Venemaa (8)

4 HEA

Lõik failist

Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa ( Fjodorov , I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;)

Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord

Absoluutne monarhia . Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne
Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan
Suur välispoliitiline lüüasaamine – kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904 -1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandžuuria Venemaa mõjusfääriks)
Võimas sotsiaalne vapustus – ebaõnnestunud revolutsioon 1905-1906
1905. aasta revolutsiooni tulemusena kutsuti kokku valitav esindusvõimuorgan – Riigiduuma. See oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Duumavalimised olid mitmejärgulised ja mitteüldised. Valitsus moodustati keisri tahte, mitte aga sõltuvalt riigiduuma enamusest. Hakkasid tegutsema poliitilised erakonnad ja ametiühingud, ajakirjandus vabanes tsensuuri alt.
Igas mõttes kiiresti arenev riik: kasvas rahvaarv, suurenes raudteevõrk, jõudis lõpule maailma suurim raudtee -ehitus – Trans-Siberi raudtee; kiiresti arenes tööstus: aastatel 1909-1913 kasvas rasketööstus 50% ja kergetööstus 20% võrra. Areng oli kiire eelkõige madala lähtetasemega võrreldes ja tänu väliskapitali sissevoolule
1907-1913 kasvas paljude ühiskonnakihtide materiaalne heaolu – palgad suurenesid üle 25 %, kuid elatustase oli madalam kui lääneriikides
Vene kultuuri võimas areng ja seda aega nimetatakse hõbeajastuks. Kuid Vene intelligentsi üldine meeleolu ei olnud mitte rõõmus, vaid traagiline, oodati ja kardeti midagi enneolematut. Impeeriumi slaavi ja Aasia osa oli valdavalt kirjaoskamatu
Venemaad piinasid nii läänele kui ka idale omased sotsiaalsed haigused. Sarnasused läänega: kiire linnastumine ja tööstuse kasv põhjustasid suure inimeste juurdevoolu linnadesse, mille tõttu oli lihttöö väga madalalt tasustatav. Rikkamate ja vaesemate elanikkonnakihtide elatustaseme vahe oli väga suur. Sarnasused Idamaadega: maaelanikkonna traditsiooniline elulaad hakkas lagunema. Linna sattunud talupoeg puutus kokku tema jaoks täiesti uute normide ja moraaliväärtustega. Venemaal kuulus maa talupoegadele kogukonnaõiguse alusel, eraomanikud olid vaid mõisnikud. Talupoeg ei tundnud , et eraomandi põhimõtete vastu suunatud rünnakud riivaksid tema huve. Üleskutse „Ära võtta ja laiali jagada!“ leidis talurahva hinges vastukaja
Venemaa revolutsioonilised erakonnad tegid panuse kõigile nendele talupoja mõistuse omapäradele: sotsialistid-revolutsionäärid ( esseerid ) pidasid talupoegade kogukonda tulevase sotsialistliku riigikorra aluseks; enamlased lootsid oma proletaarse revolutsiooni teostada tööliste ja talupoegade liidule toetudes
Vene talupoja ükskõiksusele liberaalsete ideede suhtes lootis sajandi algul ka valitsus, kuid 1905. aasta revolutsiooni kogemus näitas, et Vene talupoegkond ei toeta eraomandusele rajatud ühiskonnakorraldust.
Stolõpini reform 1906-1909. Talupoeg sai õiguse oma hingemaa enda omandisse kinnistada. Eesmärk oli luua külas suurearvuline väikeomanike kiht. Reformi teostamiseks oleks kulunud umbes 20 rahuaastat

Vene revolutsioonid
1905-1906

Põhjused: kapitalismi kiire areng teravdas kõiki Venemaa probleeme: isevalitsus, isegi majanduslikku võimu omaval kodanlusel puudusid poliitilised õigused, demokraatlike vabaduste puudumine, mittevenelaste rahvuslik rõhumine, maaküsimus, lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas muutis sisepoliitilised probleemid eriti teravaks
Iseloomulikud jooned: stiihiline; streigid , talurahvamässud, mõisate põletamised, ülestõusud linnades, mässud sõjaväes.
Osaliste järeleandmiste tegemine 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga: kõigile Venemaa rahvastele lubati kõik põhilised demokraatlikud vabadused – sõna-, südametunnistuse-, koosolekute-, ühingute ja erakondade asutamise vabadused; kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti - Riigiduumasse, algas duumamonarhia periood
Revolutsioon suruti sõjaväe abil maha, sest suurem osa armeest oli jäänud keisrile ustavaks
Tulemused: Riigiduuma loomine, poliitiliste erakondade tekkimine, ajakirjanduse vabanemine tsensuuri alt.

Veebruarirevolutsioon 1917

Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi
Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda, tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega -kiht
Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Sõnades muutus Venemaa kõige vabamaks maaks sõdivate riikide seas, samas ei suutnud aga Ajutine Valitsus poliitilist ja riigivõimu stabiliseerida
Tagajärjed: revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu

Oktoobripööre 1917

Põhjused: rahva rahulolematus ; nõukogudes kasvas bolševike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolševike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolševikud lõid oma relvastatud salku – Punakaarti, mitmes linnas sealhulgas Tallinnas haarati võim juba enne riigipööret
Sündmused: ööl vastu 8. (26. okt) novembrit arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutati välja nõukogude võim. Petrogradis toimus pööre kiiresti ja väheste ohvritega (ametlikel andmeil sai surma 6 inimest), Moskvas peeti aga tänavalahinguid ja ohvrite arv oli palju suurem. Võimu ülevõtmise vormistas ametlikult 8. novembri öösel II nõukogude kongress , moodustades ainuparteilise Nõukogude valitsuse – Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin . Võeti vastu maa- ja rahudekreet

Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine

Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses
Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa suurmaavalduse likvideerimisega, kusjuures maad said nii jõukad kui kehviktalupojad. Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi
Venemaa koosseisu kuulunud vähemusrahvustele olid kõik bolševikud silmakirjalikult valmis lubama enesemääramisõigust, lootes, et see teeb lõpu nende Vene- vastasusele, viib need rahvad sotsialistliku revolutsioonini , tuues nad nõnda Venemaa rüppe tagasi. Nii olid enamlased nõus tunnustama Soome iseseisvust ja Poola õigust iseseisvusele.
Enamlaste loodetud maailmarevolutsioon oleks ära hoidnud Venemaale raske rahulepingu Keskriikidega. Seetõttu venitasid enamlased kõigiti alanud rahuläbirääkimistega. Keskriikidel õnnestu siiski rahu sõlmida nende poolt purustatud Rumeenia ja end iseseisvaks kuulutanud Ukrainaga .
Veebruaris 1918 alustas Saksamaa Idarindel suurt pealetungi ja sakslased hõivasid Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina . 3. märtsil 1918 oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti rahu, millega Venemaa loobus kõigist kaotatud aladest ning lisaks Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabusid ka Soomes, aidates seal punaste ja valgete vahel puhkenud kodusõjas valged võidule. Pealinn viidi Petrogradist Moskvasse. Novembris 1918 Saksamaal alanud revolutsioon andis Nõukogude Venemaale ajendi rahuleping tühistada
1918-20 toimus Kodusõda
1920. aastate algul oli olemas 6 vormiliselt iseseisvat nõukogude vabariiki: Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidžaan, Armeenia ja Gruusia . 1921 moodustasid kolm viimast Taga-Kaukaasia föderatsiooni. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus nõukogude liiduvabariigid allutati kärk-järgult keskvõimule.Ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1936. aastal kaotati Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 1924 moodustati Kesk-Aasias Turkmeeni NSV ja Usbeki NSV, 1929 Tadžiki NSV, 1936 Kirgiisi NSV ja Kasahhi NSV; 1940 liideti Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV, Moldaavia NSV

Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned

Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20

Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohutus
Talupoegadelt võeti sageli ära kogu leiva- ja seemnevili
Viljaga kauplemine keelati
Riigistati kõik tööstusettevõtted
Rahapalka enam ei makstud, selle asemel hakati toiduaineid ja tarbekaupu tasuta jagama, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest
Samas ei jätkunud neid hüvesid kellelegi piisavalt
Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid inimkaotused ~ 20 miljonit, sellele lisandus 4, 4 sõjainvaliidi, läände põgenes 1,5-2 miljonit inimest; tühjenesid linnad, rahvas oli sõjast metsistunud, kõigest oli puudus. 1921 oli täielik ikaldus Volgamaadel, Uuralites, Põhja- Kaukaasias , Krimmis, Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3-4 miljonit. Näljahäda leevendamiseks rekvireeris riik kirikuvarasid. Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased

nep – uus majanduspoliitika , 1921-1927 – kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine

totaalne toiduainete andmise kohustus asendati normeeritud toitlusmaksuga. Põllumajandusssaaduste ülejääke võis talupoeg ise kasutada või vabaturuhindadega müüa
majanduses taastati kaubalis-rahalised turusuhted : ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda
enamik majandusest, näiteks suurettevõtted jäid riigi kontrolli alla
kokkuvõttes kujunes Venemaal omapärane segamajandus
1922-24 teostati rahareform , arenesid kooperatiivid põllumajanduses, tööstuses, teenindussfääris
1924-25 viidi läbi sõjaväereform. Punaarmeed vähendati 5,5 miljonilt umbes 0,6 miljoni meheni.
Aastad 1924-1928 olid Nõukogude ajaloos ainus periood, kus ei olnud järjekordi
Elanikkonna enamik elas väga vaeselt, ometi kerkis esile üsna suur kiht korralikult teenivaid linnatöölisi ja riigiteenistujaid ning jõukaid talupoegi; tekkisid ka uusrikkad ehk nepmanid
NSV Liidu põhiseadus ei näinud ette poliitilisi õigusi, vabadusi või isikutagatisi ega ka otseseid ja võrdseid valimisi salajase hääletamisega. NSV Liit oli üheparteiline diktatuuririik. Seaduste täitmine sõltus ülemuste suvast, kuid pärast viit kodusõja- ja terroriaastat tundus selline suhteliselt seaduslik kord paljudele kergendusena
Pärast Lenini surma 1924, puhkes võimuvõitlus. Kuna riigis ei eksisteerinud seaduslikke poliitilise võimu vorme, siis kasutasid pretendendid intriige ja eri rühmituste kokkuleppeid. Võidu saavutas Stalin ning 1927 heideti parteist välja Stalini peamised rivaalid Trotski, Zinovjev ja Kamenev.
Tegelik töötasu ei saavutanudki 1928. aastaks 1913. aasta taset, nagu oodati. Riik piiras eramajandust nii linnas kui ka maal ning erasektori lõviosa läks riigisektorisse, kus ametnikud seda kasutult kulutasid ja raiskasid
Nii Nõukogude ametnikud kui nepmanid olid n-ö tõusikud, kes saavutasid oma võimu ja rikkuse kodusõja aastatel. Nii ühed kui teised osalesid kokkuröövitu röövimises ning saavutasid oma eesmärgid, arvestamata moraali-või õigusnormidega.
Kodusõja ajal juurdunud terror jäi püsima: laienes sunnitöölaagrite süsteem, kiusati taga kirikut, maalt saadeti sunniviisiliselt välja loominguline intelligents
Välispoliitika oli kahepalgeline: ühelt poolt rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega, teisalt Komiterni abil revolutsiooni eksport, maailmarevolutsiooni õhutamine
Tulemused: rahvamajandus taastus kiiresti; kosus sõjakommunismis hävitatud jõukate talupoegade kiht, kadus võrdsustav vaesus , üldine elujärg paranes tublisti

