Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. (0)

Q: Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Millal mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Miks ja millal loodi Rahvasteliit mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Millised olid I maailmasõja üldised tulemused?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Miks millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Q: Mida kujutas endast sõjakommunismi poliitika?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks?
Millal mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit?
Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi?
Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid?
Miks ja millal loodi Rahvasteliit mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes?
Millised olid I maailmasõja üldised tulemused?
Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused?
Miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda?
Miks millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim?
Mida kujutas endast sõjakommunismi poliitika?
Miks õnnestus enamlastel kodusõda võita?
Kes oli J Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus?
Mis oli GULAG kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930 aa NSV Liidus?

KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14

Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit ? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi.
Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril ; kolooniaid kõikjal maailmas. Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalia tahtis eraldada Türgi küljest (Liibüat) Kürenaikat ja Tripolitaaniat. Prantsusmaa soovis Saksamaalt saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Samuti põrkusid Pr ja Saksamaa huvid Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit . Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada.
Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus – suurearvuline armee . Suurim – Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine ( allveelaevad , ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk.
Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia , Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA. Venemaa ja Prantsusmaa 1893 (kallaletungi korral üksteisele appi), Inglismaa liitus, kuna arvas , et Euroopa jõudude tasakaal on ohus. 1904 kirjutasid alla Pr ja In liidulepingule (Briti valitsus pidi abistama Pr, jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas). 1907 kirjuasid V ja I alla liidulepingule (jagati mõjusfäärid Aasias). Teised riigid läksid Antanti üle sõja ajal.
Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria . Neid ühendasid rahvuslikud huvid, keel (S ja A-U), geopoliitiline positsioon. Ühised võimalikud vaenlased. A-U ja Saksamaa sõlmisid liidulepingu 1879 ja Itaaliaga 1882, Itaalia läheb hiljem Antandi poolele üle. Teised liituvad sõja käigus Kolmikliiduga. Valmistumine sõjaks: Saksamaa- Riigipäev võtab vastu mitu eriseadust rajamaks võimsat laevastikku. Eesmärk purustada Pr, kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.

Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina annekteerimine viimase poolt. 1912 Itaalia okupeeris Liibüa (Kürenaika)1912-1913 2 Balkani sõda (I Türgi vastu) tugevdasid Kreekat ja Serbiat. Sarajevo atentaat põhjustas I ms, kuna tapeti A-U troonipärija Franz Ferdinand (terroristi poolt); Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa A-U´t. Saksamaa soovitab A-U´l kuulutada sõda, Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni, Saksamaa kuulutab sõja Venemaale (riikidel liitlased, astuvad sõtta). Sõjaplaanid: Saksamaa-Schlieffeni plaan. Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päeva. Prantsusmaa- passiivse kaitse strateegia; Maginot´piirkindluste süsteem. Kindlustamata Prantsuse-Belgia piir. Venemaa-kasutada ära tohutu armee, tungida peale pikal rindel. Inglismaa- kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada mereväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi, kuna prantsuse ja inglise vägedel õnnestus neid lüüa.

Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres ’i, Verduni, Somme’i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne ’i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Algus 1914: 02.08.1914 hõivavad saksa väed ilma suurema vastupanuta Luxemburgi. Saksamaa tungib augustis 1914 neutraalsesse Belgiasse. Belgia osutab vastupanu, need 10 päeva päästsid Prantsusmaa (Saksamaa tahtis marssida läbi Belgi B-Pr piirile). Kättemaksuks belglastele lasevad sakslased inimesi külade viisi maha. See põhjustas suurt pahameelt. Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale, Briti väed saadetakse Prantsusmaale. Saksa väed peatatakse Marne ´i jõel sept 1914, 25 km kaugusel Pariisist. 1915-1916: rinne püsib üsna paigal, nihkus u 30 km. Positsioonisõda e kaevikusõda. Sakslaste läbimurde katsed Ypres´( gaas ) 1915. Verduni lahing 1916, „hakklihamasin“, kokku hukkus ligi miljon meest. Somme´i lahing 1916 (inglise tankid , ligi miljon hukkunut). Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipiljujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks punkrid. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igaljuhul suurte kaotustega. 1915.a aprillis kasutasid saksa väed Ypres´i juures mürkgaasi (esimest korda), üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi murda. Ka hiljemgi kasutati gaasi, kuid loodi nii loomadele kui ka inimestele gaasimaskid. Verduni lahing: 1915 oli Saksamaale edukas- Serbia purustati ja anti tugev löök ka Venemaale. Saksamaa võis sõja idas lugeda sama hästi kui lõppenuks. Armee peajõud paisati taas läände, lootes 1 lahinguga sõda lõpetada. Tuli valida koht, mida Prantsusmaa kaitseks viimse meheni- Verduni kindlus , mis kaitses juurde pääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, rünnati 1916.a veebruaris . Murti läbi Pransusmaa I kaitseliinist. Algselt saatis sakslasi edu. Verduni kaitse juhiks nimetati kindral Petain , kes suutis oma võitlejaid innustada sakslastele vastupanema. Verduni lahing kestis ligi 10 kuud. Saksamaal ei õnnestunud Prantsusmaad murda. Kokku hukkus Verduni „hakklihamasinas“ ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 01.07.1916 alanud Somme´i lahing. Jüüti merelahing : Saksamaa saatis inglise kaubateedele oma lahingulaevu, kuid Inglismaal õnnestus see hävitada. See sundis saksa laevastiku peajõude enam oma baasist väljuma, et inglise kaubalaevu rünnata. Ingilsmaal õnnestus saksa mereväeshiffer lahti murda, varitsesid sobivat juhust, et Saksamaa laevastik sissepiirata ja hävitada. 1916 sügisel sattus Saksamaa Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele. Öises lahingus suutis saksa laevastik Inglismaa haardest läbi murda ja oma baasi naasta. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi, kuid Saksamaa kuulutas end võitjaks. Kuid pigem jäi võit Inglismaale, sest edasipidi käitus Saksamaa laevastik passiivselt, söendas vaid haruharva oma baasist välja tungida. Somme´i lahing: 21.märts 1918. Alguses oli sakslastele edukas, inglise kaitsest murti sügavalt läbi- sakslastel tekkis taas lootus, et Schlieffeni plaan õnnestub. Sakslased kaotasid oma vägedest viiendiku. Saksa sõjavägi kehvemini toidetud, levis „ hispaania gripp “. 18.juulil 1918 kukkus sakslaste pealetung läbi. Compiegne´i vaherahu: 11.11.1918, lõpetas I ms. rahutingimused olid väga rasked- pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli üleanda oma sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastiku. Saksamaa kirjutas alla, kuna tal polnud liitlasi, rahulolematus kasvas üle revolutsiooniks. Wilhelm II loobus troonist, Saksamaa kuulutati vabariigiks. Uued relvad: kuulipildujad, gaas, suurtükid, tankid, allveelaevad, haubits.

Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu? Idarindel sõdisid: Venemaa, Saksamaa, Austri -Ungari. Venemaa pealetung 1914 Ida- Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias Austria-Ungari vastu. Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus augustis 1914. Purustati üks kahest Köningsbergi peale suunduvast armeest. Manööversõda pikal rindel, taganemised, territooriumi kaotus. 1915 kaotati Poola. 1916 venelaste ebaõnnestunud pealetungid. Kaotati Leedu, osa Valgevenest ja Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917 vallutasid sakslased Riia, ohustasid pealinna Petrogradi. 1917 Veebruari revolutsioon , Nikolai II loobus troonist. Vene Ajutine Valitsus ei suutnud luua pööret rindel. 1917 okt said võimule vene enamlased . Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine, 1918 alguses hõivasid sakslased uusi alasid- 1918 märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahulepind Brestis . Venemaa lõpetas sõja, loovutas Saksamaa vallutatud alad.

Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Peaotsustajad: Prantsusmaa, Inglismaa,USA. Soovisid saada ( neilt vallutatud) alasid, sõjahüvitist. Rahutingimused: kaotajad maksavad reparatsioone. Territooriume kärbitit võitjate huvides, Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. Piirati kaotajate sõjavägede suurust. Kaotajad ei tohtinud omada mõnesid relvaliike (lennuvägi, allveelaevad). Saksamaa ja Austria-Ungari ühendamine keelati ning neid kuulutati peamisteks sõjasüüdlasteks. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest. Versailles ´i rahu sõlmiti 28.06.1919.

Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut? Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni? Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid ? Kaotatud valdused läänes: saarimaa, Elsass- Lotring , Reinimaa lääneosa, Taanile Schleswigi põhjaosa. Kaotatud valdused idas: Poola sai osa Preisimaast, Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel, Leedu hõivas Klaipeda . Neil aladel olid olulised tööstuspiirkonnad (näiteks söekaevandused). Saksamaale kehtestatud sõjalised piirangud: olemasoleva relvastuse loovutamine . Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine, maksimaalselt 100tuh meest palgaarmees. Laevastiku laevade arvu piiramine, allveelaevade keelustamine (Saksa sõjalaevastik lasi nad ranniku lähedal põhja). Automaatrelvade tootmine keelustati , keelati relvade import- eksport . Lennuväe, tankide , broneeritud autode keelustamine. Reparatsioonid: 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes , tooraines, tööstustoodangus. Lõpetas nende maksmise 2010 aastal.

Miks ja millal loodi Rahvasteliit , mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes? Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikides ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. USA ei liitunud. Eesmärke ei suudetud täita. Rahvasteliit loodi pärast I ms, 1920.aastal.

Millised olid I maailmasõja üldised tulemused? Kuidas mõjutas see erinevate riikide positsiooni (materiaalsed ja inimkaotused , riigikorra muutus, territooriumi suurenemine/vähenemine). I ms oli katastroof- hukkus u 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, kellest 3,5 jäi vigaseks. Sõda mõjutas terve põlvkonna vaimset tervist, kes sellest ei toibunud. Kokku varisesi A-U, Venemaa ja Saksamaa, mille arvel tekkisid väikesmad riigid. Algas USA esiletõus maailmas (oli laenanud palju). Muutus inimeste mõttemaailm- seadis kahtluse alla läänemaailma põhiväärtused. Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma kodanike ellu, see tõis kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi , mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne paretei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. Probleemid ei lahenenud ja see viis teise etapini- II ms-ni. Kõige rohkem hukkunuid oli Saksamaal (1,8 mil) ja Venemaal (1,7 mil), kõige vähem hukkus USA sõdureid. Saksmaa - novembrirevolutsioon, kukutati keiser Wilhelm II; pidi maksma 132 miljardit marka reparatsioone; kaotas 1/8 territooriumist, sh töösstuspiirkondi; inimkaotused kõige suuremad. Venemaa-kukutati keisrivõim; inimakaotused suured; territoorium vähenes, tekkisid uued rahvusriigid; pidi maksma reparatsioone, kuid enamlaste võimule tulekuga kuulutati need kehtetuks. Prantsusmaa: sai territooriumi juurde, sh ka tööstuspiirkondi (Elsas-Lotring); kaotajad pidid hüvitama neile sõjakahjud. Inglismaa: sai juurde koloniaalvaldusi.

1882, 1893, 1904, 1907, 1908, 1911-12, 28 juuni ja juuli 1914, 1916, 1917, 1918 3. 03, 1918, 11.11. 1882 ühines Itaalia Kolmikliiduga. 1893 sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. 1904 algas Vene-Jaapani sõda ja liiduleepingule kirjutasid alla Prantsusmaa ja Inglismaa (Antant). 1907 sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Inglismaa. 1908- Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina arreteerimine A-U poolt. 1911-1912 Liibüa okupeerimine Itaalia poolt, Balkani sõjad. 28.juuni 1914 tapetakse Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand. 28.juuli 1914 kuulutab Austria-Ungari Serbiale sõja. 3.märtsil 1918 sõlmivad Saksamaa ja Venemaa Bresti rahulepingu. 11.november 1918 kirjutats Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule.

