4 aastat plusse ja miinuseid Eestil Euroopa liidus (8)

Euroopa Liiduga liitumise taotluse esitas Eesti valitsus 24. novembril 1995. aastal. Pärast Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut tegi Euroopa Liit Eestile 1997. aasta detsembris toimunud Luxembourgi tippkohtumisel ettepaneku alustada liitumiskõnelusi. Kõnelused algasid 31. märtsil 1998 ja kestsid kuni 2002. aasta detsembrini. Läbirääkimiste strateegia lähtus eesmärgist sõlmida Euroopa Liiduga ühinemisleping, mis vastaks valitsuse antud mandaadile, Riigikogu soovitustele ja avalikkuse ootustele. Esialgu loodeti saavutada riigi liitumisvalmidus aastaks 2002, kuid riigisisene ettevalmistusprotsess osutus palju keerukamaks, kui algul arvati. Läbirääkimiste tulemusena jõudis Eesti ühinemislepinguni, mis sisaldab eelkõige läbirääkimistel kokkulepitud tingimusi Eesti liitumiseks. Ühinemislepingu tekstide koostamine algas 2002. aasta kevadel mitmesuguste tehniliste lisade koostamisega. Lepingu heakskiitmine Euroopa Liidu poolel toimus mitmes etapis . 19. veebruaril kiitis lepingu põhimõtteliselt heaks Euroopa Komisjon , märtsi lõpus kiitis lepingu heaks Euroopa Parlamendi väliskomisjon ja 9. aprillil Euroopa Parlament ning 14. aprillil liikmesriikide esindajaist koosnev Ministrite Nõukogu. Sellega olid läbitud vajalikud lepingu allakirjutamisele eelnevad protseduurid Euroopa Liidus. Eestis kiitis ühinemislepingu heaks ametist lahkuv valitsus 8. aprilli ja ametisse asunud valitsus 15. aprilli istungil . Leping kirjutati alla 16. aprillil 2003 Ateenas. Liitumisleping jõustus 1. mai 2004, alates sellest on Eestis nii mõndagi muutunud. Sellega kaasnes palju positiivset nagu näiteks palgatõusud, erinevad toetused ja vabaliikumine Euroopas, kuid ei ole head ilma halvata. Negatiivseks pooleks võib pidada näiteks hinnatõuse ja erinevaid kriteeriumeid, mis Eestile seati.
Suurimaks miinuseks Eestile on kindlasti euroregulatsioonidega seotud hinnatõusud, mida kardeti juba enne Euroopa Liiduga liitumist . Kuna Eesti kaubad on Lääne-Euroopa omadest umbes poole odavamad ning teenused veelgi rohkem, siis liitumisel ELiga tõusid Eestis paljude kaupade hinnad, mille sissevedu Euroopa Liitu on liidu enda tootjate huvides rangelt piiratud. Sellisteks kaupadeks on näiteks suhkur, banaanid, teras, kivisüsi. Hinnatõusu hoogustavad ka tootjate senisest suuremad kulud, mis omakorda tulenevad ELi tarbijakaitse -, hügieeni- ja keskkonnanõuete täitmisest. Eestis tõusid toiduainete hinnad kõigepealt ELi tollimaksu määra võrra. Kuni kaks korda kallinevad siiski vähesed toiduained - näiteks suhkur, mis upitab üles ka kohalike maiustuste hinnad. Ainuüksi suhkru hinnatõus suurendab eestlase iga-aastasi väljaminekuid 150 krooni võrra. Enamik hindade kerkimisi pole siiski seotud Euroopa Liidu, vaid üldise elu kallinemisega, mis oleks Eestit tabanud nii või teisiti.
