Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud: C(q)=Cf+Cvq, Tulufunktsioon=nõutav kogus*hind: R(q)=q*p, Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-T...
võimu koondumisele ühe isiku kätte. Oli loomulik, et see võim läks peagi töölisklassi enda vastu. Ainuke lubatud partei oli bolsevike partei. Proletariaadi diktatuur asendus kohe partei diktatuuriga, sealt edasi asendus parteiaparaadi diktatuuriga. Jäi vaid astuda üks samm ja kujuneski ühe inimese diktatuur, isikukultus, st kogu võim koondus peagi Stalini kätte. Lenin oli Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) esimees (valitsuse juht) ja partei juht, tema asetäitja oli Kamenev. Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini peakonkurendiks oli Trotski, kellel olid väga suured teened revolutsiooni ja kodusõja võidus. Stalin koondas samm-sammult enda kätte suure võimu. Algas vastaste kõrvaldamine. 1925 võitlus "uue opositsiooniga" (süüalusteks Zinovjev, Kamenev) 1926-1927 trotskistlik-zinovjevliku parteivastase bloki purustamine
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan).
Zinovjev, Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bols. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin. Võeti vastu: 1. Rahudekreet kõikidele sõjaajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta. 2. Maadekreet kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti. 2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon, tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome
- sõja "demokraatlik impulss" - sõja tagajärgede likvideerimine - nn. teaduslikud diskussioonid 1945 ÜRO moodustamine - nõukogude "tuumaprojekt" - võitlus kosmopolitismiga - võimustruktuuri reorganiseerimine 1952 ÜK(b)P - sõjatööstuskompleksi - vaenlase kuju loomine Külm sõda NLKP, RKN Ministrite Nõukogu väljakujunemine - nõukogude patriotism Idabloki kujunemine, lõhe Jugoslaaviaga - repressioonide uus laine - kaardisüsteemi kaotamine - Stalini preemiad - võimuvõitluse ägenemine: vana kaardiväe - põllumajanduse allakäik 1948-49 Berliini kriis
läbi tulid. Sõja tohutud kannatused kandis rahvas, et nomenklatuur saaks valitseda. Kooliõpetaja kui maskeerunud vaenlane 23.detsemnril 1994 arutati esimest korda kooliasju. Koolid olid tööle saadud, 1. Detsembri seisuga oli üldhariduslikes koolides õpilasi 115 000, kuid loomulikult olid koolimajad räsitud ning kütmata. Koolimajadest täielikult hävinud oli vaid 73. Kõige hullem oli lugu Tallinnas kus paljud koolid olid Punaarmee ja laevastiku käes. EKP KK ja ENSV RKN koosistumise tulemuseks oli ühismäärus 27. Detsembril 1944ndal aastal. Ühismäärus ei lubanud koolidele hädavajalikku aknaklaasi, kriiti ega koolivihikuid, kuid varustab rohkesõnaliselt ideoloogiaga: tuli õpetada stalinilikus rahvaste sõpruse vaimus, erilist tähelepanu tuli pöörata vene keelele, tuli alustada Eesti ajaloo õpetamist ja pidada võitlust kodanliku natsionalismiga õpetajaskonnas. Perestroika aastaist, kui avanes EKP KK arhiiv, algas kurtmine et 8
Ühiskond kõik võrdsed, puudub eraomandus. Kerenski Ajutise Valitsuse juht Kaksikvõimu ajal. 1917 a arreteeriti enamlaste poolt. Kaksikvõim Veebr. Rev tagajärjel tekkiv võim 1917 a. Rahudekreet Vn. Rahu sõlmimine Sks-ga. Kokkulepe. Ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. RKN Rahvakomisaride Nõukogu e. I Nõukogude valitsus. Juht Lenin. Lenin Bolsevike juht. NSVLi esimene valitsusjuht. Veebruarirev- pööre ühiskonnas. Rahulolematus Nikolai II-ga. Eesti 1917 · Muutused ühiskonnas Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Tegevust alustas miilits. Üks kubermang. · Autonoomiaseadus osaline iseseisvus 20
VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölis...
