Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisev Eesti (0)

1 Hindamata
Punktid

 Iseseisvumise eeldused
◦ olukord maailmas
◦ olukord Venemaal
◦ olukord Eestis
 1915 rinne Riia all
◦  allveelaevad  Eesti 
vetes
 1917 sept Riia 
sakslastele
 29. sept Saksa 
dessant 
Saaremaale
 23. veebr 1917 – 
rahutused Petrogradis
 3. märts – võim Ajutisele 
Valitsusele
◦ kaksikvõim
 2. märts – rahutused 
Tallinnas
 26. märts – eestlaste 
meeleavaldus  
Petrogradis
 30. märts – määrus 
Eestimaa kubermangu 
valitsemise ajutise korra 
kohta
◦ Eestimaa  kubermang
komissar J.  Poska
 23. mai – Ajutise 
Maanõukogu 
(Maapäeva) valimised
 1. juuli – Maapäev tuli 
kokku
◦  Maavalitsus , J. 
Raamot, K. Päts
 Reformid
◦ rahvusväeosad, J. 
Laidoner
◦ eesti keel 
asjaajamiskeeleks
 8. okt – Lääne-Eesti 
saared sakslaste käes
 26. okt – Petrogradis 
võim VSDT(b)P kätte, 
Lenin
 27. okt – võimu Eestis 
võtab üle Eestimaa 
Nõukogude 
Täitevkomitee, J. Anvelt, 
V.  Kingissepp
◦ nõukogud, üheparteiline 
diktatuur, arreteerimised
◦ natsionaliseerimine, 
mõisamaade 
konfiskeerimine
 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end 
kõrgeimaks võimuks Eestis
◦ J. Tõnisson välismaale Eesti  esindajaks
 19. veebr 1918 – Eestimaa  Päästekomitee
◦ K. Päts, K.  Konik , J. Vilms
 21. veebr 1918 – 
Vanematenõukogu 
kiidab 
iseseisvusmanifesti 
teksti heaks
 23. veebr – loetakse ette 
Pärnus
 24. veebr – manifest 
üles Tallinnas, 
moodustati Eesti Ajutine 
Valitsus
 25. veebr – sakslaste 
sissemarss Tallinna
 Eesmärgiks Balti hertsogiriik
 Apr 1918 – Riias Balti maanõukogu 
(Landesrat)
◦ 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast
 Rahvusväeosad laiali,  tsensuur , rahvuslaste 
väljatõrjumine , asjaajamiskeeleks saksa 
keel
 11. nov –  revolutsioon  Saksamaal
 28. nov 1918 – 
Punaarmee ründab 
Narvat, Vabadussõja 
algus
◦ Punaarmee kiire 
edasitung
◦ Eesti Töörahva Kommuun
 Jaan Anvelt
 natsionaliseerimine, 
repressioonid
 Langevad Narva, Jõhvi, 
Rakvere, Võru, Valga, 
Tartu
 Eestlaste  ebaedu  
põhjused?
 7. jaan 1919 – Eesti armee 
pealetung
◦ vabatahtlike üksused
◦ välisabi
◦ Johan Laidoner
 veebr – Saaremaa mäss
 apr – Asutav Kogu
 mai – sõda Eesti piiridest välja
◦ Põhjakorpus
 juuni –Landeswehri sõda
◦  Rüdiger  von der  Goltz
◦ 23. juuni Võnnu lahing
 Okt-dets – lahingud Narva 
taga
◦  Loodearmee
 2. veebr 1920 – Tartu rahu
 sept 1919 – 
rahukõnelused Pihkvas
 nov – läbirääkimised 
Tartus
◦ Jaan Poska 
◦ Adolf Joffe
 31. dets – 
vaherahuleping
 3. jaan 1920 kell 10.30 
vaherahu  jõustus
 2. veebr – Tartu 
rahuleping
 30. märts – rahuleping 
jõustub
 Sõja  lõpetamine
 Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust
 Pandi paika riigipiir
 Eesti ei pea  tasuma  Venemaa välisvõlga
 Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 
tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest
 Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus 
evakueeritud kultuurivarad
 Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 
eestlast)
 Vahetatakse  sõjavangid , sõjas tekitatud 
kahjude eest tasu ei nõuta
 apr 1919 – Asutav 
Kogu
 juuni 1920 – 
põhiseadus
◦ 100 liikmeline Riigikogu 
3 aastaks
◦ valitsus, ees  riigivanem
◦ kodanikuvabaduste 
austamine, 
rahvusvähemuste 
kultuuriautonoomia
 valitsuse keskmine 
eluiga 11 kuud
 Põllumeeste  Kogud  
(21-24 kohta 
 Eesti 
Riigikogus)
Rahvaerakond  (8-
10)
◦ K. Päts, J. Laidoner, J. 
◦ J. Tõnisson, J.  Jaakson
Teemant
 Tööerakond (10-22)