Palju on räägitud Euroopa Liiduga liitumise ja kinnisvarahindade kallinemise vahelisest seosest, mis on täitsa olemas. Hinnatõusu põhjustas käibemaksuseaduse muudatus , millega seoses kallines Eestis kinnisvara eraisikule 10-13%. Liitumisel kallines Eestis põhiliselt kommertskinnisvara, kuid hinnatõus puudutab ka kortereid. Võrreldes varasemaga ei osta inimesed endale enam nii palju uhkeid maju ja kortereid suurte laenudega, vaid on hakatud rohkem üürima. Seetõttu on korterite üürid tõusnud ning sellega seoses ka ostuhinnad. Üürihindade tõusu põhjustab ka turistide sissevool , mis on peale ELiga liitumist suurenenud tänu oma lihtsusele. Paljud välismaalased, kes tulevad Eestisse paariks kuuks või mõneks aastaks üürivad endale korteri, samas on ka neid, kes ostavad. Hoolimata hinnatõusust on vanalinna korterite järgi endiselt suur nõudlus – tegemist on piirkonnaga, kuhu ajaloolisi hooneid juurde ei tule. Nende vastu tunnevad palju huvi välismaalased, aga ka eestlased on vanalinnale hakanud tähelepanu pöörama kui heale investeerimisvõimalusele. Üldiselt siiski kinnisvara hindade kallinemine vähendab elamispindade turu aktiivsust, kuna eestlaste tagasihoidlikud sissetulekud ei võimalda paljudel soovijatel selles enam osaleda.
Teiseks miinuseks võib pidada nõudeid, mis Euroopa Liit uutele liikmesriikidele määrab. Liitudes ELiga pidi Eesti tagama, et ei toimuks põllumajandustoodete spekulatiivsete varude kogumist, mis häiriks kogu Euroopa Liidu turu tasakaalu. Suurte suhkruvarude ärahoidmisega on võimalik ära kasutada asjaolu, et ELi suhkruhind on maailmaturu hinnast kolm korda kõrgem. Kahjuks ei suutnud Eesti oma varusid, mis ulatusid 91 500 tonnini, ettemääratud ajaks kõrvaldada. Kaubandusstatistika näitas, et ligi pooled varudest soetati vahetult enne ELiga liitumist. Euroopa Komisjon määras Eestile suurte suhkruvarude eest 712 705 781 krooni suuruse trahvi , mille tasumiseks on aega 2009. aastani. Selle põhjus peitub eelkõige Eesti varasemas üliliberaalses majanduspoliitikas, sest stabiilse ettevõtluskeskkonna kujundamine ei ole olnud prioriteet. Eesti ettevõtjad on olnud orienteeritud maailmaturu juhuslikele allahindlustele.
Lisaks suhkrutrahvile ohustab Eestit veelgi suurem jäätmekäitlustrahv. 3. mail 2008 toimus üleriigiline prügikoristusaktsioon „Teeme ära“, mille käigus koristati metsa alt 10 000 tonni mitmesugust rämpsu ja 200 000 vana autokummi. Selline kogus prügi pani Euroopa Komisjoni kahtlema, kas Eesti prügimajandus üldse toimib või mitte. Paljudes Eesti haldusüksustes pole hetkel kasutusel jäätmete eri kogumissüsteeme kadumajapidamise ega ühiskondlikul tasandil, mis põhjustab mõnel juhul jäätmete ebaseaduslikku ladestamist. Võimalik, et ühe hoogtööpäevakuga koristatud prügikogus sai olla nii suur just sellepärast, et Eestis napib nõuetekohaseid ladestuskohti. Kohalikud omavalitsused oleksid pidanud juba 2005. aastal korraldatud jäätmeveosüsteemi käivitama, kuid see ei toimi praeguseni enam kui pooltes valdades. Toimuvat võib nimetada massiliseks seaduste eiramiseks, kuid riigil puuduvad kahjuks erilised sunnimeetodid valdu tegutsema õhutada. Nii kaua kui jäätmete tekitajad pole seotud kogumissüsteemiga on paratamatu, et jäätmed satuvad metsa alla.
