Eesti on Euroopa Liidu liige. See on andnud meile palju eelised kui ka toonud meile terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismisioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004-dal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika
................................................................................................................9 SISSEJUHATUS Majanduslikult on Euroopa Liidu laienemine aidanud uuemates liikmesriikides oluliselt tõsta elatustaset, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Eesti riik on saanud Euroopa 2 Liiduga liitumise tagajärjel saanud mitmeid hüvesid, tuues välja näiteks majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasvu, suurenenud majandusliku lõimumise Euroopaga, välisinvesteeringute, kaubavahetuse kasvu, suurendanud valikuvõimalusi tööks ja õppimiseks, samuti kasvatanud Eesti konkurentsivõime kasvu, mis omakorda suurendab sissetulekuid. Igal asjal on omad positiivsed ka negatiivsed küljed ja iga otsus, mis tehakse meie riigi ja rahva poolt mõjutab meie tulevikku
liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid, kelle volitusi pikendati käesoleval aastal 2016. aastani. Täpsemat teavet Eesti valitsuse ELi suunaliste eesmärkide, olulisemate seisukohtade ning ELi seadusandlike aktide rakendamise kohta Eestis leiate Riigikantselei, välisministeeriumi ja teiste ministeeriumide kodulehelt. 5 4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus Euroopa Liidu arengut suudab Eesti tulemuslikult mõjutada siis, kui on olemas väga selged ja konkreetsed seisukohad, millele suudetakse leida ka teiste liikmesriikide toetus. Esindamaks paremini Eesti huve, määratleb valitsus avalikkusega konsulteerides eesmärgid ja
Eesti on Euroopa Liidu liige. See on meile andnud nii palju eeliseid kui ka toonud terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti Arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismissioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004ndal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalusi rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline
Getter Klaas Eesti ja Euroliit: Euroopa olulisemad institutsioonid, Eesti Vabariigi ja Euroliidu suhted. Euroliidu institutsioonide kontrollimise demokraatlikud mehhanismid, selle võimalused. Et rääkida Eestist ja Euroopa liidust peab kõigepealt selgeks tegema, mis on üldse euroopa liit ja milleks see loodi. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu
Euroopa Liiduga liitumise taotluse esitas Eesti valitsus 24. novembril 1995. aastal. Pärast Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut tegi Euroopa Liit Eestile 1997. aasta detsembris toimunud Luxembourgi tippkohtumisel ettepaneku alustada liitumiskõnelusi. Kõnelused algasid 31. märtsil 1998 ja kestsid kuni 2002. aasta detsembrini. Läbirääkimiste strateegia lähtus eesmärgist sõlmida Euroopa Liiduga ühinemisleping, mis vastaks valitsuse antud mandaadile, Riigikogu soovitustele ja avalikkuse ootustele. Esialgu loodeti saavutada riigi
Samuti tuleks riigil hoolitseda eestlaste julgeoleku eest ning kaitsta iseseisvust. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annabki Eestile ajalooliselt ainulaadse võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ning kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ja mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud, uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need
Nüüd on Eestil võimalus Euroopas ennast kuuldavaks teha.20% küsitletutest oli arvamusel,et EL-iga liitumine oli Eestile pigem kahjulik.Põhjenduseks toodi,et Eesti on väike riik ja Euroopa võib kahjustada tema keelt ja lämmatada kultuuri.Kardetakse ka integreerumist ja võõrtööjõu sissevoolu.Seega selgus selles küsitluses,et Euroopa Liiduga liitumisel on nii tugevaid poolt-kui ka vastuargumente.Siiski on suurem osa noori EL-iga liitumise poolt ja peavad seda Eestile kasulikuks. Viiendaks küsisin uuringus osalejatelt,kuidas nad suhtuvad Eesti krooni vahetamisse euro vastu.Neli inimest seitsmest arvas,et Eesti kroon tuleks vahetada euro vastu.Põhjenduseks toodi,et see lihtsustaks reisimist ja oleks majandusele kasulik.Kolm inimest arvas,et Eesti kroon peaks alles jääma.Peamiseks põhjuseks oli see,et Eesti kroon kajastab meie kultuuri ja ajalugu ning on riigi sümbol.Kahju oleks
ebaausa konkurentsi suurenemine, kuritegude kasv. Kuid EL-i integratsioonil on veel üks väga oluline aspekt Eesti identiteedi mõjutamine. Eesti jaoks, kus taasiseseisvuse aega on olnud väga napilt (võrreldes teiste EL-iga liituda soovivate riikidega), on selles aspektis tekkinud teatud vastuolu suveräänsusest, mida pole suudetud veel täiel määral kogeda ega realiseerida, tuleb osa juba loovutada. Poliitikute tasandil räägitakse tavaliselt liitumise plussidest. Mida toob aga kaasa osast suveräänsusest loobumine rahvusliku identiteedi jaoks? Kas see toob kaasa rahvusliku identiteedi tagaplaanile jäämise ning uue nn euro-identiteedi järjest olulisemaks muutumise? Avaliku arvamuse küsitlused on näidanud, et Eesti elanike arvamused Euroopa Liiduga liitumisest ei ole liiga optimistlikud, vaid pigem kaalutlevad ja vaoshoitud. Üheksakümnendate aastate alguses oli umbes kolmandikul inimestest positiivne visioon
Kaubandus Euroopa Liidus muutused Eesti väliskaubanduses Euroopa Liiduga ühinemisel. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on üks Eesti majandust mõjutavatest võtmeteguritest. Seejuures avaldavad muutused väliskaubanduses mõju Eesti kui avatud väikeriigi majandusele tervikuna. Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises taustsüsteemis toimun
Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus on avanud Eesti kodanikele palju uusi võimalusi ning aidanud oluliselt kaasa kogu riigi majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Kõik Riigikogu liikmed puutuvad pidevalt kokku Eesti seisukohtade kujundamisega Euroopa Liidu algatuste suhtes või seaduseelnõude menetlemisega, mille aluseks on Euroopa tasemel vastu võetud reeglid. Euroopa Liidu edasiarendamine koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega on Eesti välispoliitika absoluutses keskmes. Veelgi enam, järjest rohkem saab selgeks, et Euroopa Liit on midagi enamat kui
vastu oli 44%. Väga põneva ja hariva kronoloogia leidsin Eesti Panga lehelt, seal avaldatud täpsetest faktidest polnudki eelnevalt teadlik. 2 RAHAREFORMI KRONOLOOGIA: · November 1989 november 1990 Valmistatakse ette kaks oma rahale ülemineku kontseptsiooni: Eesti Panga (Rein Otsasoni juhtimisel) ja valitsuse (nõunik Bo Kragh' juhtimisel) kontseptsioon. · 1. jaanuar 1990 Tegevust taasalustab Eesti Pank, mille esimene president on Rein Otsason. · 12. aprill 1990 Eesti Pank sõlmib lepingu firmaga USBC kroonide trükkimise kohta (neist lähevad hiljem käiku 1- ja 2-kroonised). · 27. märts 1991 EV ülemnõukogu moodustab rahareformi komitee koosseisus peaminister, Eesti Panga president ja üks sõltumatu teadlasest liige. · 10. mai 1991 Eesti sõlmib kroonide trükkimise kohta uue lepingu firmaga Thomas de la Rue, kes valmistab kroonide suuremad nominaalid kuni 500seni. · September 1991
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MILLES SEISNEVAD EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID? Essee Õppeaines ,,Euroopa Liidu üldkursuses" Koostaja: xxx Tartu 2011 SISSEJUHATUS Euroopa Liit on riikide ühendus, mis loodi pärast teist maailmasõda ning millesse kuulub hetkel 27 riiki. Algselt oli Euroopa Liidu eesmärgiks majanduslik koostöö, mis muutis liitu kuuluvad riigid üksteisest majanduslikult sõltuvaks, see omakorda vähendas konfliktide tekkimise riski ja tagas stabiilsuse. Alguses küll majandusliiduna sõlmitud partnerlus on aja jooksul arenenud organisatsiooniks, mis hõlmab väga erinevaid valdkondi, alustades majandusest ja lõpetades keskkonnapoliitikaga. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö ühendus, millesse kuuluvad riigid on pidanud liiduga ühinemiseks täitma EL-i poolt kehtes