 Asunike  koondis  (4-
O. Strandman, J. 
Kukk, A. Piip
14)
 Eesti Sotsialistlik 
◦ O.  Tief
Tööliste Partei (15-
25)
 Kristlik 
◦ A. Rei, M.  Martna , K. 
Rahvaerakond (4-8)
Ast
 Eestimaa 
◦ J. Kõpp
Kommunistlik 
Partei (u 5-10)
 organiseerija  NSVL  ja 
Komintern
 täideviija EKP
 u 300 ründajat
 hukkus 20 mässulist 
ja 21 valitsuse 
toetajat 
(teedeminister  Kark )
 hiljem mõisteti 
surma 97 kinnivõetut
  Kaitseliit
 okt 1919 
maaseadus
◦ u 35 000  asundustalu
 Eesti mark
 1923. a kriis
 1924 uus 
majanduspoliitika
 ekspordiks või ja 
peekon
 1928 käibele kroon
 põlevkivitööstus
 2. veebr 1920 Tartu 
rahu
 sept 1921 Eesti 
Rahvasteliidu 
liikmeks
 1922 tunnustab 
Eestit USA
 Balti liidu idee
 1923 Eesti-Läti 
kaitseliidu leping
 1929 Rootsi kuningas 
Eestis
 Algus 1929 USAs
 Välisnõudluse 
langus
 Inglise  naela  ja 
Rootsi krooni 
devalveerimine
  Tööpuudus  1932 u  
32 000 inimest
 Riigi sekkumine, 
hädaabitööd
 Juuni 1933 krooni 
devalveerimine
 1929 Eesti 
Vabadussõjalaste Keskliit 
( EVKL )
◦ A.  Larka , A.  Sirk
◦ u 20 000 liiget
◦ tugev  keskvõim
 1932 aug I 
rahvahääletus
 1933 juuni II 
rahvahääletus
 1933 okt III 
rahvahääletus
 1. jaan 1934 uus 
põhiseadus
◦ Riigivanema kandidaadid J. 
Laidoner, K. Päts, A. Rei ja 
A. Larka
 Päts riigivanemana 
kehtestas 
kaitseseisukorra
 Laidoner sõjaväe 
ülemjuhatajaks
 Karl Einbund (Kaarel 
Eenpalu) 
siseministriks
  
 Valimised lükati edasi
  Parlament  puhkusele
◦ 2. okt vaikivasse 
olekusse
 Puhastus 
riigiaparaadis
 Tsensuur
 Riiklik  Propaganda  
Talitus
  Erakonnad  keelati
  Isamaaliit
 Kutsekojad
 8. dets 1935 vapside 
plaanitud  riigipööre
 Tartu vaim
 1937  Rahvuskogu
 1. jaan 1938 uus 
põhiseadus
◦  president
◦ Riigikogu
  Riigivolikogu  80
  Riiginõukogu  40
 veebr Riigivolikogu 
valimised
◦  Rahvarinne
 24. apr Päts 
presidendiks
 Riiklik sekkumine
 Tööstuse kasv
 Ekspordi kasv
 Heaolu tõus
 1934 Balti Antant
 1935 Saksa-Inglise 
mereväeleping
 1938 neutraliteedi 
kuulutamine
 Kultuuripoliitika
 Hariduselu
 Kirjandus
 Kunst
  Muusika
 Teadus
 Teater
  Sport
  Elulaad  ja olme
 1922 fašistid Itaalias võimule
 1928 Stalin kindlustab võimu 
Nõukogude Liidus
 1933 natsid Saksamaal 
võimule
 1935 Inglise Saksa 
mereväeleping
 1935 Itaalia tungib 
Etioopiasse
 1938 märts  Anšluss
 1938 sept Müncheni  sobing
◦ lepituspoliitika
 1939 märts  Tšehhoslovakkia  
jagamine
 23. aug 1939 MRP
 1. sept 1939 Teine 
maailmasõda
 15.09.1939 Orzeli 
juhtum
 28.09. vastastikuse 
abistamise pakt
◦ 25 000 NSVL sõdurit
 1939/1940 
baltisakslaste 
lahkumine
 nov 1939 Talvesõda
 14.06.1940 blokeeriti 
Eesti  merelt  ja õhust
 16. juuni 1940 
ultimaatum
 17. juuni 
nõukogude 
vägede sissemarss
 Narva diktaat
◦  infrastruktuur  ja 
kommunikatsioon 
NSVL kontrolli alla
◦ keelati 
meeleavaldused
◦ eraisikud pidi 
loovutama relvad
 21.06.1940 
meeleavaldus, uus 
valitsus
◦ A. Ždanov, J.  Vares -
Barbarus
 juuli 1940 
ebademokraatlikud 
valimised
 6.08. Eesti, Läti ja 
Leedu võetakse NSVL 
vastu
 natsionaliseerimine, 
sovetiseerimine,  terror
 14.06.1941 
küüditamine
 veebr sõda jõuab 
Eestisse
 märts Eesti 
linnade 
pommitamine
 juuli Sinimägede 
lahingud
 22. sept Tallinn 
Punaarmee kätte
 nov Sõrve säär 
langeb
 Eesti Vabariigi 
Rahvuskomitee
 18. sept J. Uluots 
nimetas ametisse 
O.  Tiefi valitsuse
◦  Pitka  poisid
 20. sept Toompeal 
sini-must-valge
 Põgenemiskatse 
Rootsi
 inimkaotused u 280 
000 inimest
 territoriaalsed kärped
 industrialiseerimine
 sundkollektiviseerimi
ne
 võitlus 
metsavendadega
 26.03.1949 
küüditamine
 1985 märts – NLKP KK 
peasekretäriks M. S. 
Gorbatšov
◦ perestroika,  glasnost
 1987 kevad – 
fosforiidikampaania
 aug – MRP-AEG
◦ L. Parek
 23. aug – Hirvepargi miiting
 26. nov – IME
◦ S. Kallas, T. Made, E.  Savisaar
M. Titma
 dets – EMS
◦ T. Velliste
 1988 jaan – ERSP idee
◦ L. Parek
 2. veebr – Tartu rahu 
aastapäeva tähistamine
 24. veebr – EV aastapäeva 
tähistamine
 apr – loominguliste liitude 
ühispleenum
 - Rahvarinne
◦ E. Savisaar
 - rahvuslipp
 16. juuni – EKP KK I 
sekretäriks V. Väljas
 17. juuni – meeleavaldus 
lauluväljakul
 sept – Eestimaa laul
◦ “Ükskord me võidame niikuinii!”
 16. nov - 
suveräänsusdeklaratsioon
 23.08.1989 Balti 
kett
 1990 Eesti 
Kongress
 30.03.1990 
üleminekuperiood
 19-21.08.1991 
augustiputš
 20.08.1991 otsus 
riiklikust 
iseseisvusest
 1991 Eesti  ÜRO  
liikmeks
 1992 uus 
põhiseadus, 
parlamendi ja 
presidendi 
valimised, 
rahareform
 1994 Vene vägede 
lahkumine