Komisjon), eesotsa F.Dzerzinski. - ajakirjandusvabaduse piiramine - kirik lahutati riigist ja kool kirikust, - loodi uued revolutsioonilised kohtud - politsei asemele miilits. - 1917. a. nov.- dets. Asutava Kogu valimised - AK olnud kogu rev. liikumise põhinõudmine. Nüüd kui bolsevikud võimul, siis oleks AK olnud neile ohtlik ja takistav. 6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lastud ja RKN saatis dekreediga AK laiali. 5.2. Kodusõda 1918-1922 Sõjakommunismi poliitika loobumine kaubalis-rahalistest suhetest. Viidi sisse klassipajuk. võimalust mööda püüti minna toiduainete ja tarbekaupade tasuta jaotamisele. Toitlusdiktatuuri - s.o. toiduainete riigile andmise kohustus. Viljaga kauplemine keelati. Seda teostasid kehvikute komiteed , töölistest moodustatud relvastatud töölissalgad, toitlusarmee ja osalt regulaararmee. Tööstuses edenes punakaartlik rünnak kapitalile
o Saksa keisririik toetas enamlaste tegevusi/enamlasi; raha täis rongiga lootsid, et enamlased lagundavad venemaa ja siis appitulijatena saavad hiljem võimule ja et vene annab sõjas alla ja aitaks saksal läänes võita o Enamlased korraldavad oktoobrirevolutsiooni 25-26okt Suur sotsialistlik okt rev – vene sotsid tulid võimule o 26.10 sündis Nõukogude Riik o RKN – rahvakomissaride nõukogu – uus võim Esimees Lenin e. Vladimir Uljanov (enamlaste liider) Lev Trotski – nö välisminister o Läks lahti punane terror sügisest ‘17 o Põgenikelaine I ms juriidiline lõpetamine Saksa liitlasteta 18.jaan ’19 Pariisi rahukonverents Versailles’I lossis kokku tuli 5 erinevate riikide sõlmitud rahulepingut Versailles’ leping saksaga 28.06.19
· Politsei asemele miilits ja riiklik autoinspektsioon · SARK ehk NKVD Siseasjade rahvakomissariaat (GLAVLIT, perekonnaseisuaktide bürood, passilauad) · KGB Riiklik Julgeolekukomitee 3. Ministeeriumide liigid (üleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud) 4. Täitevkomiteede süsteem linna, rajooni TSN TK-d, nende osakonnad 5. Rahvakohus Esimese astme kohus. 6. Kirik nõukogude ajal · 1943 NSVL RKN usukultusasjade Nõukogu · 1945 Usuasjade volinikud, kõik ogudused pidid registreeruma · 1946 keelati usulise kirjanduse trükkimine, avati usuteaduslik instituut · 1947 asutati poliitiliste ja teadusalaste teadmiste levitamise ühing (hiljem "Teadus") · 1948 suleti TÜ kirik · 1949 keelustati leeriõpetus, võeti vastu luterliku kirku seadus · 1957 saavutas leer sõjaeelse taseme · 1945 allutati EAÕK Moskva metropoliidile, iseseisev ÕK jätkas eksiilis.
Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bols. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin. Võeti vastu: 1. Rahudekreet kõikidele sõjaajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta. 2. Maadekreet kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti. 2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon, tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome sõltumatust ja
Riikliku ja kooperatiivkaubanduse käive oli 1944. aastal 55,5 miljonit rubla(toitlustamine 12 miljonit rubla), 1945. aasta käive ulatus 122 miljoni rublani (toitlustamine 18,1 miljonit rubla), sellest moodustas riikliku kaubanduse osa 78%, umbes 94,7 miljonit rubla. 1945. aastal moodustati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juurde kaubanduse huve kaitsev Riiklik Arbitraaz ja Kaubanduse Rahvakomissariaadi juurde ametkondlik arbitraaz. Hinnakujundamisega tegeles RKN juurde loodud Hinnakomisjon. 13 3 AASTAD 1946 KUNI 1950 Majandustegevuse areng aastatel 1946-1950 pidi toimuma vastavalt NSV Liidu rahvamajanduse taastamise ja arengu neljanda viisaastaku plaanile. Põhiülesanne oli sõjas kannatanud piirkondade majanduse taastamine ja sõjaeelse taseme saavutamine. Sõjaeelne tase saavutati juba 1946. aastal. Ehitati palju uusi tööstusettevõtteid. Kuid
Kogu Vm-l suleti okt- nov jooksul üle 200 pol ajalehe. Koheselt kuulutati kontrrevolutsionäärilisteks parempoolsed parteid ja oktobristid, ametlikult sai tegutseda vaid kadettide partei kuni okt lõpuni. Kodanlike erakondade saadikud visati kohalikest nõukogudest välja. Vasakpoolsetega oli keerukam toime tulla, neid üritati kõrvale tõrjuda kaudsemate abinõudega, suurendades enamlaste osakaalu kohalikes nõukogudes. 1918 suvel võttis RKN vastu otsuse, mille kohaselt kästi puhastada kõigist muudest peale enamlaste ja vasakesseeride kohalikud omavalitsused. Juunis 1918 peale vasakesseeride relv vastupanukatset visati välja ka vasakesseerid. Vm-l vallandunud kodusõda sundis enamlasi õige pea tegema teistele vasakpoolsetele parteidele järeleandmisi. Üritati neid uuesti tagasi meelitada. Kuna nõukogusid ei õnnestunud kohe ja täielikult enamlaste kätte saada, asusid enamlased oma võimu kohtadel teostama ebamääraste org-
Tööjõu sissevool – 200 000 Repatriandid – ? Repatriantide probleemi kujunemine. Sõja ajal oli NSVLi territooriumilt võõrsile sattunud 6,8 milj inimest, sh 2 milj sõjavangi ja 4,8 tsiviilisikut. Võim soovis nad kiirkorras Nõukogude Liitu tagasi tuua ehk repatrieerida. 1) oli ebameeldiv kogemus nn teise emigratsiooniga – Nõukogude võimu algusaastatel võõrsile läinud inimesed; 2) repatriandid kui odav tööjõud. Hakati looma asutusi. 6.10.1944 loodi NSVL RKN – Repatrieerimisasjade Voliniku Valitsus, kaasatud ka NSVL Välisasjade rahvakomissariaat/välisministeerium. Ka kubermangudes luuakse vastavad asutused, Eestis juhib seda protsessi Repatrieeritavate Eesti ja NSV Kodanikkude Vastuvõtu ja Paigutamise Osakond, kaasatud ka Eesti välisasjade rahvakomissariaat. Maakonnatasnadil loodi vastuvõtu-jaotuspunktid ja filtratsioonipunkt ja karantiin (Põllkülas). Välismaal nn repatrieerimismissioonid.
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
intressitulu kogu ajavahemiku eest I = in I = 1200×2=2400 tagasisaadav summa ehk lõppkapital K=k+I K=10000+2400=12400. Vastus: Tagasisaadav summa on 12 400 kr. Lihtintressi korral, kui algkapital on k, lihtintressimäär mingi perioodi (aasta, kuu, päeva) kohta r ja perioodide (aastate, kuude, päevade) arv n, siis intressitulu I = rkn Lõppkapital on leitav seosest K = k + I = k + rkn = k (1 + rn) Tähtajad on tihti erinevad täisaastatest. Sellisel juhul täisaastast erinev periood teisendatakse kas kuudeks või päevadeks ning ka intressimäär leitakse vastavalt kuu või päeva kohta. Perioodide arvuks n võetakse vastavalt kuude või päevade arv. Saksa intressitavade kohaselt on aastas 360 päeva ja kuus 30 päeva.
ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustamine (esimees Johannes Lauritin) esimees Johannes Lauristin kohalikud pahempoolsed haritlased (9) kohalikud vanad kommunistid (8) Venemaa eestlased (5) 12. IX 1940 EKP Keskkomitee büroo uus koosseis Keskkomitee I sekretär Karl Säre Keskkomitee II sekretär Nikolai Karotamm 16. IX 1940 ÜK(b)P KK ja NSVL RKN voliniku ametikoht Vladimir Botškarjov o instruktorid (Safonov, Švarov, Konstantin Selivanov, Ignat Matvejev, Arseni Leonov, Nikolai Bessonov jt) 17. I 1941 täitevkomiteede moodustamine Kõigi valdkondade sovetiseerimine Majandus: natsionaliseerimine ja üleminek plaanimajandusele - valesti see, et toodangu
intressitulu kogu ajavahemiku eest I=in = 1200·2 = 2400 tagasisaadav summa e. lõppkapital K=k+I = 10 000 + 2400 = 12 400 Vastus: Tagasisaadav summa on 12 400 krooni. Lihtintressi korral, kui algkapital on k, lihtintressimäär mingi perioodi (aasta, kuu, päeva) kohta r ja perioodide (aastate, kuude, päevade) arv n, siis intressitulu I ' rkn Kogu tagasisaadav summa (lõppkapital): K ' k %I K'k% rkn K ' k (1%rn) Tähtajad on tihti erinevad täisaastatest. Sellisel juhul täisaastast erinev periood teisendatakse kas kuudeks või päevadeks ja leitakse intressimäär vastavalt kuu või päeva kohta. Perioodide arvuks n
aasta septembris eraldi Eriti oluline oli see küsimus Nõukogude Liidu Vabariiklik Reevakueerimise Komitee. poolt 1939.40. aastal okupeeritud Nõukogude tagalas organiseerisid selle tööd territooriumidel, sest neil aladel tuli uuele Eesti NSV RKN volinikud. Enamik võimule toeks olevad inimesed alles leida ja reevakueeritavaid naases Eestisse 1944. aasta välja õpetada. Sõjajärgsetel aastatel oli kaadri lõpus või 1945. aasta alguses. Tagasipöördu vähesus Eesti NSVs väga teravalt päevakorral.
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
01.1927.a. kehtima hakanud Nõukogude Vene Kriminaalkoodeks. Nimetatud koodeks kehtestas ranged sanktsioonid üksnes poliitiliste ja sõjaväeliste kuritegude eest. Ometi tuleb täheldada eripärast viisi koodeksi täiendamises. Parandusi ja täiendusi ei kodifitseeritud kriminaalkoodeksis, vaid võeti vastu eraldi õigusaktidega, mis muutsid teatud liiki kuritegude sanktsioone rangemaks. Niisuguseid muudatusi tehti kahel korral 07.08.1932 ja 04.06.1947. Näiteks NSVL KTK ja RKN 07.08.1932.a. määruse alusel võidi riikliku või kolhoosi vara riisumise eest mõista põhikaristusena mahalaskmine ning sama teo eest kergendavatel asjaoludel oli ette nähtud vabadusekaotus mitte alla 10 aasta (30:123-124). Koodeks ei tundnud üldse kriminaalkaristuse mõistet ning rääkis ainult sotsiaalse kaitse vahendist, mida kohaldatakse eri- ja üldpreventiivsel eesmärgil ning selleks, et "kohandada kuritegusid
Saburov, rajati 1947. Avalikkus ei teadnud erikomiteedest tol ajal mitte midagi. Erikomitee nr 1 oli väga eriline, selle komitee juhi amet tuli Beriale kasuks, see, et ta oli kõige olulisema projekti juhiks, kindlustas talle sõjajärgses võimuvõitluses teatud eristaatuse, Stalin ei saanud lubada juhi väljavahetamist, polnud eriti kedagi asemele panna. Lisaks kolmele erikomiteele on ka oluline I peavalitsus, mis tegutses algul RKN, siis MN alluvuses, juhiks B.Vannikov, rajati 1945, ülesandeks aatomitööstuse ettevõtete juhtimine. Nende institutsioonide loomine omab ka laiemat tähtsust- polnud vaid aatomipommi loomise projekti jaoks oluline, nendega pannakse suuresti alus majanduslikule superstruktuurile, mida hiljem hakatakse nim sõjatööstuskompleksiks, kus tinglikult maj ja pol võim sõlmuvad ja see kombinatsioon 60ndatel on väga tugev jõud. Mitte vaid majanduses, vaid ka poliitikas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
