Idarinne- Saksamaa peatab Venemaa rünnaku Ida- Preisimaale. A-U väed saavad aga Venemaa käest rängalt lüüa. 1915 suudavad Saksamaa väed läbimurda, kuid Venemaa peajõude ei suuda purustada. 1916 Venemaa vastulöök oli vaid osaliselt edukas. Lõpp-Sõjavaimustus kahanes hukkunute, nälja ja puuduse tõttu kiiresti. Hakkasid küpsema vastuhakud ja revolutsioonid. Venemaal viis see 1917 revolutsioonini, mille tagajärjel pääsesid võimule Lenini juhitud bolevikud, kes sõlmisid Saksamaaga separaatrahu. 09.11 1918 kuulutati välja Saksamaa vabarii. 11.11 1918 kirjutati alla Compiegne´i vaherahulepingule, millega Saksamaa alistus. Lepingu tingimused olid rängad evakueerida koheselt oma väed Reini läänekaldalt, maksta ränki reparat. Tulemus- venemaa lagunemine:eesti, soome, läti, leedu, poola. A-U. Lagunemisel: ausrtia, ungari ha tsehhoslovakkia. Sõjatehnika uuendamine, kehtestati üldine töökohustus, lennukite kasutamine, uued väeliigid:
nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, magasiaida vilja le rehnungit pidama ja balloteerima. balloteerima- kuulikeste abil hletama. 20. sajandi alguseks oli eesti rahvas uueks iseseisvuseks kps. 24. veebruar 1918 Eesti sai iseseisvaks-kui bolevikud pealetungivate saksa vgede eest pgenesid, kuulutas pstekomitee rahvaste enesemramise iglusele tuginedes. prast pikki vaidlusi otsustati loobuda eeesti NSV iseseisvaks kuulutamise mttest ja taastada 1918. aastal rajatud ning 1940. aastal okupeeritud eesti vabariik. 20. augustil 1991- eesti vabariik kuulutati taasiseseisvaks. paberil eksisteerinud eesti vabariik sai taas valitsuse, piirid ja peagi ka oma raha. 28. juuni 1992- lemnukogu ja eesti kongressi valitud phiseaduse assamblee
Eesmärk oli levitada kommunismi üle maailma. ,,Abistas" teisi riike kommunistlikes revolutsioonides. 6. Võrrelda ning näha erinevusi ja sarnasusitotalitaarsel diktatuuril NSVL-s ja Saksamaal; Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. NSVL: Bolevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Likvideeriti teised poliitilised erakonnad. Algseks juhiks Vladimir Lenin ja hiljem konkurendid kõrvale tõrjudes sai ainuvõimu Jossif Stalin. Kehtestati plaanimajandus. Puhkesid kodusõjad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Saksamaa: Natsid võitsid 1932. aastal parlamendi valimised ja 1933. aastal nimetati Adolf Hitler kantsleriks, temast sai riigi "füürer", oli Saksamaa ainujuht. Natsliku õpetuse
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seadusl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