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
Vasakule Paremale
Iseseisev Eesti #1 Iseseisev Eesti #2 Iseseisev Eesti #3 Iseseisev Eesti #4 Iseseisev Eesti #5 Iseseisev Eesti #6 Iseseisev Eesti #7 Iseseisev Eesti #8 Iseseisev Eesti #9 Iseseisev Eesti #10 Iseseisev Eesti #11 Iseseisev Eesti #12 Iseseisev Eesti #13 Iseseisev Eesti #14 Iseseisev Eesti #15 Iseseisev Eesti #16 Iseseisev Eesti #17 Iseseisev Eesti #18 Iseseisev Eesti #19 Iseseisev Eesti #20 Iseseisev Eesti #21 Iseseisev Eesti #22 Iseseisev Eesti #23 Iseseisev Eesti #24 Iseseisev Eesti #25 Iseseisev Eesti #26 Iseseisev Eesti #27 Iseseisev Eesti #28 Iseseisev Eesti #29 Iseseisev Eesti #30 Iseseisev Eesti #31 Iseseisev Eesti #32 Iseseisev Eesti #33 Iseseisev Eesti #34 Iseseisev Eesti #35 Iseseisev Eesti #36 Iseseisev Eesti #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pervatch Õppematerjali autor
Iseseisev Eesti

Sarnased õppematerjalid

eesti rahvuslik liikumine 19-sajandil-eesti vabariigi kujunemine
24
docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil

Kategoriseerimata
Eesti ajalugu 18 sajandisti taasiseseisvumiseni
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 ­ baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust:

Ajalugu
12 klassi esimese kursuse ajalugu
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt 7. Belgia suveräänsuse taastamine 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Elsass-Lotring 9. Itaalia piir peab kulgema mööda rahvuspiiri 10.Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus 11.Balkani riikidele anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii 12. Osmani impeeriumis elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust Saksa sõjaväele kehtestatud piirangud Olemasoleva relvastuse loovutamine Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee. Sõjalaevastiku laevade arvu piiramine. Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku

Ajalugu
Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine
7
doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3

Ajalugu
Omariikluse saavutamine tabelina
1
doc

Omariikluse saavutamine tabelina

nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska ­ kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu Maapäeva otsused: (Kuperjanov) Narva 23.apr.1919 (I Parlam.) Saksa * Eesti Vabariik välja

Ajalugu
Esimene maailmasõda-Venemaa 1917-Eesti 1917-1918
3
doc

Esimene maailmasõda, Venemaa 1917, Eesti 1917-1918

Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain ­ Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : ­ I MS (sõjavägi) ­ Majanduslik allakäik ­ Rahulolematus Nikolai II poliitikaga · Naiste demostratsioon Tulemus ­ Nikolai II kaotas (sõjavägi toetas rahvast) Tagajärg ­ 3.märts 1917 lõppes tsaari võim (1918a. Lastakse tsaar maha) Kaksikvõim märts-okt 1917 Ajutine Valitsus TSS Nõukogud

Ajalugu
Eesti Vabariik aastatel 1920-1940
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 ­ 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas

Ajalugu
Eesti ajalugu 1917-1920
4
doc

Eesti ajalugu 1917-1920

Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun