Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (0)

Lühiuuring teemal “Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides?”

Lühiuuringus osales kokku seitse inimest. Neist neli olid poisid ja kolm tüdrukud. Vastanute vanus jäi 18. kuni 22. eluaasta vahele. Lühiuuringu eesmärgiks oli välja selgitada, mida arvavad noored Eesti kuulumisest rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
Esiteks küsisin lühiuuringus osalejatelt milliseid rahvusvahelisi organisatsioone nad teavad kellega Eesti on liitunud.Kõige pareminin teati Euroopa Liiduga ja NATO -ga liitumist .Seda oskasid kõik osavõtjad välja pakkuda.70% vastanutest teadis nimetada ka ÜRO-d.Peale nende kolme teati nimetada ka selliseid organisatsioone nagu ROK,WHO, Unesco ja WTO-d.ROK oli ka üks tuntumaid organisatsioone,seda ehk sellepärast et Hiina korraldab järgmised olümpiamängud.Hetkel on Tiibeti küsimus palju üleval olnud meedias ja see on juhtinud tähelepanu ROK-ile.Üldiselt noored teavad ka teisi rahvusvahelisi organisatsioone,mitte ainult Euroopa Liitu ja NATO-t.
Teise küsimusena küsisin kas nad teavad ka seda,millal Eesti liitus Euroopa Liiduga ja millal NATO-ga.Viis inimest teadsid,et Eesti liitus Euroopa liiduga 2004.aastal ja neli inimest seitsmest teadsid vastata,et NATO-ga ühines Eesti 2004.aastal.ÜRO-ga ühinemise aastat teadis ainult 2 inimest.Seega võib öelda,et enamus teadis Eestile nii olulisi sündmusi nagu EL-iga liitumine ja ka NATO liikmelisust.Ilmselt teati ka seetõttu,et liitumistest nii tähtsate organisatsioonidega ei ole sugugi palju aega möödas ja ajakirjanduses ning televisioonis on need teemad tihti üleval olnud.Teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumisest on rohkem aega möödas ja sellepärast ei mäletata enam aastat,millal Eesti on nendega liitunud.
Kolmandaks küsisin uuringus osalejatelt kas oli põhjendatud ja vajalik Eesti liitumine NATO-ga.Kõik osalejad pooldasid Eesti kuulumist NATO-sse ja leidsid ,et see on vajalik eelkõige seetõttu,et tagab Eestile julgeoleku-ja turvatunde. Kuulumine NATO-sse on märguandeks teistele riikidele,et Eestil on partnerid ,kes tulevad ohu korral meile appi.Lühiuuringu käigus selgus,et noored inimesed peavad põhjendatuks ja vajalikuks Eesti liitumist NATO-ga ja leiavad,et see oli vajalik samm Eesti poliitikas.Negatiivset hoiakut välja ei toodud.
Neljandaks küsisin,kas Euroopa Liiduga liitumine on Eestile olnud kasulik või pigem toonud kahju.80% uuringus osalejatest arvas ,et EL-ga liitumine on Eestile olnud kasulik.Peamiselt toodi välja,et EL-I kuulumine tagab suurema turva-ja kindlustunde ja parandab majanduslikke suhteid liikmesmaadega.Samuti elavdab see ka meie majandust.
Noored leiavad ,et EL-i kuulumine on positiivselt mõjutanud ka reisimist ja õppimisvõimalusi välismaal.Nüüd on Eestil võimalus Euroopas ennast kuuldavaks teha.20% küsitletutest oli arvamusel,et EL-iga liitumine oli Eestile pigem kahjulik.Põhjenduseks toodi,et Eesti on väike riik ja Euroopa võib kahjustada tema keelt ja lämmatada kultuuri.Kardetakse ka integreerumist ja võõrtööjõu sissevoolu.Seega selgus selles küsitluses,et Euroopa Liiduga liitumisel on nii tugevaid poolt-kui ka vastuargumente.Siiski on suurem osa noori EL-iga liitumise poolt ja peavad seda Eestile kasulikuks.
Viiendaks küsisin uuringus osalejatelt,kuidas nad suhtuvad Eesti krooni vahetamisse euro vastu.Neli inimest seitsmest arvas,et Eesti kroon tuleks vahetada euro vastu.Põhjenduseks toodi,et see lihtsustaks reisimist ja oleks majandusele kasulik.Kolm inimest arvas,et Eesti kroon peaks alles jääma.Peamiseks põhjuseks oli see,et Eesti kroon kajastab meie kultuuri ja ajalugu ning on riigi sümbol.Kahju oleks loobuda meile armsaks saanud rahatähtedest.Peale selle kardetakse suurt hinnatõusu kui kroon vahetatakse euro vastu.Uuringu tulemusel võib öelda,et selles küsimuses olid vastanute arvamused nii poolt kui vastu.Euro tuleku poolt 4 inimest ja Eesti krooni jäämise poolt 3 inimest.
Kuuendaks küsimuseks oli,et kas Eesti kaitseväelased peaksid osalema välismissioonidel ja kas see on põhjendatud?Selles küsimuses vastas 80% küsitletutest,et see on põhjendatud ja kaitseväelased peavad osalema välismissioonidel.Põhjendusteks toodi,et kui Eesti tahab,et teda tulevikus aidatakse,siis peab ta ka teisi riike abistama.
Seitsmes küsimus oli millist kasu on kaitseväelased NATO vägedes teenides saanud või on see neile pigem kahjuks tulnud.Küsitletavad vastasid,et välismissioonidel teenimine on kaitseliitlaste kutseoskusi suurendanud,nad on saanud väga hea väljaõppe,peale selle on nende silmaring avardunud ja nad on saanud reisida ning elada teiste kultuuridega kõrvuti.Negatiivse poole pealt toodi välja suur ohutegur.Võimalik on saada surma või vigastada end lahingute käigus.Pikaajaline kodunt äraolek ja võõrdumine perest .Ka ei pea igaühel närvisüsteem vastu pidevale pingele.Uuringu käigus selgus,et poolt ja vastu argumendid selles küsimuses olid üsna tasavägised.Siiski arvati,et tuleb kaitseväelasi NATO välismissioonidele saata,sest seda tehakse oma riigi julgeoleku nimel.NATO valvab meie õhuruumi ja on toetanud Eestit sõjatehnika muretsemisel.
Kokkuvõtteks võib öelda,et noorte suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides oli pigem pooldav.Nad olid kursis peamiste organisatsioonide tegevusega ja olid teadlikud,et kuulumine neisse organisatsioonidesse toob kaasa küll kohustusi,kuid on üldjuhul meie riigile ja rahvale kasulik ja vajalik.Võib öelda,et noored teavad rahvusvahelistest organisatsioonidest.
12R