultuur. Minu meelest on aga väikese Eesti jaoks ülioluline säilitada oma keelt ja kultuuri. liitu kuulumise puhul see, et Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki ning kõik toetavad üksteist. Mõned inimesed võivad küll vastu vaielda, aga ka rahaga on lihtsam kuna iga pisema välisreisi puhul ei pea tormama raha panka vahetama . Kahjuks võiks välja tuua selle, et on tehtud palju piiranguid ja mõnesgi mõttes totraid ettekirjutusi. Paljud tunnevad , et kordi juba teise riigi võimu all olnud Eesti on taas kellegi teise valitseda. Euroopa Liidul on kindlasti palju rohkem plusse ja miinuseid, kuid siiski minu isiklik arvamus on et, Eestile tuleb siiski laias laastus kasuks liitu kuuluda. Tuleb ainult leida mõistlik lahendus enda soovide saavutamisele ilma, et peaks loobuma enda vaadetest.
4