1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni üht...
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed soovisid majand...
Diktatuurid venemaal ja saksamaal Esimene maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. Kui demokraatia langes kriisi, siis oodati diktatuuri, mis viiks majandusliku õitsengule. Pettuti demokraatias toimusid majanduslikud raskused, ning juhid (Stalin ja Hitler) oskasid lubada just vajatavat, seepärast sai ka diktatuur võimalikuks. 1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nä...
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutus...
Diktatuuri põhjused: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. 2) Pettumine Versailles´süsteemis, tingimusi peeti ülekohtuseks 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses 4) Majanduslikud raskused: lubati elujärje kiiret paranemist Autoritaarne enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada.Autoritaarset riigikorraldust ei nim. Tavaliselt diktatuuriks. Totalitaarne On kindlasti diktatuur. Üks võim on koondatud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Võib nim. Hirmuvalitsuseks massirepresioonide abil hirmuõhkkonna loomise tõttu. Kõrgeimaiks seaduseks on diktaatori suva. Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati Itaalias esimesena diktatuur. I MS kandnud raskeid kaotusi ja pettunud Versilles´i rahulepingus, olukorda ...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia tuleb Vana-Kreeka keelsest sõnast ning tähendab rahva võimu. Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus, väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks: Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda see puudutab. Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud esindajad. Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid ...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kau...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, ...
Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus ? Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Kuid uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) , pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabar...
Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Venemaal pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine. (Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/või varjatud vägivalla teel või isegi valimiste teel...) Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem. 1922.aasta liideti Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile juurde Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonli...
1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku ...
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks parte...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabad...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistli...
Surju Põhikool Reelika Luik 9.klass Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa uurimistöö Juhendaja: Liis Virkus 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Diktatuurid................................................................................................................................. Kommunistlik Venemaa............................................................................................................. Kokkuvõte................................................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................................................... ...
............... KOOL HITLERI SAKSAMAA JA STALINI VENEMAA REFERAAT Nimi: ................... ..... klass Kuupäev: ................ KOHT: ............... 2010 SISUKORD Tiitelleht ...................................................................................................... 1 ....... 1 Sisukord ...............................................................................
Zizzle 14 Kommunistlik diktatuur Venemaal Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/varjatud vägivalla abil, Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest kehtis ühepartei süsteem,kõik peale kommunistliku parteide olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati välja ka Ukraina- ja Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. · 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Venemaa impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. · 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suruti suurte kaotustega maha. Uus majanduspoliitika Uus majanduspoliitika (NEP) - Toiduainete riigile andmine ase...
Kommunistlik diktatuur Venemaal Kommunism terminina • Sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. • Ideoloogia või teooria, mis toetab, põhjendab, ja arendab selle ühiskonna loomise ideed. • Poliitiline liikumine või režiim, mis soovib ühiskonnakorraldust rakendada. Kommunism teoorias Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem – kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda, – kus kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis, – kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kommunism • Peamiselt tuntuks saanud Nõukogude Liidus 1917-1991 valitsenud režiimi põhjal. • Nõukogude Liidu kommunismi režiimi vältel hukkus kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945) • Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud. Leninism • Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ide...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin...
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930...
Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi. Kahe maailmasõja vahel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles' süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Sta...
Stalinismist (Materjalid ajakirjast Ogonjok nr 47/1987, Argumentõ i faktõ 7/1988, Ogonjok 13/1988, E. Radzinski. Stalin. Tln. 2000, Jüri Ant. Eesti 1939-1941: rahvast, valitsemisest, saatusest. Tallinn, 1999) Bolsevike võimuletuleku järel kujunesid uued eetilised normid ja neid põhjendati ka teoreetiliselt. Moraal olevat seotud klassialusega. (Lenini teosed vene k 41. kd: ,,Moraalne on see, mis aitab purustada vana ekspluataatorliku ühiskonna ja ühendada kõiki töötajaid proletariaadi ümber, kes rajab uue ühiskonna. Me ei usu igavesse moraali... Moraal on selleks, et inimühiskonda aidata tõusta kõrgemale...") Seega: moraalne on kõik see, mis on bolsevikele kasulik! Vägivald kutsus esile võimsa vastupanu, mida omakorda suruti maha vägivallaga. Vägivalda hakati kasutama kui imerohtu. Algul suruti vägivallaga maha revolutsiooni vaenlased, seejärel potentsiaalsed vaenlased (punane terror) ja peagi hakati...
Demokraatia ja diktatuurid. 1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused. Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst, kirjandus ja mood- kergemeelsus. Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas dzässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Sveitsist sai alguse kunstivool dadaism, mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust, maailmas...
Ajaloo kordamisküsimused MÕISTED 1. Valge terror - 2. Sõja kommunism majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7. Briand'i Kelloggi pakt kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA r...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Fasistide juht oli Benito Mussolini. Paljud arvasid, et sellest raskest olukorrast suudab ainult Mussolini itaallased välja tuua ning Itaalias korra jalule seada. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta parlamendivalimistel Itaalias võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüstee...
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? 1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industri...
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskk...
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said n...
Diktatuuride tekke põhjused Mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatilkku riigikorraldust ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks v...
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Par...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külma sõja all mõistetakse konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Milliseks kujunes Külm sõda ning keda võime pidada sõja võitjateks ja kaotajateks? Külm sõda kujunes välja selle tõttu, kuna NSV Liit ei järginud Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida- Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liidule allutatud riikide kord asendati kommunistlikega. Kõigi riikide siseasjades tehti ümberkorraldusi- aset leidis kommunistliku ideoloogia levitamine, natsionaliseerimine, tsensuur ning dissitentluse likvideerimine. J. Stalini jaoks olid sõjad paratamatud nüüdisühiskonnas. Tema peamiseks eesmärgiks oli jätkata sõdimist ning Lääne- Euroopa endale saada. Stalini kõnele vastas Churchill, et liitlaste vahel on puhkenud Külm s...
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seadusl...
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a koostööleppe ja estisasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanike erakondadega. Rahvar...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all ...
Kommunistlik diktatuur Venemaal I Vaata kaarti lk 93 ja kirjuta välja need 11 liiduvabariiki, kes 1930. aastate lõpu seisuga kuulusid 1922. aastal välja kuulutatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu! Gruusia, valgevene, armeenia, uikraina, aserbaidzaan, turkmeen, usbek, tadziki, kirgiis, kasahh, venemaa. II Miks ei olnud talurahvas 1920. aastate algul rahul sõjakommunismi poliitikaga ja tekkis vajadus uue majanduspoliitika järele? Talupoegasid laostas toiduainete andmise kohustus, ning nad alustasid mitmel korral mässu, kuna talupoegi kuulus ka puna armeesse levis rahutus ka armee ridadesse. Puhkes ülestõus. III Milles seisnes NEPi põhisisu? *toiduainete riigie andmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga *rahareform mis taastas rahaväärtuse *ennistati kaupolemis vabadus ning õigus eraettevõtlusel tegutseda IV Millist mõju avaldas NEP NSV Liidu majandusele? Venemaa majandus hakkas taastuma kuigi ebaühtlase...
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm...
Testan , et NSVLiit oli parteiline diktaktuur. Nukogude Liit (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL)oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolevistlik diktatuur.Nukogude Liit moodustati prast seda, kui Nukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna phiosa moodustasid mittevenelased. Lhtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt ji Nukogude Liit unitaarriigiks.Nukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. leliidulisel Nukogude Kongressil otsustati nukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV hendada Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.Nukogude Liidu pealinn oli Moskva. Thtsaim pha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapev. Alates 1988 hakkasid Nukogude Liidu koosseisus...
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid üle...
DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on ise...
Kool Stalini isikukultus ning tema hävitustöö Eesti põllumajanduses Lühireferaat Autor: Stalini isikukultus ja selle olemus Tallinn 2017 Jossif Vissarionovit Stalini nimega on seotud terve epohh Nõukogude Liidu ajaloost. Võimule pääses Stalin 1922. aastal, kui ta NKP Keskkomitee peasekretäriks valiti. Tema isikukultus sai alguse 1929. aastast ja kestis tema surmani, s.o 1953. aastani. Järk-järgult koondas Stalin enda kätte kogu võimu: temast sai ka NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu (1946. aastast Ministrite Nõukogu) esimees, kaitse rahvakomissar, NSV Liidu relvajõudude kõrgem ülemjuhataja ja sõja ajal Riikliku Kaitsekomitee esimees. Inimesena oli Stalin väga umbusklik ja ta otsis pidevalt vaenlasi, tema võimuga kaasnes julmus. Stalini-aegset Nõuk...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati 1925a.fasistlik diktatuur. Põhjuseid, miks Itaaliast sai diktatuuri riik oli mitmeid. Esiteks oli Itaalia solvunud, selle tagasid suured majandusraskused ja suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ning lubatust vähem maid. Itaalia eesmärgiks sai muuta oma maa austus- ja kartusväärseks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning tänu sellele vahetusid tihti ka valitsused. Linnades tekkis tööpuudus,...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi ...
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahva...
Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad....
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
