B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi
1922 peaminister *demokraatia & juutide kõrvaldamine 1925 diktaator *sõjaväe taastamine 1928 tuli diktaatoriks 1925 - üks partei - fasistlik 1932 Riigipäeva suurim erakond 1928 plaanimajandus ja 1933 Saksamaa kantsler viisaastakud Führer Natsionaalsots. Saksa Töölispartei 1918 Lenin - VK(b)P Vene Kommunistlik (bolsevike) P *Ettevõtted riigi kontrolli all *Ettevõtted riigi kontrolli all (4-aasta *Riiklik terror/poliitiline ter
rahvakomissariaadi rahvakomissariks Karjäär 1918- Venemaa kodusõda- kuulus poliittöötajana mitme rinde juhtkonda 1922- määrati VK(b)P KK peasekretäriks 1923- Lenin suri, tekkis võimuvõtlus L.Trotski, G. Zinovjevi ja J.Stalini vahel. 1930ndate alguseks oli ta ellimineerinud oma vastased ning saanud võimu enda kätte. Majandus 1928- tühistati NEP Suund võeti industrialiseerimisele ja kollektiviseerimisele Plaanimajandus (viisaastakud) Majandus Ühendati talumajapidamised kolhoosidesse & sovhoosidesse, rikkad talupojad (kulak'ud) saadetid (GULAG'idesse) Tulemus- suur näljahäda Eesmärk- luua industriaalriik ( koos tugeva sõjaväega), et selle abil teostada maailmarevolutsioon Poliitilised repressioonid 1920ndate lõpust- näidiskohtuprotsessid GPU, OGPU, NKVD- Nõukogude poliitilised uurimisorganisatsioonid 1930ndate II pool- ÜK(b)P's suurpuhastus
arendamine, väikeettevõtluse likvideerimine, kehtestati viisaastaku plaanid, rasketööstuse arendamine, sõjatehnika arendamine. Inimeste toidu arvelt. Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem NKVD- riikliku julgeoleku, siseturvalisuse: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise
- vastuhakud (Ungari, Praha; 1953 Ida-Berliin) - erimeelsused (nt Jugoslaaviaga, Hiinaga) · tunnused: 1) võim ühel parteil, parteijuht ka riigipea - NB! nt Poola Ühendatud Töölispartei; Saksa Demokraatlik Vabariik - NB! nt SDV-s, Poolas mitu parteid 2) partei kontrollis kõike - nt kultuur, teadus, usk - julgeolekuorganid 3) majandus riigistatud - eraomand puudus, see mõjutas mentaliteeti - plaanimajandus (NSV Liidus alates 1928 viisaastakud) 4) suur rõhk sõjaväele - nt 1980. a. USA-s, Inglismaal ca 0,8% aga NSV Liidus ca 1,8% elanikkonnast
*Benito Mussolini – Itaalia juht, tekitas fašismi Mihhail Gorbatšov – NSV juht, kelle ajal NSV Liit kokku kukkus Charles DeGaulle – Prantsusmaa president peale II maailmasõda B. 1. Elati kitsastes oludes, sest Moskvas oli suur elamispinna puudus. 2. Inimesed uskusid Stalinisse, sest tegemist oli lihtsa rahvaga, kellel polnud tarvis karta Stalini võimu. Propaganda oli väga tugev ja põhjalik. NSV majandus oli kasvav ja arenev: kõigil oli tööd ja majandus õitses. C. 1. Viisaastakud olid NSV-s plaanimajandus: plaan viiele aastale. Mõte oli NSV Liidu industrialiseerimine (tööstusriigi tegemine) 2. Vana purustamine – tsaari-aegse majanduse hävitamine. Kahe viisaastakuplaaniga loodi 4500 ettevõtet D. 1. Maal kujutab Saksmaad ja sakslasi. 2. Maal annab edasi meeleolu, et rahvas ja sõjavägi oli praktiliselt üks. 3. Rahvas toetas Hitlerit, sest ta tõi Saksamaa majanduskriisist välja.
(Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim 2) Vangide tasuta töö 3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid) 4) Kolhoosid saadaks suurt tulu Elektri tootmine hüdroelektrijaamad 1936/37 Oli kujunenud tugev industriaalriik 1936 uus konstitutsioon Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud) Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid: 1) (turustus-, varustus-, krediidikoop.'id) 2) Maaharimise ühistud Kõrgemad vormid: 3) Artell kolhoos (ühistatud kuni 90%) 4) Kommuun(kuni 99,...% ühistatud) 1927 Võeti suund kolhoseerimisele Kolhoos vabatahtlikult ühinenud sotsialistlik suurmajand maa. Ühiste tootmisvahenditega, maaga ja kollektiivne töö. 1929 Murrang Kulakluse likvideerimine
Ei valitud, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Julgeolekuorganid Partei oluliseks toeks kõikides riikides. 4. Kirjelda sotsialistlikku majandusmudelit! Mida see endast kujutas? Mis on plaanimajandus ja mis käsumajandus? Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Koostati kohustuslik plaan, populaarsed olid viisaastakud. Käsumajandus on majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Miks ei olnud sotsialistlikes riikides turumajandus võimalik? Sotsialistlikes riikides kontrollis majandust riik, turumajanduses on vajalik vaba turg. 5. Mis on Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? Millal see asutati? Kes sinna kuulusid? Miks see asutati? Majandusalase koostöö organisatsioon, mis loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida USA pakkus Marshalli plaaniga. 1949. Aasta jaanuaris
NEPi lõpp- Stalini võimuletulek tähendas NEPi lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle, otsustas Stalin likvideerida igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastakud- Nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerimine- talupoegade sunniviisiline saatmine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. 1932-1933 nälg- Tänu sellele, et Stalin hakkas tarvitama vägivalda talupoegade vastu ja konfiskeerima nende viljatagavarad, puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest.
· suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu · venestamispoliitika ENSV-s mõnevõrra pehmenes · süvendas protestimeeleolusid 9. Nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned; nende avaldumine ENSV-s. TV lk. 48-50 ül. 1. 1. Majandus tervikuna Omandivorm - kogu maa kuulus riigile, sündvõõrandamine, piirangud Juhtimine - käsumajandus Planeerimine - plaanimajandus, viisaastakud, aasta plaanid, kvartaliplaanid Prioriteedid - majandus oli suunatud teiste piirkondade rahuldamisele, industrialiseerimine, tööstuse eelisarendamine 2. Tööstus Ettevõtte suurus - väike- ja eraettevõtted puudusid, olid riigile kuuluvad suurettevõtted Tööjõupoliitika - toodi migranti näol sisse odavat tööjõudu 3. Põllumajandus Ühistamine - kolhoosid, sovhoosid, küüditamine Kurnamine - mais ja suhkrupeet 10
detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. 8.4 Stalini võimuletulek eesmärgiks sotsialismi ülesehitamine, tema ajal kujunes väljas kommunistlik totalitaarne diktatuur. 8.5 Industrialiseerimine ehk sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse aluseks oli plaanimajandus ning viisaastakud. Sunnitööle saadeti kulakud ja vangid. Tihti oli töö üsna mõttetu, lasti ehitada raudteed kuhugi põhja vms. Sotsialistlik võitlus inimese motivatsiooniallikaks. Norme pidi pidevalt täitma, selle nimel võisteldi. Tahaplaanile oli jäetud olmetingimused ja palgad. Tähtsal kohal olid raske- ja sõjatööstus. 8.6 Kollektiviseerimine ehk ühismajandite loomine. Erakorralised abinõud ja vilja vägisi ära võtmine
1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe
· Halb: kommunist, demokraatia vastu, riik peab jõudma kommunismi 1980ndaks aastaks. 3. 1965-1969 · Breznev NLKP1 sekretär - uudismaade eestvedaja, parteiline haridus, II ms osalenud; · Majandusreformid Kossõgim: seni arendatud ekstensiivselt (kvantiteet) nüüd taheti intensiivsele üle minna jäi pooleli ja Kossõgim tagandati; · Viisaastakud - 1968 murranguline Tsehhoslovakkias Praha kevad Tagajärg: läks ikkagi vana teed · Dissidendid ehk teisitimõtlejad, püüavad riigivõimu õõnestada, tugevdatud kontroll: hakati uuesti asumisele ja sunnitööle saatma; · Kosmoseprogrammid: edukad kuni 1969ni siis USA möödub. 4. 1969 stagnatsioon Paigaltammumine, ei soovitud edasi liikuda.
1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud
Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. 22. Majanduse ja majandusteaduse areng totalitaarsetes riikides Riigi domineerimine, katsed majandust elavdada, ametiühingute esiletõstmise katsed, industrialiseerimine ja selle eelistamine, kollektiviseerimine, planeerimine, viisaastakud, rajoneerimine, piirkondade planeerimine. Kapitalistliku ja sotsialistliku majandusmudeli kooseksisteerimine, linn-maa suhted, väiketalude püsivuse teooria, isevoolu teooria (küla tuleb linna järgi), kvaliteet ja arvnäitajad. Nõukogude Liidus oodati turumajanduse hukku, hoomamata tegelikku olukorda. Rasketööstuse eelistamine ja tarbekaupade puudus. Ühtse muutumatu hinna kehtestamine. Inimressursi ebaratsionaalne kasutamine ja ka loodusressursside raiskamine. 23
f) koostöö häiritud, sest rahvast hirmuta- takse pidevalt välisvaenlastega g) puudub salastatus, inimesi teavitatakse salastatus ja rahvale valetamine, inimeste ühiskonnas leiduvatest probleemidest ideoloogiline töötlemine ehk propaganda h) majandus areneb vastavalt h) majandus areneb plaani alusel. Näiteks turumajanduse reeglitele. Näiteks NSVL-s oli viisaastakud, Saksamaal nelja- Prantsusmaal ja USA-s. USA-s viidi riigi aastakud. Kuna valitseb plaanimajandus, kontroll majanduse üle miinimumini. siis pole tööpuudust. Mõlemas riigis esines tööpuudust, eriti suur ole see majanduskriisi ajal. i) puudub repressivaparaat i) ulatuslik repressiivaparaat, et karistada võimule mittekuulekaid inimesi (NL-s
Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad".), eesti autoritest August Jakobsoni nn dramaatilised jutustused ,,Elu tsitadellis", ,,Kaks leeri", ,,Võitlus rindejooneta". 1946 üleliiduline parteiotsus ,,Draamateatrite repertuaarist ja selle
Kulak inimene, kes oli kuulutatud rahvavaenlaseks, sest oli rikkam kui teised; algselt kutsuti nii iseseisvaid põllumehi, kellel olis suured talud ja kes kasutasid palgatööjõudu ja olid nõukogude võimu vastased Majanduses kadusid turusuhted, asendus käsumajandusega Rasketööstuse eelisarendamine teiste tööstusharude ja põllumajanduse arvelt Viisaastakud planeeriti valesti, andmeid näidati palju suurematena Kohtuväline karistussüsteem: troikad pidid plaani järgi 4.6% elanikkonnast (7.4mln) määratlema rahvavaenlasteks ja saatma GULAGi (tasuta tööjõud riigile) Punaarmee relvastati moodsaltm kuid 1939. aastaks oli maha lastud kogu Punaarmee mõtlev juhtkond Stalin kartis neid RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920ndad 1930ndad
Sotsiaalse pessimismi süvenemine, millega kaasnes alkoholism ja enesetappude arv Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Põhjendage oma valikut ...... Nõukogude rahvas pilkenimega homo sovieticus venekeelne rahvas, kes oli loodud venelaste ja vägivaldselt venestatud rahvustest Kohalik natsionalism kõrvalekaldumine ametlikust ideoloogiast Nomeklatuur eliitgrupp inimesi Nõukogude liidus. 40 kiri noorte protestikiri ENSV vastu Migratsioon ränne Lk 48 ül 1 Planeerimine viisaastakud, kvartaliplaanid, aastaplaanid Prioriteedid rasketööstuse eelisarendamine, põlevkivitöösutse arendamine, toodeti üleliiduliselt vajalikku toodangut. Kurnamine üleväetamine, ületootmine Kultuur nõukogude ajal Stalini aeg 1944. aastal lõhestati Eesti kultuur kaheks: Välis-Eesti ja Kodu-Eesti. Põhjuseks paljude loomeinimeste põgenemine läände ja seal tegevuse jätkamine. Kodu-Eesti kultuuri püüti muuta nõukogulikuks. Nõukogude kultuuripoliitikale oli iseloomulik: 1
· areng enne ja pärast II maailmasõda: Kehtestati talupoegadele toitlusmaks, taastati eraettevõtlus, kaasati ettevõtlusse väliskapital. Tööstus taastas sõjaeelse taseme. Oktoobrirevolutsiooni järgselt hakati ellu viima marksismi-leninismi seisukohti isiksuse igakülgsest arendamisest: kavandati programme hariduse, teaduse, tervishoidu ja kultuuri arendamiseks. Stalin viis sisse ,,viisaastakud", alustati põllumajanduses sundkollektiviseerimist. 1932-33 näljahäda. Tööstuse kiire areng. · NSV Liidu lagunemine (1991) Gorbatsov kaotas riigis toimuvate protsesside üle kontrolli, viidi läbi riigipööre, mille tagajärjel lakkas NSV Liit olemast. NSV Liidu parteijuhid: · V.I.Lenin (1870-1924) bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSV esimene valitsusjuht, leninismi riigiõpetuse rajaja. Tema juhtimisel moodustati Venemaal uus
Põllumaj oli kollektiviseeritud, lisavahendeid enam tööstusesse paigutada ei saanud, kolhoosid kiratsesid niigi. Selgus, et 1941 a-ks olid III viisaastakul vähikäiku teinud erakordselt olulised tööstusharud, mida kogu aeg poputati, nagu autotööstus ja traktoritööstus, sedavõrd suurelt, et autotööstuse toodangu hulk oli vähenenud 40 korda II viisaastaku algusega võrreldes. Töö kvaliteet ja viljakus polnud paranenud. Tuleb tunnistada, et sõjaeelsed viisaastakud muutsid NL industriaalriigiks. Hüpe, mis maj arengus saavutati, oli kahtlemata võimas. Lääneriikidele jäädi alla, toodangumahtudelt jäädi II ms puhkemise eel alla vaid USA-le, aga kõvasti jättis soovida töö kvaliteet, viljakus jne. Kõik saavutatu, suur ja uhke, oli tulnud rahva arvelt. Põllumajanduse kollektiviseerimine Põllumaj arendamisele polnud ka alternatiive. Oli väga madalal tasemel. Enamlastel oli pmst õigus, kui nad rääkisid, et põllumaj on tarvis kaasajastada
annaabi.ee 
