Nõukogude Venemaa ja NSV Liit 1917-1935 (0)

Venemaa/ NSV Liit 1917 – 1935
Sissejuhatus
Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 1. aug 1914. aastal.
Saksa-foobia. Pealinn nimetati 1914. a. St Peterburgist ümber Petrogradiks. Algas sakslaste kaupluste rüüstamine.
Mobilisatsioon kulges edukalt, desertööre oli minimaalselt. Kõik tahtsid minna sakslastele “ära tegema”. Kehtestati kuiv seadus. Kuid sõjas ei saavutatud kiiret ega kerget võitu. Pikaaegseks sõjaks polnud Venemaa valmis. Ebaedu püüti parandada ministrite vahetamisega. Saatuslikku rolli ministrite vahetamises hakkas mängima Rasputin (1868-1916).
Veebruarirevolutsioon
Raskusi tekkis linnade toiduainetega varustamises. Veebruari keskel 1917 kehtestati Petrogradis kaardisüsteem. 20. veebruaril vallandas Putilovi tehase administratsioon tuhandeid töölisi, sest toorainepuudusel polnud tehast võimalik käigus hoida.
23. veebr (8 märtsil) 1917 toimus Peterburis demonstratsioon . Oli rahumeelne . Järgnevatel päevadel demonstratsioonid jätkusid. Sõdurid keeldusid rahvast tulistamast.
1. märtsil 1917 loobus Nikolai II troonist oma venna Mihhaili kasuks, sest poeg Aleksei oli väga haige ja temale ei tahetud nii ränka ülesannet nii raskel ajal peale panna. 2. märtsil andis Nikolai II troonist loobumise teksti Pihkvasse saabunud Gutškovile ja Šulginile. Mihhail loobus samuti troonist (3. märtsil) 1917.
Kaksikvõim
Kehtestati kaksikvõim: Ajutine Valitsus ja nõukogud.
Lenin oli Veebruarirevolutsiooni puhkedes Šveitsis ja kibeles Venemaale. Rootsi sotsiaaldemokraat Fritz Platten astus läbirääkimistesse Saksa võimudega ja need lubasid Leninil koos kaaslastega sõita raudteevagunis läbi Saksamaa (kestis veel I maailmasõda!).
Lenin lahkus 27. märtsil 1917. a Zürichist, sõitis läbi Saksamaa, seejärel läbi Rootsi vagunis, millel oli eksterritoriaalsuse staatus, 3. aprillil 1917 saabus Petrogradi. Lenini parteid oli rahaliselt toetanud Saksa keisririik. Lenini sõit Venemaale oli Saksamaale kasulik, sest teati, et bolševike tegevus hakkab kohe Venemaad nõrgestama.
Oktoobripööre. Kodusõda
Bolševikud tulid võimule 1917. a. okt/nov. (okt vana kalendri järgi). Rünnati Talvepaleed, võimult kukutati Ajutine Valitsus. Peaminister Aleksandr Kerenskil (1881-1970) õnnestus põgeneda. Hiljem elas Kerenski kuni surmani USA-s. Teised Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti. Ülestõusu käigus hukkus 6 inimest (olevat tsaari veinikeldris end surnuks joonud).
Nõukogude võimu esimesed dekreedid (seadused)
Rahudekreet
Maadekreet
Võimudekreet – valitsuse juhiks sai Lenin
Üleminek uuele kalendrile. (Vana kalender oli 2 nädalat maha jäänud). Vastavalt kalendrireformile järgnes nüüd 31. jaanuarile 1918 14. veebruar 1918.
Septembris 1918 asendati senine vene kaalu- ja mõõdusüsteem uuega, Kesk-Euroopa süsteemiga: puudad ja arssinad asendati kilogrammide, tonnide, meetrite ja kilomeetritega.
Peagi järgnes kodusõda ja interventsioon . Kodusõjas võitlesid nn valged punaste vastu. Valgetele tulid appi välisriigid. Kuulsamad valgekaartlikud kindralid olid Koltšak (1873-1920), Denikin (1872-1947), Wrangel (1878-1928). Punaste poolt olid kuulsamad Lev Trotski ( 1879 -1940) ja Mihhail Tuhhatševski (1893-1937). Selle võitluse käigus püüti taastada endist Vene impeeriumit. (Venemaast olid lahku löönud Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti). Punaste väed said rängalt lüüa Poola vägede käest). Impeeriumi taastamine nurjus, aga bolševikud jäid siiski võimule. Kodusõda ja interventsioon lõppes 1922. aastal, kui Venemaa Kaug-Ida aladelt olid lahkunud viimased Jaapani väed. Lahkulöönud riikidega sõlmiti rahulepingud : Eestiga Tartu rahuleping , Soomega Tartu rahuleping, Leeduga Moskva rahuleping, Lätiga Riia rahuleping, Poolaga Riia rahuleping.
Bolševike juhiks Lenin (partei juht, valitsuse juht). Suri 1924. a. jaanuaris.

NSV Liidu moodustamine

1922. a. dets moodustati NSV Liit. Koosnes 4 liiduvabariigist: Vene, Ukraina , Valgevene, Taga- Kaukaasia Föderatsioon (hiljem moodustusid sellest Armeenia , Gruusia ja Aserbaidžaani liiduvabariigid). NSV Liit moodustati vägivaldsel teel Punaarmee abil.

Tabel NSV Liit:

1923
1928
1937
1977
Liiduvabariigid (NSV-d)
4
6
11
15
Autonoomsed vabariigid ( ANSV -d)
13
15
22
20
Autonoomsed oblastid (AO-d)
16
14
9
8
Rahvusringkonnad (RR-id)
1
9
10

Sise- ja majanduspoliitika

Kehtestati üheparteiline süsteem. Ainsaks lubatud parteiks oli bolševike partei. Algul tegid bolševikega koostööd ka vasakpoolsed esseerid, kuid need tõrjuti vägivaldselt kõrvale ja hiljem represseeriti.
Sõjakommunismi poliitika:

• kehtestati 1918. a kevadel
  
• talupoegadele pandi peale toiduainete andmise kohustus (tasuta võeti ülejäägid ära, sageli ka kogu perele vajalik toit; toidu varjamise eest ulatus karistus surmanuhtluseni)
  
• ettevõtete natsionaliseerimine
  
• suuremate majade natsionaliseerimine
  
• keelati kauplemine turul (karistus võis ulatuda surmanuhtluseni)
  
• tasu hakati maksma natuuras , kehtestati nn pajukite süsteem (kvalifitseeritud tööliste tasu oli palju väiksem kui lihttöölistel)
  
• kaotati tasu kommunaalteenuste eest
  
• kehtestati tasuta transport
  

Poliitika tulemused:

• sõjakommunismi poliitika oli erakordselt ränk talupoegade jaoks
  

• näljahäda (talupojad jätsid osa maast sööti, sest mõistsid, et ülejäägid võetakse nagunii ära). Suur nälg oli 1921. a kevadel ja suvel. Näljahädastele saadeti rahvusvahelist abi (Nanseni tegevus ARA …)
  
• talupoegade ülestõusud (1920-1922. a. Tambovi kubermangus, Doni, Volga , Siberi, Karjala , Valgevene aladel ja Uraalis)
  
• Tööliste streigid. Nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist ja populaarseks kujunes loosung „Nõukogud ilma bolševiketa“.
  
• Kroonlinna madruste ülestõus 1921.a märtsis
  
• kujunesid suured kodutute laste jõugud, kes hakkasid korda saatma väga raskeid kuritegusid
  
• majanduse kohutav allakäik (1921. aastal enne nepi kehtestamist toodeti 2 % 1913. a rauamaagist, 3% suhkrust , 5-6% puuvillast)
  
• kvalifitseeritud töölised lahkusid ettevõtetest maale (toidule lähemale, et peret ära toita)
  
• väga ohtlikud tendentsid: töötajatel kadus huvi töö tulemuste vastu, võimulolijatel aga tekkis ettekujutus, et sõjaliste meetoditega on võimalik ka majandust kiiresti ümber kujundada
  

Uus majanduspoliitika

• kehtestati 1921. aasta kevadel
  
• põllumajanduses lubati maad rendile anda
  
• toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, mille suurus tehti teatavaks kevadel enne külvi
  
• talupoeg võis põllumajandussaaduste ülejäägid turule viia
  
• lubati kasutada võõrast tööjõudu
  
• tööstuses väike- ja keskmise suurusega ettevõtted anti rendile
  
• riiki hakati meelitama jälle väliskapitali
  
• lubati rajada väikseid eraettevõtteid
  
• ettevõtted viidi üle isemajandamisele (tuludest tuli katta kulud)
  
• kaotati üldine töökohustus
  
• avati tööbörsid
  
• kaotati võrdsustav tasustamine: palka hakati maksma vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile. Arvestati ka töötaja kvalifikatsiooni
  
• taastati kauplemisvabadus
  
• kaotati tasuta kommunaalteenused ja tasuta transport
  
• alates 1924. aastast hakati töölistele palka maksma jälle rahas (kuni selle ajani oli makstud natuuras)
  
• hinnang uuele majanduspoliitikale: areng kiirenes, tööliste huvitatus tõusis, rajati palju eraettevõtteid
  

Rahareform

• teostati 1922-1924
  
• võeti kasutusele kõva valuuta - tšervoonets, mis oli kulla alusel
  
• perioodil 1922-1924 vahetati vana raha (sovznakid) tšervoonetsite vastu. 1924. aasta veebruariks olid kõik vanad rahad vahetatud (1 tšervoonets = 60 000 sovznakki. Ainuke kord NSV Liidu ajaloos, kui selle riigi raha oli maailmaturul kõrges hinnas ! (Hiljem seoses industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaotab raha jälle oma väärtuse).
  

Punane terror

• ametlikult kuulutati välja 1918. aasta sügisel, pärast seda, kui Leninile oli tehtud atentaat (Uurimiskomisjoni juhtis eesti kommunist Viktor Kingissepp). Atentaadis on palju segast. Tegelikult oli terror alanud juba varem (juulis 1918 tapeti Nikolai II koos perekonnaga)
  
• surmaotsused langetati revolutsiooniliste tribunalide poolt ilma kohtuta
  
• rakendati pantvangide võtmist
  
• Trotski algatusel hakati rajama kontsentratsioonilaagreid, kuhu paigutati nn kontrrevolutsioonilised elemendid
  
• täpsed andmed hukatutest puuduvad, aga hinnanguliselt on pakutud, et 1918-1922. a hukkus vähemalt 8 milj inimest (peaaegu sama palju, kui oli I maailmasõjas sõdinud riikidel hukkunuid kokku). (Allikas: Istorija Otetšestva XX vek Utšebnik. M 2006).
  
• Lisaks sellele lahkusid paljud intelligentsi hulka kuulunud inimesed ja sõjaväelased Venemaalt välismaale.
  

NSV Liidu välispoliitika

• oli salakaval. Sõnades propageeriti rahu, tegudes aga püüti vallandada maailmarevolutsiooni . 1919. a. oli sel eesmärgil moodustatud Moskvas Komintern (Kommunistlik Internatsionaal ehk III Internatsionaal)
  
• sekkumist teistesse riikidesse ja kallaletunge põhjendati töölisklassile appi minekuga (sel eesmärgil kuulutati vallutatud aladel välja “riike” – näit 1918. a Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun. Tegelikult oldi huvitatud Vene impeeriumi taastamisest
  

Maailmarevolutsioon

NSV Liidu 1924. aasta konstitutsiooni preambulas oli kirjas: NSV Liidu moodustamine on tähtis samm teel kõigi maade tööliste ühinemisse Ülemaailmsesse Sotsialistlikku Nõukogude Vabariiki (Mirovaja Sotsialistitšeskaja Sovetskaja Respublika – Mirovaja SSR).
1936.aasta ega 1977. aasta konstitutsioonis seda enam sees pole.
Kuni sõjani oli NSV Liidu hümniks “Internatsionaal”.
Üleliidulise raadio I programmi nimetati “Kominterniks”.
Loosungiks “Kõigi maade proletaarlased, ühinege!”
Vapp: maakera, üle kõigi kontinentide kujutatud sirp ja vasar – NSV Liidu sümbolid

Majandus 20-ndate keskel

• alustati industrialiseerimist. Tähelepanu pöörati raskemasinaehitusele ja sõjatööstusele. Tööstust arendati teiste majandusharude arvelt. Tohutu käsitsitöö, palju kasutati vangide tööjõudu. . Mindi üle plaanimajandusele (5-aastaku plaanid; I viisaastak 1928/29 – 1932/33). Suurettevõtted vajasid suures koguses toitu. See otsustati peaaegu tasuta talupoegadelt ära võtta.
  
• Algas kollektiviseerimine . Talupoegi sunniti kolhoosidesse ja sovhoosidesse astuma (nii oli talupoegadelt kergem vilja kätte saada). Jõukam talupoeg oli selle vastu. Algas kulakute kui klassi likvideerimine. Algul saadeti jõukam talurahvas kodukülast välja, hiljem algas Siberisse saatmine.
  
• Kollektiviseerimine toimus väga jõhkralt. Kunstlikult tekitati nälg 30-ndate aastate algul näit Ukraina aladel
  
• Palju vahendeid nõudis Punaarmee ümberrelvastamine.
  

Lenin

Sündis 10.(22.) apr 1870.a. Simbirskis. Tema esivanemate hulgas on venelased , rootslased , sakslased, juudid , kalmõkid. Religiooni poole pealt õigeusulised, katoliiklased, juudiusul, budistid . Isa oli külakoolide inspektor. Sai aadlitiitli. (Simbirski gümnaasiumis, kus õppis Lenin, oli direktoriks A. Kerenski isa). Lenin suri 21. jaan 1924. aastal.
Lenini vanem vend Aleksandr hukati tsaar Aleksander III-le ettevalmistatud atentaadikatse pärast 1887. aastal
Stalin
Tema elulugu on täis saladusi ja mõistatusi.
Sünniaeg. Ametlikult oli teada, et Stalin sündis 21.dets 1879.a. Just 21. dets tähistati suure pidulikkusega tema 50. 60. ja 70. juubelit. Nüüd on leitud üles kiriku meetrikaraamatud, kus on kirjas sünniajana 6. dets 1878. Miks oli Stalin ennast rohkem kui aasta võrra nooremaks teinud, polegi selge. Isa oli grusiin või osseet, ema grusiinlanna. Isa oli kingsepp , jõi oma palga maha, pummeldas. Kui Jossif oli 5-a viskas ema oma mehe Vissarioni majast välja. Umbes 5 a hiljem suri Vissarion mingis joomakakluses.
Ema kutsus Jossifit Sosoks. Unistas, et Jossifist saab vaimulik. Pani ta Gori vaimulikku seminari õppima.
Noor Stalin oli andekas, töökas, laulis kirikukooris. Armastas kakelda, oli poistekamba juhiks. Eriti meeldis talle poks. 11- või 6-aastaselt oli ta jäänud ühe sõiduki alla ja seepärast oli ta vasak käsi jäik, ei paindunud korralikult. Ta oli hea sõber nendele kaaslastele, kes allusid talle jäägitult. Tõeliselt armastas ta vaid oma ema. (Aga ema matustele ei sõitnud!).
Lõpetas kooli edukalt ja asus õppima Tbilisi vaimulikku seminari. Seda ta ei lõpetanud. (Õppis seal kuni 1899. aastani)
Asus revolutsioonilisele teele, nimeks Koba. 1902 – 1913 arreteeriti teda 8 korda., 7 korda saadeti asumisele, kust põgenes 6 korda. See pole kellelgi teisel õnnestunud, selles mõttes on ta rekordimees. See on aga tekitanud kahtlusi, et ta võis olla ohranka agent ja tegutses provokaatorina. Ilmselt tegi ta salapolitseiga koostööd 10 aastat. On säilinud nn “Jerjomini dokument”, mis tõestab Stalini seotust salapolitseiga. (Mõned ajaloolased siiski kahtlevad selles).
Liitus bolševikega. Korraldas terroriakte (pankade, postivagunite, inkassaatorite röövimine) ja teenis nii raha parteikassasse. (Ja ka oma taskusse ).
1922. a sai temast bolševike partei peasekretär (siis peeti tegelikult küll silmas, et ta teeb sekretäritööd, aga peagi hakkas Stalin salakavalalt võimu enda kätte koondama). Hakkas järjekindlalt kõrvaldama oma endisi võitluskaaslasi. Fabritseeriti igasuguseid süüasju. Suur terror vallandus 30-ndate aastate II poolel.
(Allikad: N. Vert . Istorija Sovetskogo Gosudarstvo. M 2003,
Istorija Rossii , M 1999,
Izvestija 3. sept. 1988
Vladlen Sirotkin; Istorija Otetšestva XX vek Utšebnik. M 2006)
6