Kommunistlik Venemaa (0)

Sisukord
RIIGIAPARAADI LOOMINE 2
KODUSÕDA VENEMAAL 3
SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 9

RIIGIAPARAADI LOOMINE

Sügiseks Oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mistahes jõuline rühmitus oleks suutnud korraldada riigipöörde. 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolševikud ( kommunistid ) eesotsas Vladimir Iljitš Lenini (tema pärisnimi oli Uljanov ) ja Lev Trotskiga.
1918. a. algul kokku tulnud Asutava Kogu (mis pidi otsustama Venemaa riikliku korra ja saatuse) saatsid bolševikud jõuga laiali, kuna valimistel ei saavutanud nemad enamust. Lenin valitses nüüd Venemaad diktaatorina, keelates kõik teised parteid peale bolševike oma ning kehtestades tsensuuri. "Kui Lenini rezhiim üldse millegi poolest Hitleri omast erines, siis vaid suurema jõhkruse poolest" (Igor Bunitsh, "Partei kuld "). Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolševikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtšeka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt võeti ära suuremad ettevõtted ja pangad, samuti jäi oma varast ilma õigeusu kirik. 1922. a. detsembris toimus oluline sündmus – 4 bolševike valitsetud riiki (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga- Kaukaasia NSV) ühinesid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (ehk NSV Liit või NSVL või Nõukogude Liit). Taga-Kaukaasia lagunes hiljem Gruusia , Armeenia ja Aserbaižaani NSV- deks . (NSV – Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Hiljem lisandusid Turkmeeni, Usbeki , Tadžiki, Kirgiisi ja Kasahhi NSV-d. Nõukogude Liit oli totalitaarne diktatuur. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aasta põhiseadusega.

KODUSÕDA VENEMAAL

Sõda algas mais 1918. aastal tšehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumisega. Algas rahvaülestõus nõukogude võimu vastu. Sõtta sekkusid inglased, ameeriklased , jaapanlased, prantslased - otseses lahingutegvuses osaleti harva. Antant püüdis varustada ja toetada vene valgekaartlasi: Admiral Koltšak, kindral Kornilov, kindral Anton Denikin , kindral Pjotr Wrangel, Nikolai Judenitš. I maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahu ja valmistus Kesk- Europpasse tungima , et saksa revolutsioonääre toetada. Plaan oli viia sõjast kurnatud Euroopassse maailmarevolutsioon . Takistuseks sai piiririikide (sealhulgas ka Eesti ) vastupanu.
1919. aastal tegid valgekaartlased Antanti toel mitu katset sõda võita. Vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Kodusõda oli julm, möllasid punane ja valge terror .1918. aastal tapeti Lenini korraldusel Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perega.Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Hakati läbi viima sõjakommunismi poliitikat: talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus, viljaga kauplemine keelati, kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised, talurahvas laostus, tööstusettevõtted riigistati, palka ei makstud, kaotati korteriüürid, tasu transpordi jmt eest, linnad tühjenesid inimestest, lisaks leidsid aset sundvärbamised Punaarmeesse.
Kodusõda lõppes 1920. a novembris, mil tööstustoodang oli langenud, külvipind vähenenud umbes veerandi võrra. Sõdades hukkus 1914-20 umbes 29 miljonit inimest ning 2 miljonit lahkus kodumaalt. Linnad tühjenesid. 1921. aastal oli ikaldus paljudes piirkondades sh Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks võttis riik kirikutelt varad, saadi ka rahvuvahehelist abi. 1921. aastal toimusid talurahvarahutused kommunistide vastu.
UUS MAJANDUSPOLIITIKA - NEP JA J. STALIN
1921. aastast hakati rakendama majandusreforme. NEP- uus majanduspoliitika, millega kehtestati:
1. Toiduainete andmise kohustus asendati mõõduka normeeritud maksuga.
2. Põllumajandussaaduste jääke võis talupoeg müüa
3. Majandusharud pidid ise end majandama.
4. Arenesid kooperatiivid.
5. Riik säilitas kontrolliva ja juhtiva osa majanduse reguleerimisel.
6. Üritati kaasata väliskapitali.
7. Teostati rahareform - lasti käibele kullal põhinev raha tšervoonets.
1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Viidi läbi sõjaväereform. Punaarmeed vähendati 5.5 miljonilt 0.6 miljonile. Resservvägedeks said territoriaalsed miilitsaüksused. Laienes sunnitöölaagrite süsteem. Kiusati taga kirikut. Maalt saadeti välja loomingulist intelligentsi. Riigi välispoliitika oli kahepalgeline: riiklik välispoliitika oli rahumeelne . Kommunistlik Internatsionaal oli organisatsioon eesmärgiga levitada maailmarevolutiooni. 1922. aastal oli Gruusiast pärit Jossif Vissarionovitš Stalin (pärisnimega Džugašvili) saanud Kommunistliku (bolševike) Partei peasekretäriks (juhiks). Sellel ametikohal oli tal võimalus võtta tööle endale sobivaid-ustavaid riigiametnikke ja nii kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine Jaanuaris 1924.aastal suri Vladimir Ilijtš Lenin. Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli NEP-i peamine toetaja Nikolai Buhharin. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEP-ist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse. NEP-i vastaseks olid ka bolševikkude vasakpoolne opositsioon , kes leidis, et NEP on kapitalismi detailidega ja vähendab riigi kontrolli võimalusi. Nad leidsid, et NEP on kommunismi põhimõtete reetmine ja omab pikaajalist majanduslikku negatiivset efekti tulevikus. Kommunistid lugesid NEP -iga tekkinud kauplejaid töölistele klassivaenlasteks. Et Lenin pooldas NEP -i, siis on arvatud, et kui ta poleks surnud, oleks NEP jätkunud ja kollektiviseerimine ära jäänud või oleks seda teistmoodi tehtud. Lenin on ka NEP-i kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et NEP oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud. Leninile järgnenud Jossif Vissarionovitš Stalin tutvustas täielikku plaanimajandust, kogu majanduse renatsionaliseerimist ja 1920-ndate lõpus kiire industrialiseerimise poliitikat. Põllumajanduse kollektiviseerimine oli Stalini tuntuim ja hävitavaim osa NEP-ist. On arutatud, kas industrialiseerimine oleks olnud ka ilma selleta võimalik, kui oleks rohkem makse küsitud. Hakkas kosuma jõukate talupoegade kiht. Üldine elujärg rahva hulgas paranes samuti. Sügisel tekkisid raskused viljavarumisel. Talupojad hoidsid vilja, sest kokkuostuhinnad olid madalad. Algul otsustas riigi juhtkond rakendada surveabinõusid nende talupoegade suhtes, kelle varud ületasid 30 tonni. 1928. aasta alguses mindi üle sõjakommmunismiaegsele praktikale ja hakati isegi seemnevilja ära võtma. 1928. aastaks oli kontroll riigi üle täielikult Stalini käes. NEP-i lõpetas 1928. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli NEP-i toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. 1920. aastate lõpus ja 1930. a-te alguses kujunes administratiiv-bürokraatlik sotsialismimudel: Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha. Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt. Massiline sundkollektiviseerimine maal. Planeerimine hakkas toimuma siis viisaastakute kaupa. Punaarmee ümberrelvastamine. Viidi sisse kaupade kaardisüsteem. Kujunes kohtuväline karistussüsteem. Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas (4.6% ehk umbes 7.4milj. inimest). Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd. Peeti näidiskohtuprotsesse selleks, et hirmutada inimesi. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid . Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50. juubeliga.
Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu. Erakorralise maksuga maksustati talupojad. Propageeriti hoogtööd ja algasid riigilaenukampaaniad. Toidukaupade hinnad tõusid ja samas rubla ostujõud vähenes. Tööstuse kogutoodangult möödus NSVL Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast jäädes maha vaid USA-st. Tehnoloogiline tase, tööviljakus ja toodete kvaliteet ei vastanud maailmastandartidele.

SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE

Kõige rohkem oli kollektiviseerimise vastu talupoegade jõukam kiht, mis otsustati hävitada. Kulaklikuks majapidamiseks loeti neid, kus:
1. Kasutati regulaarselt palgalist tööjõudu.
2. Oli mehaanilise jõumasinaga veski või meierei.
3. Üüriti põllutöömasinaid, ruume või tegeleti liigkasuvõtmise ning kauba vahendamisega.
Tegelikult loeti kulakuteks juba ka 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli kulaku käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulakuteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1930. aastatel haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volgamaid. Stalin andis välja sotsialistliku omandi kaitse seaduse ehk viie viljapea seaduse. Kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise koos vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest.
Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis lühikese ajaga Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Jossif Stalini võim suurenes, paranoia samuti. Sisuliselt riisuti kollektiviseerimise käigus talupojad paljaks ning neilt riisutud vahenditega hakati teostama Stalini hoopis olulisemat unistust, industriaalriiki, mis võiks luua endale kaasaegse tehnikaga varustatud moodsa sõjaväe. Sõjaväge läks tarvis selleks, et teostada maailmarevolutsiooni, mis sisuliselt tähendas maailmavallutust. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatševskiga. Enamik Lenini kaaslasi ja 1917. aasta enamlastest riigipöörde korraldajad hukati. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem ( GULAG ), kus kuni 1940. aastani kandis karistust 1,7 milj vangi. Stalini veendumuse järgi pidi vägivald olema sotsialistliku riigi loomulik koostisosa , mis aitas ühiskonda partei võimu all hoida.
1930. aastaid iseloomustab ka meeletu Stalini isiku kultus: tema oli peaaegu jumal, geenius , maailma töö-rahva suur juht ja õpetaja. Kõikjale ilmusid Stalinit kujutavad plakatid ja skulptuurid, Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber (kommunistliku partei) ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid . Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorsooühendustes kasvatati Stalinile ustavat järelkasvu
Stalin loobus mässuliikumiste toetamisest erinevates riikides maailmarevolutsiooni nimel ja otsustas sõjalise jõu kasukst. Ta oli veenunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. 1930 aastatel algabki NSV Liidu relvastumine pealetungisõjaks

KASUTATUD KIRJANDUS

Bunitš, Igor "Partei kuld" 1995

Laar, Mart,Vahtre, Lauri “Lähiajalugu I” 2007

R.Service. „Lenin“ 2002

R.Pipes „Kommunism“. Lühiajalugu 2005

www.en.wikipedia.org 220px-Beloe Delo1.jpg

www.oddee.com a55 civilwar.jpg

www.eng.plakaty.ru 643jpg

www.thepeoplescube.com collectivization transp.gif

www.rosswolfe.wordpress.com collectivization5.jpg

www. tanstaaflcanada.blogspot.com whats-new-10.jpg

www.rollins.edu success collectivization.jpg

www.tsitronkollane.wordpress.com stalin_lapsepqlv_1936.jpg
9