Stalini ainuvõim 1927-1953
Olukord 1927

sügisel raskused viljavarumisel, linnades tekkis talve saabudes näljaoht
1928. aasta alguses mindi üle sõjakommunismiaegsele praktikale – vilja vägivaldsele äravõtmisele naeruväärse tasu eest. Siit alates said administratiiv-repressiivsed meetodid majanduslike ja poliitiliste probleemide lahendamisel valdavaks. Järgneva paari aastal jooksul lõhuti kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile

muudatused 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses – Stalinliku majanduspoliitika algus

lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Käiku paisati suurel hulgal katteta paberraha . Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem
alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu
alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist, mis polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega riigi majanduslike võimalustega
majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa. Viisaastakute elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda.
hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi ( tanki -, laeva-, lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine; käsitulirelvade moderniseerimine jne)
viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem
seadustati seadusetus rahva jaoks. 1929 hakkas kujunema kohtuväline karistussüsteem, kus kohtumõistjateks inimeste üle said nn kolmikud – kohalik parteisekretär, täitevkomitee esimees, julgeolekuülem
määratleti nn „rahvavaenlaste“ hulk, ca 4,6 % elanikkonnast. 160 miljonist moodustas see 7,4 miljonit inimest. Alustati massilist sunnitöö kasutamist majanduses
alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidid rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust. Esimeseks taoliseks oli 1928 nn Šahtõ protsess insener-tehnilise intelligentsi üle kaevandustes
püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei- ja valitsusringkondades Stalini isiku ja tema poliitilise joone suhtes. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid: Lev Trotski, Nikolai Buhharin, Lev Kamenev, Grigori Zinovjev jt
vohas ohjeldamatu Stalini isikukultus , eriti seoses tema 50. sünnipäevaga 1929. aasta detsembris. Kogu riik külvati üle tema büstide ja portreedega
enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne – arendada välja raketööstus – oli täidetud. Tööpuudust ei olnud. Vähe sellest, 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul hakati Nõukogude ettevõtetes ja asutustes laialdaselt kasutama ka naiste tööjõudu. Töötasu vähenes kaks korda.

1933-1939

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

192 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiti999 Õppematerjali autor

venemaa 20 sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord vene revolutsioonid veebruarirevolutsioon 1917 oktoobripööre 1917 vene impeeriumi lagunemine ja nsv liidu kujunemine nõukogude riigi poliitilise majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned kodusõja aastad - sõjakommunismi poliitika 1918-20 nep ? uus majanduspoliitika 1921-1927 ? kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine stalini ainuvõim 1927-1953 stalinliku majanduspoliitika algus stalinliku majanduspoliitika põhijooned

Sarnased õppematerjalid

doc

Kommunistlik Venemaa

.................................................................................................... 9 RIIGIAPARAADI LOOMINE Sügiseks Oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mistahes jõuline rühmitus oleks suutnud korraldada riigipöörde. 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud (kommunistid) eesotsas Vladimir Iljits Lenini (tema pärisnimi oli Uljanov) ja Lev Trotskiga. 1918. a. algul kokku tulnud Asutava Kogu (mis pidi otsustama Venemaa riikliku korra ja saatuse) saatsid bolsevikud jõuga laiali, kuna valimistel ei saavutanud nemad enamust. Lenin valitses nüüd Venemaad diktaatorina, keelates kõik teised parteid peale bolsevike oma ning kehtestades tsensuuri. "Kui Lenini rezhiim üldse millegi poolest Hitleri omast erines, siis vaid suurema jõhkruse poolest" (Igor Bunitsh, "Partei kuld"). Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi

Ajalugu

doc

Venemaa ja NSVL

poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks

Ajalugu

doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui

Ajalugu

doc

Venemaa 1917-1953

1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

· 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. · Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. · 1922 · Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. · Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. · 1923 · A

Maailmasõjad

doc

Venemaa 1917

Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus

Ajalugu

doc

Venemaa - NSVL

Nõukogude riigiaparaadi kujunemine algas 1917. Aastal pärast bolsevike võimuletulekut.1917. aastal moodustati Rahvakomissaride Nõukogu ning seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee.1918.aastal(jaanuaris) saatsid bolsevikud laiali Autava Kogu. Hiljem kehtestati üheparteiline süsteem.1918. aastal võeti vastu ka esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimus senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sa Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, mille pealinnaks sai Moskva.1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. Kodusõda Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei

Ajalugu

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. 1923 A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs

Ajalugu

Rohkem sarnaseid