Aastal 2003 korraldati referendum ehk üleriigiline hääletus ning allkirjastati liitumisleping, mille tulemusel sai Eestist 1. mai 2004 Euroopa Liidu liige koos teise üheksa riigiga. Eesti poolt allkirjastasid lepigu president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojulaid. (Välisministeerium, Eesti Euroopa Liidus) (Vikipeedia, Eesti astumine Euroopa Liitu) Aastal 2010 soovitas Euroopa Komisjon ka Eesti vastu võtta euroalasse. Komisjoni sõnul vastab Eesti euroalaga liitumise kriteeriumitele ning on majanduslikult jätkusuutlik riik. Kuu aega hiljem kiidab Euroopa Parlament heaks Eesti liitumise euroga ning veel kuu hiljem kinnitatakse Eesti üleminek eurole 1. jaanuar 2011. (Histrodamus, Euroopa Komisjon soovitas Eesti euroalasse vastu võtta 2010) 9 Kuidas toimib EL ja kuidas Eesti mõjutab otsustusprotsesse? Euroopa Liit on sarnane konföderatsiooniga (lepingu alusel kestvalt
EUROÜLIKOOL KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND JEKATERINA KONSTANTINOVA ,,KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA" EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE JUHATAJA: J. VÄRK KURSUS: SK-II A (2) TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuriliste mõjuväljade muutumine. Eestlu
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.märtsil allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. a Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 4.Euroopa Liiduga ühinemise positiivsed küljed: kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsuseid ja tehinguid. Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute liikmete jaoks. Iga laienemine on toonud kasu Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele. Laienemine võimaldab tugevdada poliitilist stabiilsust ning parandada madalama arengutasemega liikmesriikide majanduslikku taset, julgeolek kasvab,
olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa
7)Slovakkia; 8) 2007. aastal liitunud Bulgaarias; 9) 2007. aastal liitunud Rumeenias. Väike arvutus: 15 (raha kasutusel) + 3 (vanad olijad, kel pole eurot) + 9 (uued riigid 2004/2007, kel pole veel eurot, kuid peavad selle kindlasti kasutusele võtma) Kokku on Euroopa Liidus 27 maad. 1. veebruaril 2003 jõustus Nizza/ Nice`i leping. 14. septembril 2003 viidi läbi referendum Eestis Euroopa Liiduga liitumise osas. 2/3 olid liitumise poolt, 1/3 vastu. Kõik 10 riiki, kes 2004. aastal EL liitusid, on automaatselt kohustatud vastu võtma ühisraha euro. See oli juba liitumislepingus sees. 1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus. 29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland. Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised
3. Mida põhiseaduse täiendamise seaduse (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004) kaks esimest paragrahvi sätestavad? PSTS kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt poolt nn kaitseklausli, millle kohaselt peetakse võimalikuks Eesti kuulumist vaid sellisesse EL-i, mis austab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Teiselt poolt sätestatakse seda, et Eesti põhiseadus tuleb korrigeerida sõltuvalt EL ühinemise lepinguga üle võetud EL kehtivast õigustikust. See hõlmab sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted 4. Millisel juhul võib tekkida vajadus kasutada põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004) §-i 1 ehk nn kaitseklauslit? Kaitseklauslit tuleks kasutada siis, kui Euroopa Liidu õigus satub põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuollu.