Wilson, Clemenceau , Lloyd George, Nikolai II, Wilhelm II, Petain. Woodrow Wilson oli Ameerika Ühendriikide president 1913-1921. Esitas 14 teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast I ms. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Georges Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister 1906-1909. Juhtis prantsusmaad I ms viimasel aastal, oli üks otsustajaid Pariisi rahukonverentsil. Lloyd George oli Inglismaa peaminister 1916-1922. Oli üks otsustajaid Pariisi rahulonverentsil. Wilhelm II oli viimane Saksamaa keiser ja Preisimaa kuningas. Soovis riiki valitseda absolutistlikult, moderniseeris pidevalt sõjaväge, soovis saada palju kolooniaid. Toetas keiser Franz Joseph I-st. Petain oli prantsumaa sõjaväelane (marssal) ja riigipea . Pärast II ms mõisteti ta surma riigi reetmise eest, suri vanglas . Verduni lahingus õnnestus tema juhtimisel lüüa Saksmaad- sellega kukkus Schlieffeni plaan läbi.

Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? Millised positiivsed muudatused toimusid rev järel, miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda? Sõjalised: rahutused sõjaväes, Venemaa kaotanud u 1,6 miljonit meest. Vilets varustamine ja suured kaotused põhjustasid armees rahulolematust . Sõda oli pikaks ja laastavaks veninud. Loodeti Saksamaa kokkuvarisemisele (sp ei lõpetatud ka sõda). Majanduslikud: majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1919.a alguseks oli majandus tööjõu- ja tooraine puuduses (linna mindi tööd otsima, paljud tehased suletud), transpordi ja kütusekriis. Suuremates linnades oli oodata näljamässe. Poliitilised: keisrivõimu autoriteet oli langenud. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Raputini mõju keisriperekonnale. Ükski ametnik ei toetanud enam Nikolaid . Rahulolematuse üldine kasv. Ajutine valitsus: algatati reforme, mis parandasid rahva olukorda. Astuti samme liberaalse demokraatia suunas. Lubasid kokkukutsuda Asutava Kogu, mis pidi olema valitud demokraatlikult. Anti riikidel autonoomiad (nt Eesti). Sõnavabadus, trükivabadus, amnestia poliitvangidele ja riigi vastastele. Ajutine Valitsus ei suutnud võimule jääda, kuna nad ei lõpetanud sõda ning suurenes maa võtmise anarhia. Rahvas polnud nendega rahul. Enamlased lubasid rahu, maad ja leiba, riigipööre.

Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim? Millised muutused toimusid Venemaa valitsemises ja majanduses 1917.a lõpus-1918.a alguses. Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Mida kujutas endast sõjakommunismi poliitika? Milliste endise Vene impeeriumi osade baasil tekkis NSV Liit? Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused? Miks õnnestus enamlastel kodusõda võita? Enamlaste riigipööre: 25-26 oktoober 1917. AV autoriteet oli langenud väga madalale. 25 oktoobril võeti enamlaste üksuste poolt kontroll Petrogradis omale. Inimesed suhtusid sellese üsna ükskõikselt. Rahvas oli väsinud sõjast- enamlased lubasid rahu, maad ja leiba. Saksamaa toetas enamlasi (Leninit). Riigipööret juhtis Trotski-Petrogradi nõukogu esimees. Muutused: lõpetati sõda, sõlmiti rahu Saksamaa ja tema liitlastega. Talupojad võtsid mõisnikelt maad tagasi. Asutav Kogu saadeti laiali. Kaevandused , metsad , pangad ja raudteed riigistati. Kontroll suurettevõtete üle. Tsensuur, arestid, Tshekaa (salapolitsei), vangilaagrid. Välisvõlad tühistati, võeti vastu Vene NFSV põhiseadus , naistele anti valimisõigus, töölistel 8-tunnine tööpäev. Kodusõda: valgekaartlased tahtsid taastada tsaarivenemaa ja kukutada enamlased võimult. Ei tunnustatud Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi. Valgekaartlased (tuginesid AV liimetele) ja punakaartlased (enamlased). Pealinn viidi üle Moskvasse. Mõrvati Nikolai II perekond. Sõjakommunismi poliitika- tasuta transport, linnades toiduained kaardiga , toiduainete konfiskeerimine/toitlussalgad, punane terror. Lenini korraldusel loodi Venemaal koonduslaagrid , sagenesid tapmised. Punast terrorit juhtis erakorraline komitee nn Tshekaa. Valgekaartlased said kodusõjas lüüa ja põgenesid Venemaalt. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome vastu ja tunnustas neid. Kodusõjas hukkus palju inimesi. Majanduses ja raudteetranspordis kaos. Riigimajandus I ms eelsel tasemel- uus majanduspoliitika NEP. Kommunismiideoloogia: maailmarevolutsiooni idee; proletariaadi diktatuur, eeskujuks jakobiinid . Kapitalistliku korra, ekspulateerimise ja eraomandi hävitamine; rikastelt eraomandi ära võtmine ja riigistamine. Kapitalismi asemel sotsialism ja kommunism. NSV Liit: Venemaa liitis Taga- Kaukaasia , Kesk- Aasia , Kagu-Ida- moodustati endise Vene impeeriumi aladest . Vene NFSV+ Ukraina +Valgevene+Taga-Kaukaasia liiduvabariigid. Lenin : lõi punaarmee. Pealinn viidi üle Moskvasse. Sõjakommunismi poliitika. Sõjategevuse lõpetamine (Baltimaad+Poola, Soome). Uuemajandus poliitika NEP loomine.

Kes oli J. Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus? Mida kujutas endast Stalini isikukultus ? Miks loobus Stalin NEPi- poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati Stalin: oli elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär, enamliku partei juhtiv tegelane Taga- Kaukaasias . Vangistati korduvalt. 1917 oktoobris sai ta Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakommissariks. 1922-1953 ÜKP peasekretär. 1941-53 Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Stalin kõrvaldas oma poliitilised konkurendid. Paigutas omale ustavad isikud võtmepositsioonidele. Kasutas pealtkuulamist ja nuhkimist. NKVD võimu suurendamine , arestid, vangilaagrite süsteem ( GULAG ). Kohtuprotsessid suurettevõtete juhtide üle. Lasi tappa sõjaväelasei ja endisi riigitegelasi. Täieliku isikuvõimu ja isikukultuse kujunemine. Isikukultus- Stalini ülistamine, tsiteerimine; püha, ilmeksimatu, saladuslik; Lenini isikuga võrdsustamine; Staliningrad, Stalini preemia. NEP- poliitikast loobumine- loobus maailmarevolutsiooni ideest . Mõistis, et NSVL jääb kapitalistlike riikide hulgas üksinda, vaja seda tugevdada= industrialiseerimine, kultuurirevolutsioon. Meetodid ja saavutused: talumajapidamiste sundimine kolhoosidesse. Võeti ära maa, keelati vabakaubandus, kõrged põllumajandusmaksud. Kolhooside ja sovhooside loomine. Jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine, talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine). Näljahädad Ukrainas, miljonid hukuvad. Põllumajandus laostus, linnades kaardisüsteem. Must turg. Industrialiseerimine- kaevanduste, metallurgia- ja masinatööstusettevõtete rajamine. Autotööstus, traktorid , tankid, lennukid , relvad. Raudteede, kanalite, autoteede, Moskva metroo ehitus. Elektrijaamad . Rahapumbati põllumajandusest ja väliskaubandusest. Madalad palgad. Kasutati vangide tööjõudu. NSVL muutus tööstuslikult ja sõjaliselt tugevaks riigiks, jäi tööstuse kogutoodangus maha vaid USA-le. Rahva elatustasemest ei hoolitud.

Mis oli GULAG, kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus? GULAG olli vangilaagritesüsteem. Riiklik vägivald oli suunatud talupoegade vastu- võeti maa ära, talumajapidamised sunniti kolhoosidesse, keelati vaba kaubandus, jõukad maaomanikud küüditati Siberisse, talurahva muutmine sunnismaiseks- tehti kuna taheti tugevdada kapitalismi, raha suunati industrialiseerimisse. Algasid kohtuprotsessid sõjaväelaste ja endiste riigitegelaste suhtes. Neid süüdistati Stalini vastase tegevuses- luuramine, pealtkuulamine jne. Tegelikult tahtis Stalin kindlustada oma võimu.

Aastaarvud : 1917 okt, 1918-20, 1921, 1922, 1924, 1928, 1929, 1931 -32, 1937. Lenin, Trotski, Stalin. Oktoobris 1917 toimus enamlaste riigipööre. 1918-20 Venemaa kodusõda.1921- uus majanduspoliitika NEP. 1922 moodustati NSVL. 1924 sureb Lenin, võimu võtab üle Stalin. 1928 loobub Stalin NEP poliitikast-kollektiviseerimine ja industrialiseerimine. 1929 küüditatakse jõukad maaomanikud. 1931-32. 1937 algavad kohtuprotsessid sõjaväelaste ja endiste riigitegelaste üle- mahalaskmine. Lenin: 1870-1924, õppis ülikoolis õigusteadust. Elas erinevates Euroopa riikides (tagaotsitud). 1903 asutas Venemaa sotsiaaldemokraatliku enamlaste partei, oli illegaalne. Peaeesmärk oli tsaarivalitsuse kukutamine ja proletariaadi diktatuur. Elukutseline riigikukutaja, revolutsionäär. 1912 naasis Venemaale, oktoobris sai peaministriks (kuni surmani). 1918 atendaadi katse, sai 3 kuuli, halvatud ja ratastoolis . Lõi punaarmee. Uusmajandus poliitika NEP. Lenin soovitas Stalini peasekretäri ametist maha võtta. Trotski: 1879-1940. Vene bolševike revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Mõjukas poliitik, välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Stalini võimule tulekuga tagandati valitsusest ja Venemaalt. Korraldas Oktoobripöörde. Stalin 13.küs

NEP: majanduse põhiosa- rahandus , pangad, maad, mets, suurettevõtted, kaevandused riigi käes. Lubati tegutsed väikestel eraettevõtetel. Talupojad said harida riigimaid- kindla suurusega toitlusmaks (naturaalmaks). Taastati toiduainetega kauplemise vabadus. Riiki kutsuti välismaised ettevõtjad, ettevõtteid anti rendile, metsa kontsessioonile. Tulemus- majanduslik tõus. I ms ja kodusõja aegsetest vaesusest ja majanduslikust madalseisust ülesaamine.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 4 allalaadimist

Euroopa I maailmasõjas-Venemaa NSV Liit kahe maailmasõja vahel- #1

Euroopa I maailmasõjas-Venemaa NSV Liit kahe maailmasõja vahel- #2

Euroopa I maailmasõjas-Venemaa NSV Liit kahe maailmasõja vahel- #3

Euroopa I maailmasõjas-Venemaa NSV Liit kahe maailmasõja vahel- #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ilmanimeta Õppematerjali autor

stalin poliitika armee laevastik allveelaevad enamlased sakslased sõjaplaan pealetung peaminister

Sarnased õppematerjalid

doc

1. maailmasõda ja Venemaa

KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas

Ajalugu

docx

Palju infot I maailmasõja kohta.

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale)

Ajalugu

doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid.  Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas.  Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid.

Ajalugu

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast

Ajalugu

doc

Lähiajalugu I

1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused: 1) Liitude loomine 2) Üldise hoiaku muutumine sõja suhtes, ei oldud ammu sõditud

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan:

Ajalugu

docx

I ja II maailmasõda

Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki:

Ajalugu

doc

I maailmasõda

AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine!

Ajalugu

Rohkem sarnaseid