PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916),
Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik:
suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandzuuria Venemaa mõjusfääriks) · Võimas sotsiaalne vapustus ebaõnnestunud revolutsioon 1905-1906 · 1905. aasta revolutsiooni tulemusena kutsuti kokku valitav esindusvõimuorgan Riigiduuma. See oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Duumavalimised olid mitmejärgulised ja mitteüldised. Valitsus moodustati keisri tahte, mitte aga sõltuvalt riigiduuma enamusest. Hakkasid tegutsema poliitilised erakonnad ja ametiühingud, ajakirjandus vabanes tsensuuri alt.
Kodusõda Bolsevikud tulid võimule 1917. a. okt/nov. (okt vana kalendri järgi). Rünnati Talvepaleed, võimult kukutati Ajutine Valitsus. Peaminister Aleksandr Kerenskil (1881-1970) õnnestus põgeneda. Hiljem elas Kerenski kuni surmani USA-s. Teised Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti. Ülestõusu käigus hukkus 6 inimest (olevat tsaari veinikeldris end surnuks joonud). Nõukogude võimu esimesed dekreedid (seadused) Rahudekreet Maadekreet Võimudekreet valitsuse juhiks sai Lenin Üleminek uuele kalendrile. (Vana kalender oli 2 nädalat maha jäänud). Vastavalt kalendrireformile järgnes nüüd 31. jaanuarile 1918 14. veebruar 1918. Septembris 1918 asendati senine vene kaalu- ja mõõdusüsteem uuega, Kesk-Euroopa süsteemiga: puudad ja arssinad asendati kilogrammide, tonnide, meetrite ja kilomeetritega. Peagi järgnes kodusõda ja interventsioon. Kodusõjas võitlesid nn valged punaste vastu. Valgetele tulid appi välisriigid. Kuulsamad valgekaartlikud kindralid olid
..... 9 RIIGIAPARAADI LOOMINE Sügiseks Oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mistahes jõuline rühmitus oleks suutnud korraldada riigipöörde. 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud (kommunistid) eesotsas Vladimir Iljits Lenini (tema pärisnimi oli Uljanov) ja Lev Trotskiga. 1918. a. algul kokku tulnud Asutava Kogu (mis pidi otsustama Venemaa riikliku korra ja saatuse) saatsid bolsevikud jõuga laiali, kuna valimistel ei saavutanud nemad enamust. Lenin valitses nüüd Venemaad diktaatorina, keelates kõik teised parteid peale bolsevike oma ning kehtestades tsensuuri. "Kui Lenini rezhiim üldse millegi poolest Hitleri omast erines, siis vaid suurema jõhkruse poolest" (Igor Bunitsh, "Partei kuld"). Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtseka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt
Üks ebapopulaarsuse põhjuseid oli ka Rasputin, kes ravis tsaari poega. Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt pealtkuulamisega. Isegi monarhistid olid juba tsaari vastu. 1916 talvel tapeti Rasputin, aga see ei suutnud tsaari mainet taastada. VEEBRUARIREVOLUTSIOON Algab suure streigilainega. Eesotsas on Budilovi relvatehaste töölised. Meeleolu on sarnane 1905. aasta revolutsioonile: miitingud, meeleavaldused jms. Tsaar ise oli sõjas. Kuberner üritab saata rahva peale sõjaväge, aga sõjavägi hakkab üle minema rahava poolele. 8. märtsil (Naistepäev) tulid naised tänavale pottide ja pannidega, neile saadeti sõjavägi peale, aga sõjavägi ei tulistanud. 28. veebruar on võim linnas on ülestõusnute käes. Tsaar hakkas rongiga Petrogradi sõitma, aga sõjavägi ei lase teda Pihkvast edasi. Ajutise Valitsuse delegatsioon tegi tsaarile ettepaneku loobuda troonist, ning 3. märtsil astus troonilt tagasi
Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus augustis 1914. Purustati üks kahest Köningsbergi peale suunduvast armeest. Manööversõda pikal rindel, taganemised, territooriumi kaotus. 1915 kaotati Poola. 1916 venelaste ebaõnnestunud pealetungid. Kaotati Leedu, osa Valgevenest ja Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917 vallutasid sakslased Riia, ohustasid pealinna Petrogradi. 1917 Veebruari revolutsioon, Nikolai II loobus troonist. Vene Ajutine Valitsus ei suutnud luua pööret rindel. 1917 okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine, 1918 alguses hõivasid sakslased uusi alasid- 1918 märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahulepind Brestis. Venemaa lõpetas sõja, loovutas Saksamaa vallutatud alad. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Peaotsustajad: Prantsusmaa, Inglismaa,USA
.................................................................................4 1.1 Rahalis-kaubanduslikud suhted.........................................................................................4 1.2 Eraettevõtlus......................................................................................................................4 1.3 Toitlusmaks.......................................................................................................................5 1.4 Nepi probleemid ja hirmud...............................................................................................5 1.5 Probleemide lahendamine.................................................................................................6 2.SUUR MURRANG..................................................................................................................7 2.1 Gulag.............................................................................................................
