Euroopa liidu mõju Eesti majandusele (0)

ELi mõju Eesti majandusele
Uurimistöö
Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika
Ehitusteaduskond
Õpperühm:
Juhendaja : lektor Inga Stelmark
Esitamiskuupäev: 04.01. 2016
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………

Tallinn 2015

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
1.EUROOPA LIIT 3
2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE 5
3.EUROOPA LIIDUS OLEMISE PLUSSID JA MIINUSED 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD MATERJAL 9

SISSEJUHATUS

Majanduslikult on Euroopa Liidu laienemine aidanud uuemates liikmesriikides oluliselt tõsta elatustaset, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Eesti riik on saanud Euroopa Liiduga liitumise tagajärjel saanud mitmeid hüvesid, tuues välja näiteks majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasvu, suurenenud majandusliku lõimumise Euroopaga, välisinvesteeringute, kaubavahetuse kasvu, suurendanud valikuvõimalusi tööks ja õppimiseks, samuti kasvatanud Eesti konkurentsivõime kasvu, mis omakorda suurendab sissetulekuid.
Igal asjal on omad positiivsed ka negatiivsed küljed ja iga otsus, mis tehakse meie riigi ja rahva poolt mõjutab meie tulevikku. Otsused, mis meie teeme praegu mõjutavad Eesti tulevikku kas positiivses või siis negatiivses küljest. Kui tehakse mingisugune tõsine otsus siis võib ju prognoosida milline on selle otsuse mõju tulevikule aga päris täpselt seda keegi kindlasti ei tea. Euroopa Liit on kindlasti toonud Eestile nii mõneski mõttes kahju aga kas need negatiivsed aspektid kaaluvad üle positiivsed aspektid on juba omaette küsimus. Mis on siis Euroopa Liidu kahjulikud mõjud Eestile? Kindlasti võib välja tuua selle, et Euroopa Liit on kaasa toonud palju norme, reegleid ja seadusi mida me kõik peame järgima ja millega me peame kohanema.

EUROOPA LIIT

EL on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 28 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost. EL loodi varsti pärast Teist maailmasõda . Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida.
EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu ning aidanud kaasa elatustaseme tõusule. ELis on kasutusel ühtne Euroopa vääring – euro.
Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida suuremal osal Euroopa territooriumist. Teistes riikides elamine, töötamine ja reisimine  on muutunud Euroopas palju lihtsamaks.
Ühtne turg ehk siseturg on ELi peamine majanduslik eestvedaja , mis võimaldab enamuse kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Oluline on arendada seda tohutut ressurssi niimoodi, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu.

EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE

Majanduslikult on Euroopa Liidu laienemine aidanud uuemates liikmesriikides oluliselt tõsta elatustaset, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Euroopa Liidult saadud toetused on parandanud Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud teha suurel hulgal riigile vajalikke investeeringuid.
Euroopa Liidu maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline roll maaelu arengus, põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekutes ning keskkonna säästva kasutamise soodustamisel. Tavakodanikule avas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga soodsamaid töö-, õppimis- ja reisimisvõimalusi teistes liidu riikides. Eestlaste jätkuvalt suur toetus Euroopa Liidule tõestab, et ühinemisega seotud ootused on täitunud.
Eesti on saanud majanduse elavdamiseks ning arenguerinevuste vähendamiseks Euroopa Liidult märkimisväärset toetust. Eurotoetused on parandanud Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud ellu viia suurel hulgal riigile vajalikke investeeringuid.
Maksupoliitika kujundamisel on tulnud liikmesriigina arvestada eelkõige direktiivide ja määruste, aga ka Euroopa kohtulahendite ning poliitiliste otsustega. [1]
Euroopa Liidu liikmeks saades avanes Eestil võimalus kasutada ELi struktuurivahendite toetusi. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020 saab Eesti 4,4 miljardit eurot toetust järgnevatest struktuuri- ja investeerimisfondidest:

• Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF)
  
• Euroopa Sotsiaalfondist (ESF)
  
• Ühtekuuluvusfondist (ÜF)
  
• Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)
  
• Euroopa Merendus - ja Kalandusfondist (EMKF)
  

Viis peamist fondi teevad koostööd, et toetada kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ majanduse arengut kõigis ELi riikides. 
Euroopa Liidu toetuste kasutamise aluseks sõlmiti 20. juunil 2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud:

• rahastamisprioriteedid
  
• eesmärgid ja oodatavad tulemused
  
• euroraha kasutamise eeltingimused
  
• vahendite administreerimise üldine korraldus.
  