Nii miinuseks kui ka plussiks Eestile on tööjõu vaba liikumine Euroopas. Praeguseks on eestlastele oma tööturu täielikult avanud Suurbritannia , Iirimaa , Rootsi, Soome, Hispaania , Kreeka, Portugal, Itaalia, Holland ja Prantsusmaa. See on väga suureks plussiks neile, kes Eestis tööd ei leia ning soovivad välismaale tööle minna. Väljaspool kodumaad on palju rohkem võimalusi, paremad tingimused ja ka tunduvalt suuremad palgad, nii lahkuvadki paljud diplomeeritud spetsialistid Eestist. Iga inimene ihkab muidugi suuremat palganumbrit, kuid Eestile on see halb. Seoses tööjõu vabaliikumisega on Eestist lahkunud mitukümmend tuhat inimest, kuid see on kaasa toonud ka natuke head. Püüdes ära hoida hinnatud tööliste väljarände on Eestis palgad tõusma pannud . Seoses vaba liikumisega on ka töötute arv vähenenud kuna need, kes Eestis tööd ei leidnud läksid seda mujale otsima . Tänu töötute arvu kahanemisele on ka kuritegevus vähenenud ning selle üle võib ainult rõõmustada.
Seoses vabaliikumisega Euroopas on noorte seas üha populaarsemaks muutunud õpilasvahetus või Au Pair programmid . Õpilasvahetus kujutab endst seda, et on võimalik minna üheks aastaks või semestriks välismaale, käia seal gümnaasiumis või ülikoolis ning tundma õppida sealset keelt ja kultuuri. Tõelise kohaliku elu tundma õppimiseks elavad õpilased kohalikes kasuperedes või ühiselamutes. Au Pair programm on aga pisut erinev õpilasvahetusest. Selle põhimõte on see, et töötades ja elades välismaal mõnes kohalikus perekonnas on võimalik püisut taskuraha teenida, saadakse head keelepraktikat ning teadmisi ja kogemusi teistest kultuuridest. Kõike seda pole võimalik koolis õppida ega luksuslikul puhkusreisil näha ja kogeda. Eestis on mitmeid organisatsioone, kes on noortele abiks töö, elukoha, pere, või kooli otsimisel, üheks suuremaks neist on YFU. Selle rahvusvahelise organisatsiooni põhijõuks on vabatahtlikud, kellest suurema osa moodustavad endised YFU vahetusõpilased ja –pered.
Nii õpilasvahetuses osalejatele kui ka kõigile teistele Eesti kodanikele teeb reisimise tunduvalt lihtsamaks liitumine Schengeni ruumiga. Eesti liitus Schengeni ruumiga 21. detsember 2007. Selle lepingu põhimõte seisneb selles, et inimesed saavad Schengeni ruumis viisavabalt reisida, selleks on vaja vaid kehtivat passi või ID- kaarti . Liitumisest on kasu lõiganud ka turism , sest välisturistide arv Eestis on märgatavalt suurenenud. Nii nagu eestlased saavad mujale viisavabalt reisida, saavad turistid Eestisse tulla. Järjest rohkem tuleb turiste Eestisse just seepärast, et liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud usaldust meie riigi vastu ning see tegi meid märgatavamaks maailmale. Suurt usaldust Eesti riigi ja kodanike vastu näitas ka USA otsusega viisavabadust laiendada. USA viisavabadus turismi- ja lühiajalisteks ärireisideks hakkab kehtima alates 17. novembrist. See muudab reisimise senisest oluliselt turvalisemaks ning Eesti kodanikele ka märkimisväärselt lihtsamaks. Viisavabaduse laienemine pole hea vaid neile, kes soovivad reisida, vaid ka Eesti ja USA julgeolekualasele koostööle.
Liitumisel Euroopa Liiduga on veel üks väga suur pluss, milleks on erinevad rahalised toetused. Struktuuritoetus on eraldatud Eestile ELi poolt selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Eestile eraldati perioodil 2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist vahendeid 12,5 miljardi kooni ulatuses. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Eesti-poolne lisapanus sel perioodil on ligi 9 miljardit krooni. Võib öelda, et üsna väike panus võrreldes sellega, mis vastu antakse. See raha tuleb kolmest erinevast fondist, milleks on Euroopa Regionaalarenfu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond. Neist fondidest saavad toestust kõik liikmesriigid, kuid toetuse maht on regioonide lõikes väga erinev. Kõige enam toetust saavad Ida-Euroopa riigid, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt madalam. Kuigi Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, kui suures summas liikmesriigid toetust saavad, sõltub raha maksimaalne ärakasutamine siiski Eestist endast. Struktuuritoetust antakse tagantjärele - projektid tuleb eelnevalt ellu viia ja kulutused enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see, kui hästi Eesti suudab Euroopa Liidu poolt antavad toetust ära kasutada paljuski sellest, kui aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse.
Struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad Eestis on haridus , tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid , energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne . Eesti energiaressurssidest on pikka aega olnud domineeriv põlevkivi. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata energiasäästlikkusele ning taastuvate energiaressursside rakendamisele. Antud valdkonda toetatakse läbi Energiamajanduse arendamise prioriteetse suuna 2,264 miljardi krooniga . Ettevõtlust ja turismi toetatakse 7,8 miljardi krooniga, kaudsemalt toetatakse ettevõtluse arendamist ka läbi teadus-ja arendustegevuse ning infoühiskonna edendamise. Eesmärgiks on Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime suurendamine . Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetset suunda „Suurem haldusvõimekus“  toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 321,7 miljoni krooniga. Eeldatavateks toetuse saajateks on avaliku sektori organisatsioonid ja töötajad, kohaliku omavalitsuse üksused, kohaliku omavalitsuse üksuste liidud, mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused, Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus ning ülikoolide ja uurimisasutuste noored teadlased. Haridus valdkonda toetatakse 883 miljoni krooniga, mis suunatakse elukestva õppe tagamiseks, noorsootöö ning üld- ja kutsehariduse kvaliteedi tõstmisele. Lisaks eraldatakse 3,3 miljardit krooni hariduse infrastruktuuri arendamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. IKT valdkonda toetatakse Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavas läbi Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna 980 miljoni krooniga. Keskkonnahoid on oluline valdkond nii meile endi kui ka tulevaste põlvede seisukohast . Seetõttu tuleb suhtuda keskkonna seisukorda äärmiselt ettevaatlikult ning vajadusel teha samme selle kaitsmiseks. Antud valdkonda  toetatakse Elukeskkonna arendamise rakenduskavas läbi veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamise prioriteetse suuna  11,24 miljardi krooniga. Regionaalset ja kohalikku arengut toetatakse 5,29 miljardi krooniga. Erilist tähelepanu pööratakse regionaalse arengu ühtlustamisele. Teadus- ja arengutegevust toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 1,60 miljardi krooniga. Tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi ülesandeks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ning luua kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused. Antud valdkonda toetatakse 2,646 miljardi krooniga. Riik toetab EL struktuurivahendite abil transpordi valdkonda 9,7 miljardi krooniga.
Euroopa Sotsiaalfondi rakendamist reguleerib inimressursi arendamise rakenduskava, milles on määratletud toetatavad tegevusvaldkonnad ning toetuse eelarve. Töövaldkonna tegevuste kogum kannab nimetust „Pikk ja kvaliteetne tööelu”. Toetuse kogusumma on 2,36 miljardit krooni.
Eesti peab laienemist Euroopa Liiduga üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel määral suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ning laienemisprotsessi jätkumisega on seda võimalik veelgi suurendada. Laienemine parandab Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja julgeolekut ning suurendab ELi rolli globaliseeruvas maailmas. Eestile on laienemine heaks võimaluseks teha koostööd nende riikidega, kes jagavad meiega samu väärtusi – demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovatiivse suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Samuti toetab Eesti ühtse Euroopa Liidu energia siseturu välja arendamist ning Eli poolt sätestatud kliimaeesmärkide kaudu jätkusuutlikuma majanduse suunas liikumist.
Eesti elanike hulgas valitseb üldiselt suur usaldus Euroopa Liidu vastu – 80% eestlastest leiab, et Eli kuulumine on kasulik. Elanike arvates etendab EL positiivset rolli enamikus olulistes valdkondades – kaitse- ja välispoliitika, terrorismivastane võitlus, keskkonnakaitse , majandus. Negatiivses mõttes seostavad paljud eestlased Euroopa Liitu maksude ja hinnatõusuga, kuid nagu eelnevalt öeldud sai ei ole siiski enamus hinnatõusud seotud ELiga.
Üldiselt võib öelda, et liitumine Euroopa liiduga on meile kasuks tulnud kuna ilma selleta pole meil sellist riiki nagu praegu.