Sõjaline ebaedu idarindel 1914-1917 Suured inimkaotused u 1,6 mln · Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. · Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega · Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides · Töölisklass (tööpuudus, palkade alandamine) ja talurahvas (maapuudus, madal elatustase) Streigid, rahutused maal. · Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg pankrotioht. 22. Millised positiivsed muudatused toimusid veebruarirevolutsiooni järel? Tsaar kukutati, keisrivõim lagunes- hakati mõtlema rohkem majanduslikult. 23. Miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda? · Enamlased kavandasid valitsuse kukutamist · Toimus enamlik riigipööre · Ajutise valitsuse arreteerimine 24. Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim? Oktoobrirevolutsiooni käigus. 25.- 26 okt 1917 riigipööre Petrogradis. Riigiasutuste hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt Punakaart
Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku
(Geifman 1997). Muutus üha selgemaks, et Esimese maailmasõja venimisega kujuneb tsaarivalitsusel status quo hoidmine üha keerulisemaks. Laqueur (1987) viitab siseminister Durnovo tsaarile suunatud salajasele memorandumile, kus peab ekstreemsete tagajärgedega revolutsiooni vältimatuks. Monarhia pidi olema täiesti pime või ükskõikselt hoolimatu, kui ei osanud oodata 1917. aasta sündmusi. 25. veebruaril marssis tänavail 300 000 töölist, üliõpilast ja ametnikku. Tsaar reageeris sellele vägivaldselt, andes armeele käsu demonstrantide pihta tuli avada. Sõdurid aga 2 keeldusid ning läksid meeleavaldajate poole üle. 27. veebruari õhtuks oli mässajate poolel ligi 66 000 sõdurit, jõud, mis bolsevikel oktoobris oli kordades väiksem (McCauley 2008). Veebruarisündmuste tulemusena võimu haaranud liberaalsete jõudude moodustunud
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski
Stalinismist (Materjalid ajakirjast Ogonjok nr 47/1987, Argumentõ i faktõ 7/1988, Ogonjok 13/1988, E. Radzinski. Stalin. Tln. 2000, Jüri Ant. Eesti 1939-1941: rahvast, valitsemisest, saatusest. Tallinn, 1999) Bolsevike võimuletuleku järel kujunesid uued eetilised normid ja neid põhjendati ka teoreetiliselt. Moraal olevat seotud klassialusega. (Lenini teosed vene k 41. kd: ,,Moraalne on see, mis aitab purustada vana ekspluataatorliku ühiskonna ja ühendada kõiki töötajaid proletariaadi ümber, kes rajab uue ühiskonna. Me ei usu igavesse moraali..
Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele. Ida-Euroopas tekkinud uued riigid kujutasid endast nn sanitaarkordonit v puhvertsooni Nõukogude Venemaa ja Euroopa vahel. Venemaast sai riik, kus toimuv hirmutas Euroopat. Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid
sündmused? Veebruarirevolutsioon – Nikolai II kukutamine. Moodustati ajutine valitsus – Lvov, A. Kerenski. Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest, Venemaa kuulutamine vabariigiks, Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Maa jäi mõisnikele. Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid. Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine. Kontroll suurettevõtete üle.Välisvõlgade tühistamine. Enamlaste võimumonopoli kehtestamine: Tsensuur ja arestid. Tšekaa, esimesed vangilaagrid. Asutava Kogu laiali ajamine. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine
palk). Suurtööstuse arendamine. 2. kollektiviseerimine- kolhooside loomine, annavad ise vara ära, kollektiivne majapidamine. Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos- põllumajandusettevõte, tootmisvahend on kolhoosi liikmete ühisomand. 3. plaanimajandus- 1928. viisaastak esimene. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele koostati kohustuslik plaan. Vladimir Uljanov Lenin sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin- kommunistliku partei peasekretär 1922. aastal. Kindlustas enda lõplikult võimul, konkurendid väljas. Lev Trotski- stalini vaenlane, riigipöördel oluline roll 1917. aastal. Stalini võimuletulek- riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel- kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestab rahva ja majandusharude vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama
väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks.