Pärast ratifitseerimist 1998. aasta veebruaris asendas Euroopa leping vabakaubanduslepingu. Vabakaubanduslepingust sai Euroopa lepingu osa. 24. novembril 1995 esitas Eesti taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komisjon esitas avalduse suhtes oma seisukoha ja soovitas alustada Eestiga ühinemisläbirääkimisi. 1997. aasta Luxembourg'i tippkohtumisel otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi kuue riigiga. Nende riikide hulka kuulus ka Eesti. 1998. aasta märtsis Brüsselis toimunud valitsustevaheline konverents tähistas Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ja ametliku ühinemisprotsessi algust. Eristandardid, kvaliteedinõuded ja muud normid ning õigusnormide vahelised erinevused ja keerukad haldusprotseduurid võisid kujuneda olulisteks turulepääsu takistavateks kaubandustõketeks
Euroopa Liit ei ole perfektne mehhanism, kuid siiski on Euroopa Liit kaitsenud Euroopa rahavaste huve siiani kõige paremini. Eestil on juba kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides om aesindus ning on võetud kindel siht liiduga liitumiseks. Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eestit paljudes eluvaldkondades, kuid rahapoliitika, mida liidus kasutatakse ei mõjuta mitte lihtsalt Eesti rahalisi toiminguid, vaid avaldab mõju ka kogumajandusele. Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab see ka liitumist
Kas Eestil on hea olla Euroopa Liidus? Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilises ja majanduse arengus. See aitab igat riiki, kes astub Euroopa Liitu. 1998. aastal algasid Eesti liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Liitumiskõnelused tähendasid seda, et tegelikult pidas Eesti läbirääkimisi EL astumise tingimuste üle tollase kõigi 15 liikmesriigiga. Enne seda veel, et Eesti saaks asutda Euroopa Liitu pidi läbima see rahva hääletuse. Rahvahääletus toimus 14. septembril 2003 ning see oli positiivne. Nii sii Eesti astusgi 2004 a. Euroopa Liitu, aga kas se oli ka hea otsus? Et eesti saaks olla Euroopa Liidu täisväärtuslik liige võttis eesti vastu uue kursi, milleks oli euro. Peale selle pidi Eesti veel liituma Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga mis oli minu arvates viga. Kas need
läinud raskemaks, see tekitas ka hulgalisi koondamisi Eestis, mistõttu on ka tööpuudus. Ka nõudlus siseturul ei kasva endise tempoga. Välisturul on varasemast keerulisem konkurente üle trumbata, kuna hinnaeelised on nõrgenenud. Pealegi on mitmel olulisel välisturul (Soome, Rootsi, Saksamaa) ostujõu kasv pidurdunud.Eestis mängivad suurt rolli majanduse arengus kolm tootmisala: põllumajandus, metsandus ja energeetika. Aastal 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga, mis on toonud väga palju positiivset. Alustades koostööga teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kuni toetusteni välja. Euroopa Liidust on võimalik taotleda erinevaid toetusi, näiteks ettevõtetel, eriti alustavatel ettevõtetel. Eesti on väike riik ning Euroopa Liiduga liitumine tõstab Eesti julgeolekut ning aitab Eesti majandusele kaasa. Näiteks on EL toetanud Eesti uute teede ehitusi ja parandusi. Tänu Euroopa Liidule on võimalik, eriti noortel, õppida lihtsamalt välismaades, reisida ja avastada maailma
maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõttekäik päris tõene. Euroopa Liit on kogu oma eksisteerimise vältel avaldanud suurt toetust eri rahvaste keelte ja kultuuride omanäolisuse säilitamisele. Toetus ei ole ainult moraalne EL on läbi oma abiprogrammide õla alla pannud
Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani Pärast I maailmasõda lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari-
See hõlmab sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted. 2. EV põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu, kas a) Rahvahääletusel või b) Riigikogus? Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusel 3. Millistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel EL-iga põhiseaduse muutmisel eraldiseisva põhiseaduse täiendamise seaduse kasuks? Vastus: Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamise algfaasis välditi põhiseaduse muutmise teemat, arvati, et see on liiga riskantne, lõpuks jäi otsustamine viimasele minutile, mida ja kuidas teha. Järgmistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel Euroopa Liiduga põhiseaduse muutmisel eraldiseisva põhiseaduse täiendamise seaduse kasuks: 1. Euroopa Liiduga ühinemist puudutavad muudatused tuleb teha eraldi, see tähendab, et ei tohi jääda ootama põhiseaduse muutmist teistes küsimustes. 2
