Rahvustunde tõusule aitas kaasa ka isamaaliste laulude levik ja esimene laulupidu. Loodi palju erinevaid seltse, kus uue identiteedi leidnud rahvas sai hakata vastavalt huvidele koos käima ja arvamust avaldama. Jakob Hurt uskus, et eestlane peab eelkõige saama suureks vaimult. Tõepoolest pidi väike rahvas olema uhke oma päritolu üle ja alles siis sai hakata mõtlema riigi loomise peale. Esimese maailmasõja aegu oli eestlaste rahvustunnetus kõrgeim. Laialdaselt levis patriotism ja nii noored kui vanad olid valmis võitlema isamaa ja rahva eest. Esmakordselt nähti võimalust omariikluseks ja võõra võimu alt pääsemiseks. Usuti endasse ja rahvasse. Rahvusriigi loomise ideest olid innustunud paljud. Mindi ju lausa koolipingist surema isamaa eest. Patriotism väljendub kõige selgemalt siis, kui rahvas või rahvusriik on ohus või on
Kas Eestil on tulevikku? Eestlased on ajaloo vältel olnud väga kokkuhoidvad. Meie rahvuskaaslased on hoidnud Eesti lippu kõrgel nii heas kui ka halvas ja pole lasknud oma meelsust rikkuda isegi mitte teiste rahvaste agressiivsel pealetungil. Eestlase rahvustunnetus on vastavalt vajadusele olnud erinev. Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel
"Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa. Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a.
väiksema haridustaseme poolest. Kokkuvõttes kujundavad need tegurid regioonile või linnale väga negatiivse maine, mis on näiteks juhtunud mitmes Ida-Virumaa piirkonnas. Laialt on levinud arvamus, et globaliseerumine toob endaga kaasa üha homogeensema, eriti aga läänelikuma, maailmatunnetuse. Kuna juba sõna "globaliseerumine" ise viitab rahvusvahelistumisele, siis on selge, et mingil määral saab selles protsessis kannatada ka inimeste rahvustunnetus. Põhjusteks on loomulikult kõik eelpool nimetatud tegurid. Elukohavahetus ja seda eelkõige parema sissetuleku nimel. Turu suunitletus üha enam ja enam välisriikidele, jättes tagaplaanile oma rahvuskaaslased. Samuti kodumaise toodangu kallim hind turul, mis paneb jällegi meid meie oma riigi sees eelistama võõramaist ent odavamat. Ning muidugi ka Eesti noored, kellele järjest armsamaks saab läänemaine kultuur oma sõnavara ja hoiakutega.
Tema luuletuses – lõpp ja algus - mäe asemele on ilmunud mere sümbol. Isamaal toimuvad asjad seotakse mere erinevate olengutega. Merelt tõusev torm muudab ka maa teistsuguseks. Luuletuses –Oma saar- Tormil negatiivne tähendusväli, uputab lõik laevad jne. Millegi mutuus. Tajutav tormi haakub muutusega. Kuidas sobitub sellesse saare kujund? Meri kui midagi väga positiivset. Kogu pilt asetatakse merele. Eksistents on paigutatud merele. Maa asendamine merega. Oma saar kui rahvustunnetus ja kultuur. Suits oli paguluses. Seostada teda kõikide revolutsiooniliste kirjanduskujunditega. Tuglas andnud vihje. Armastuse otsing? „Oma saar“ hea näide sümbolismist. Pole viiteid välisele maailmale. „Noorte laul“ Noorus üheks läbivaks joones. Noorus kui teatud ellusuhtumise viis. Noorust seostatakse tugevuse ja jõuga. Kodumaa kaitsmine. „Noorte laul“ luuletuses on välja toodud seesama põlvkond, kes tormi ootab.
sellised konfliktid ei vii selleni, et saaks tegeleda demokratiseerumisega nii lihtsalt. Samas on Beissinger oma artiklis väitnud, et nö „kolmanda laine“ demokraatiates, endistes NL riikides võis mõnel korral tugeva rahvusidentiteedi puudumine demokratiseerumisele halvasti mõjuda. Kui tugev rahvusidentiteet tahtis võõrvõimust vabaneda ja saada demokraatiaks ja mitte ei fokuseerinud teise etnosega võitlusele, siis võis see tugev rahvustunnetus positiivselt mõjuda demokraatia poole pöördumisel. 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Tugev religioon kultuuris võib olla nii kasuks ja kahjuks demokratiseerumisele. Näiteks võib tugev religioosne kultuur tunda end ohustatuna demokraatiast, samuti võib see tunduda kui muu kultuuriruumi osa ja miski, mis pole neile sobilik, vajalik. Kui religioon on sügavalt ühiskonnaga seotud, siis religioon muudab ka demokraatiat, mis selles riigis võiks olla.
lõimumine – nt rahvusgruppide esinduste asendamine üleliiduliste parteiblokkidega ’79. aastal, ühisraha Euro propageerimine alates ’78ndast ja kasutuselevõtt sajandivahetuse paiku, Schengeni leping algselt 1995 Saksa ja Prantsuse vahel, hiljem laieneb. Liidul oma parlament, valitusus (E Komisjon), kohus, keskpank, ühisraha, kaitse- ja välispoliitika. Ettekirjutused liikmesriikidele. Mõningad tagasilöögid, nt põhiseaduse tagasilükkamine, takistuseks riikide rahvustunnetus – siiski võimas riikideülene organisatsioon. EL kui väike globaliseerumine. 42.Tehnoloogia edenemine viimastel aastakümnetel. Transport : Lennumasinate kiiruse, kandevõime, lennukauguse suurenemine 70ndatel tänu reaktiivmootorite täiustumisele. Konteinertransport 70ndatel– konteinermoodulid sobivad nii veoautodele, rongidele, laevadele kui lennukitele. Peamine areng siiski Info- ja Kommunikatsiooni-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