majanduspoliitikat (NEP). Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujuneski 1920. Aastate algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus. Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegkonda nõukogude võimuga. Stalini võimuletulek Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimir Lenin (Uljanov). Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku parte tegelik juht. 1921. Aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, millega algas tema taandumine poliitiliselt areenilt.1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale 1922. Aastal kommunistliku partei peasekretäriks saanud Jossif Stalin, Kes suutis 1927. aastaks end võimul lõplikult kindlustada
1918. aasta kevadel kasvas see üle kodusõjaks, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele- punastele ja valgetele. Lisaks sõjale kannatasid elanikud mõlema poole vägivalda ja terrorit. 1918. aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Jekaterinburgis ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas aga Leninit raske haigus, millega algas tema taandumine poliitiliselt areenilt. 1924. aasta algul Lenin suri. Tunnustatud liidri surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale 1922. aastal kommunistliku partei peasekretäriks saanud Jossif Stalin, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda
paremini tema vaadetega sobis. Nii oli ta alates Venemaa Sotsaaldemokraatliku Töölispartei lagunemisest pigem mensevike seas, 1905. aasta revolutsiooni ajal ajal tegutses aga sisuliselt omapead, nõudes marksistidepoolset vägivaldset võimuhaaramist. Seejärel laveeris ta sageli bolsevike ja mensevike vahel. 1905. aastal tuli Trotski Venemaale tagasi ning oli detsembris Peterburi Nõukogu juht. Ta püüdis viia revolutsiooni masside sekka, et juba siis, kui isegi Lenin oli veel proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu oma permanentse maailmarevolutsiooni ideed. See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi ning asus elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta jäi kuni Esimese maailmasõjani.Viinis andis Trotski välja ajalehte "Pravda", mis sai revolutsionääride seas väga populaarseks ning Trotski pälvis üle-Euroopalise kuulsuse. Ta haris end ka Viini kunstimuuseumeid külastades
Riigi osatähtsuse kasv majanduselu korraldamises Töölisklassi osatähtsuse kasv Naiste tööjõu kasutamine Inimeste elujärje halvenemine Kadunud põlvkond Sõda oli katalüsaatoriks revolutsioonile. Sõjalisest lüüasaamisest ja laosest alguse saanud kolme impeeriumi kokkuvarisemine muutis Euroopa riikide süsteemi põhjalikult teiseks 2. Maailmasõja järgsete kriiside aluseks on demokraatia ja diktatuuri vastandlikkus Vene revolutsioon ja enamlik diktatuur lasevad näha tühisena ohtudel, mis tulevad fasistlikest riikidest. 1919.a. moodustati Moskvas Komintern, milles eesmärk oli maailmarevolutsioon, kommunistlike riigipöörete teostamine teistes Euroopa riikides. Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida
kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui sõjaliselt toetama ja õhutama 1920. aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eesti ja teistes riikides, kui need katsed ebaõnnestusid, hakkas Nõukogude juhtkond rääkima siiski sotsialismi ehitamisest esialgu vaid Venemaal. Pärast kodusõda alustati uut majanduspoliitikat NEPi. Sellega kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati kindlaksmääratud maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg oma järelejäänud vilja turule viia. Taastatu kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht
kehtestatud hindadega ilma vabaturuta *Vilja müük välismaale, et teenida välisvaluutat Tulemus - põllumajanduse laostumine. Talupoegade orjastamine – talupojad töötasid sisuliselt tasuta kolhoosi/riigi heaks. GULAGi argipelaag – raamat, mis räägib NSVL vangilaagritest, autor kogus infot sadade kaasvangide käest. GULAG – vangilaagrite võrgustik 13. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1917 okt, 1918-20, 1922 NSVL, 1924;1928-1929; 1937. Kerenski, Lenin, Trotski, Stalin 1917. oktoober – Lenini valitsuse võimuletulek 1918-1920 – kodusõda Venemaal 1922 – Endise Vene impeeriumi aladest moodustati NSVL 1924 – Lenini surm 1928-1929 – industrialiseerimine ja kollektiviseerimine 1937 - Kerenski - Venemaa riigitegelane ja poliitik Lenin - Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem
väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga: - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kapitalismi ja feodaal-pärisorjusliku 1904 Prantsuse-Inglise - 1905.a. revolutsioon - 17.okt. manifest - konst. korra vastuolu uued suunad - vene avangard 1907 Vene-Inglise leping monarhia Riigiduuma - 1906-1911 peaminister Stolõpin (nn duumademokraatia) agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht 1914-1920 - 1
Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG
Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises pooles, aga eelkõige selle viimasel kümnendil, kui aastatel 1891-92 oli Venemaal suur näljahäda. Tavapärane talupoja majandussüsteem ei suutnud enam täita aina kasvava linnaühiskonna nõudlust. Talupojad olid endiselt oma kohalikku kogukonda
Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 5. vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. Veebruarirevolutsioon: · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. Kaksikvõim:
· riigikantsler Valitsuse juht · NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Kolmas riik Saksamaa kujundlik nimetus Hitleri valitsemisajal · Mein Kampf Minu võitlus, ühendatud ideoloogia ja autobiograafia. · Gestapo Saksamaa riigisisene salapolitsei. · Wehrmacht ,,Kolmanda riigi" Relvajõudude nimetus · autarkia Toimetulek oma resurssidega · ``Völkischer Beobachter`` - NSDAPi ajaleht · legaalne revolutsioon Seaduslik revolutsioon? · ``pikkade nugade öö`` - Nimetus sündmusele Saksamaal ajavahemikul 30. Juuni -2. Juuli, 1934. Hitleri käsul tapeti ametlikel andmetel 77 (olulist, tähtsat) inimest. Samuti ka kaks olulist Rünnakurühma liiget. 14. Miks toetasid sakslased natse enne nende võimuletulekut eeskätt 1920.ndate alguses ja lõpus ning 1930.ndate alguses, mitte aga niivõrd 1920.ndate keskel? 20ndate alguses oli saksamaa seis kohutav, sõja tulemuste pärast
Tallinna Arte Gümnaasium Venemaa 1917. aasta revolutsioon Referaat Daniil Kustov Tallinn 2016 Sisukord 1)Sissejuhatus lk-3 2)Veebruarirevolutsioon lk-4 3) Oktoobrirevolutsioon lk-5 4)Tagajäried lk-6 5)Kokkuvõtte lk-7 6)Lisad lk-8 Sissehjuhatus Esimesena toimus 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) Veebruarirevolutsioon,
Kommunistide reformid- 1921 NEP- Olulist osa majanduse stabiliseerimisel etendas rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest, nagu näiteks suurtööstus, jäi riigi kontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalus tuli see likvideerida. Lenini surm 1924- Lenin suri pika põdemise järel ning soovitas enda järglaseks Lev Trotskit. Võimuvõitlus- Peale Lenin surma pidi saama järglaseks Lev Trotski, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile tõusis J. Stalin. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga, tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale ning pöördus seniste liitlaste vastu.
rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes kujunes NSV Liidus omapärane segamajandus. Venemaa majandus hakkas siiski taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule. 1924.aastal suri kompartei juht Lenin. Lenin soovitas endale järglaseks Lev Trotskit. Siiki ei suutnud Trotski end maksma panna ja võimule tuli Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Seejuures muutis Stalin mängleva kergusega oma seisukohti, allutades kogu oma tegevuse ühele eesmärgile- saada võim. 1927
neist kavadest ette Veebruarirevolutsioon: ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes, järgnesid teised suuremad linnad; Nikolai II üritas maha suruda tuues rindelt vägesid, need aga ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni 3. märts 1917 – keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika: kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