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess…………………………………………
Läti, Leedu, Bulgaaria ja Maltaga ning tunnustada Türgit kandidaatriigina. Läbirääkimiste puhul on kehtinud kaks peamist põhimõtet: üks läbirääkimisraamistik, eraldi läbirääkimised iga riigiga, mis algavad sobival ajal vastavalt taotleja ettevalmistusastmele ning kulgevad oma tempos. 3. Ühinemiseelne strateegia vahendid 1994. aastal määratleti Essenis Euroopa Ülemkogul Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide ELiga ühinemise ettevalmistamise ühinemiseelne strateegia, mis põhines Euroopa lepingutel ja PHARE finantsabi programmi rakendamisel ning ,,struktureeritud dialoogil", mis tõi kokku kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid aruteludeks ühist huvi pakkuvates küsimustes. 1997. aasta detsembris tegi Luxembourgis kogunenud Euroopa Ülemkogu otsuse kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tõhustatud ühinemiseelse strateegia kohta. Strateegia hõlmas kaht vahendit:
Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi on kandidaatriigid. Ühinemiseks valmistumise raames annab EL kandidaatriikidele märkimisväärset majanduslikku ja praktilist abi. Taotluse esitamisest kuni riigi tegeliku ühinemiseni Euroopa Liiduga võib kuluda kümme või enamgi aastat. Kui ühinemisleping on sõlmitud, peavad selle ratifitseerima Euroopa Parlament ning kandidaatriigi ja liikmesriikide parlamendid. Ülevaade ühinemistest Euroopa Liidu liikmed ja ühinemise aasta. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Rootsi, Soome 2004 Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari 2007 Bulgaaria, Rumeenia Täiendav teave Euroopa Liidu laienemise kohta. Euroopa Liidu sümbolid Euroopa Liidu lipp 12 ringikujuliselt asetsevat tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste vahelist
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aas
· 12.06.2008 53,4% Iiri valijatest hääletab Lissaboni 53,4% Iiri valijatest hääletab Lissaboni lepingu va lepingu vastu · 01.2009 Slovakkia võtab kasutusele ühisraha Euro Slovakkia võtab kasutusele ühisraha Euro · 07.06.2009 Euroopa Parlamendi valimised (EL Euroopa Parlamendi valimised (EL--27) · 16.07.2009 Island esitab ametliku avalduse Island esitab ametliku avalduse EL--ga liitumise liitumiseks 4 · 02.10.2009 Lissaboni lepingu II referendum Iirimaal Lissaboni lepingu II referendum Iirimaal (67% poolt (67% poolt) · 19.11.2009 EL presidendiks nimetatakse Herman van Ro EL presidendiks nimetatakse Herman van Rompuy ja välispoliitika kõrgeks esindajaks Catherine Ashton · 01.12.2009 Lissaboni lepingu jõustumine Lissaboni lepingu jõustumine · 09.02
Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006. Allikas: http://www.eesti.ee/est/teemad/riigikaitse/riigikaitselised_ohud/riigikaitselised_ohud_1/ Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline kaitsealane koostöö toimub mitmes erinevas raamistikus, milleks on kahe- ja mitmepoolsetel suhetel põhinev koostöö, regionaalne koostöö ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all. Eelkõige majandusühendusena toiminud Euroopa Liidust on kujunenud ka poliitiline liit. Euroopa Liidu lepingus on sätestatud "ühine välis- ja julgeolekupoliitika", mille peamisteks eesmärkideks on tagada Euroopa Liidu iseseisvus, julgeolek ning ühised väärtused, samuti rahvusvaheline julgeolek ja koostöövõimelisus ning demokraatia, õigusriikluse ja inimõiguste kaitse. Euroopa Liidu konfliktide ennetamine ja kriiside reguleerimine toimub humanitaar- ja
................................................................................................................................16 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 17 2 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on saada kokkuvõtlik ülevaade Euroopa Liidust ja kõigest sellega seonduvast. Tahaksin teada saada, et miks Euroopa Liitu üldse vaja on ja millised on Euroopa Liidu ülesanded. 3 Euroopa Liidu ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