Partnerlusleppe alusel koostati rahandusministeeriumi eestvedamisel Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mille kinnitas Euroopa Komisjon 10. detsembril 2014. aastal. Rakenduskavas kirjeldatakse rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine:
Partnerlusleppe alusel koostatakse põllumajandusministeeriumi eestvedamisel veel kaks rakenduskava:

• Eesti maaelu arengukava rakenduskava 2014-2020
  
• Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 [2]
  

Põllumajandus on olnud läbi aegade Eesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala . 1990. aastatel majanduses toimunud muutused tõid aga maal kaasa tööhõive languse ja rahvastiku liikumise maalt linnadesse. Sellega seoses hõrenes maal niigi hõre asustus veelgi, langes ostujõud ja vähenes noorte osakaal. Palju maad jäi kasutusest välja, maastiku olukord halvenes. Põllumajanduse osakaal vähenes kogutoodangus, tööhõives ja maakasutuses.
Eesti on saanud kasutada põllumajanduse ja maaelu valdkonnas Euroopa Liidu toetusi alates 2001. aastast. Praegu jagunevad need toetused kaheks: otsetoetused (Ühise Põllumajanduspoliitika ( ÜPP ) I samba toetused) ja maaelu arengu toetused II sammas).

EUROOPA LIIDUS OLEMISE PLUSSID JA MIINUSED

+ Sissetuleku ühtlustamine- Ühine turg tõstab tootlust ja teravdab hinnavõitlust - palgad ja üldine elatustase tõusevad, kuid teravam konkurents pidurdab paljude hindade kerkimist.
+ Rohkem töökohti- Ühinemine ELiga tähendab rohkem töökohti, sest suurem julgeolek ja stabiilsus ning paremad ekspordivõimalused meelitavad siia rohkem investoreid.
+ EL rahastab arengut- Eesti eraldab innovatsioonipoliitika rahastamiseks vaid 0,5-1 protsenti eelarvest. ELi eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4 protsenti eelarverahast.
- Vastuolu põhiseadusega- Osa küsimusi tuleb otsustada koos teiste liikmesriikidega ning Eesti peab selle kasuks järelandmis tegema .
- Hinnatõus- Majanduskasv toob kaasa jätkuva hinnatõusu.
- Kõrgemad maksumäärad - Kütusele ja tubakale peab nende kaupade vaba liikumise tõttu ELis kehtestama liidu poolt sätestatud miinimumaktsiisid.
- Kallid euronõuded- Tootmine peab vastama ELi kvaliteedi-, keskkonna- ja muudele nõuetele. See nõuab suuri ja kalleid ümberehitusi, mis omakorda vähendab ettevõtte konkurentsivõimet.
- Kaubanduse ümbersuunamine- Tollidega suunatakse kaubandus tolliliidukeskseks, mistõttu osa kaupu ei tasu enam odavatest piirkondadest importida - majandus ei saa ELis enam toimida avatud turumajanduse põhimõttel.
- Madal tootmistase- Põllu- ja kalameestele jäävad kehtima praegused madalad (kolme viimase aasta keskmised) tootmistasemed.
- Ajude väljavool - Tänu kõrgemale palgale ja tööjõu vabale liikumisele ELi riikides pakuvad ELi analüütikud , et uutest liikmesriikidest pagevad kõrgeltharitud töötajad võõrsile

KOKKUVÕTE

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidu maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline roll maaelu arengus, põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekutes ning keskkonna säästva kasutamise soodustamisel. Eesti majandus on küll oma tasemelt veidi taga pool Euroopa Liidu liikmesriikidest. Kindlasti annab rahaühenduse liikmesolek Eestile väga palju uusi võimalusi, mis iseseisval väikeriigil puuduvad.

KASUTATUD MATERJAL

[1] Riigikantselei , „Ülevaade Euroopa Liidu liikmelisuse mõjust Eestile,“ [Võrgumaterjal]. Available : https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/arhiiv/eesti-viis-aastat-euroopa-liidus/ulevaade-euroopa-liidu-liikmelisuse-mojust/Eesti_5_aastat_Euroopa_Liidus.pdf [Kasutatud 04. jaanuar 2016]
[2] Struktuurifondid, „Euroopa Liidu toetuste jagunemine aastatel 2014- 2020,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/ [Kasutatud 02. jaanuar 2016].
9