Helene Leht Kanepi gümnaasium 2012 Pafnuti Lvovits Tsebõsov (1821-1894) Sündis 16. mail 1821 Borovski Kalugas, Venemaal Suri 8. detsembril 1894 (73 aastaselt) St. Petersburgis Tegevusvaldkond- matemaatika Õppis Moskva Ülikoolis Tema peamine õpetaja oli Nikolai Brashman Haridustee Alghariduse omandas kodus Ema õpetas ta lugema ja kirjutama Ta nõbu õpetas talle prantsuse keelt ning aritmeetikat 11- aastaselt sai ta matemaatikaõpetajaks Pogorelski Bakalaureuse kraadi omandas Moskva Ülikoolis 1941. aastal Kuid jätkas õppimist Brashman'i juhendamisel Hakkas ise Moskva Ülikooli professoriks Saadeti St. Petersburgi
LONDON London is the capital of England and the United Kingdom, the largest metropolitan area in the United Kingdom. London's population is about 7,518,000. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sightseeing Madame Tussaud Wax Figures museum Westminster Abby Big Ben Buckingham Palace London Zoo Harrod's department store London Tower Bridge London Tower Bridge Tower Bridge is a combined bascule and suspension bridge in London, England, over the River Thames. It is close to the Tower of London, which gives it its name. It has become an iconic symbol of London. Harrod's department store Harrods is a high-end department store in...
31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure kliinikus Kuperjanovi surma. Kuperjanov maeti 6. veebruaril 1919 Tartusse Raadi kalmistule . Hariduskäik 1909 Sipe ministeeriumikool 1914 Tartu Õpetajate Seminar 1915 Peterburi lipnikute kool Isiklikku Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894. aastal (vana kalendri järgi 29. septembril 1894) Pihkvamaal Duhnova vallas Lihhova külas. Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26. detsembril 1894. Perenimi - Kuperjanov - tuli arvatavasti esiisalt, keda talu järgi Kupperi Jaaniks kutsuti. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate asukohajärgsesse Vana-
esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924
Robert Louis Stevenson 13. november 1850 3. detsember 1894 '' Must nool'' Stevenson üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele vahetas ta mõne aasta pärast ala ja hakkas õppima õigusteadust. sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle.
1865--1887 . . , 1874 , , 1834 . . . ( -- ). 1877 , , , ; . 1880 . , , . . . 1890--1892 . . , , . . . , - , . « » (1903 ). . . . 7 -- 7 [1]: * 1. , , . * 2. , . * 3. , . * 4. , , , , , * 5. , . * 6. , . * 7. , , , [1]. 5 . -- (1893) (1894); - (1865), (1884) (1896) , -- (1904); (1894); (1887); -- (Royal Society): ( , 1892), (1888), (1886); -- : (Accademia dei Lincei, 1893), (1905), (1889), (, 1903), (, 1889), (1889), - (), , (1891), (1891), (R. Irish Academy, ), , (accocié, 1896), (-, 1893); (Royal Insnitution of Great Britain, ) (1891); - - (1876), (1899), (1900), (1900), (1901), (1904) ; (1880), (1880), (1880), (1880),
Nikolai II Nikolai II Aleksandrovitš Romanov • 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) • Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst • valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga Kihlus, abielu ja troonipärimine • Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu • Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis • Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu Valitsusaeg • Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas
, , . , . , , , , . . , , . . , . . " ", " " . , " " .. . . ' . " ". XIX--XX : (" " ), (" -- " ), ("" . ), (" " . ), ("" .. ), , (" " . , "" . ). XXI (" " , "" . ). 10. -- , 19 . , , , , , « , » 1880--1890- , , , . , . . (1819-- 1900) (1839--1894). .. . , : « ». , . . , , .. , . . , . . , « » «», 1894 1895 . , , , . - , . , , , .. . , . - , , . , , , . « », « ». , . , « », , ( ) , . . (1854--1900). . . , , , , .. , , . . , . , « , <...> <...> ».
, , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., . : -- (1892, ), (1902, ), (
· Ta tähtsamad illustratsioonid on Alexander Pope'i ja Ben Johnsoni raamatutele · Loomingule on iseloomulik dekoratiivsus ja elegants · Ta looming on mõjutanud ka raamatugraafikat väljaspool Inglismaad Loomingu jagunemine 1. osa: Pildid Salomé'st, The Yellow Book'ist ja teistest väljaannetest "Coiffing" (The Yellow Book) "Death of Pierrot" 1896 (The Yellow Book) "Salomé" 1894 (The Yellow Book) Loomingu jagunemine 2. osa: Pildid Le Morte D'arthur'ist "Arthur and the Strange Mantle" "Guenever Rode on Maying with Knights" "A Devil in Woman's Likeness" Loomingu jagunemine 3. osa: Victoria paroodiad (Beardsley erootika) "Athenians in Distress" "The Stomach Dance" 1894
30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem- Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler. Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund, kes 1900 28 veebruar suri leetrisse. 1896 21 januar sündis tütar Paula. Kuuest lapsest kaks jäi elama, Adolf ja Paula. Noorpõlv Hitler hakkas 1903 saama toitjakaotuspensionit. Hitleri ainus sõber oli August Kubizek, nad käisid tihti koos teatris, sellest ajast saadik meeldis Adolfile Richard Wagneri ooperid.
Nimi Jaan Tõnisson Päritolu Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Haridus Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor.
Nikolai II Romanov Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused"
Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel valmisid ka jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar." Vaimse ülepinge tõttu ilmnesid Liivil vaimuhaiguse tundemärgid ning 1894. a kevadel viibis ta mitu kuud Tartu närvikliinikus ravil. Peale seda kolis ta juba parandamatu vaimuhaigena vend Joosepi juurde Oja tallu Alatskivil, kus veetis aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna. Liiv abistas sugulasi talutöödes, jälgis ajalehtede kaudu ühiskonnaelus toimuvat ning luuletas
COCA-COLA CO. ETTEVÕTTE KIRJELDUS Tallinn 2010 1. The Coca-Cola Co. , , ( ). - -- -- . 1892 , Fanta, Sprite, Coke, Bonaqua, Nestea ., 400 200 . "The Coca-Cola Company" $100000 () ., .., . . 1892. "-", 1886 31 1893. "-" ( ) 8 1886. , "-". 1894 "-" . 1894 , , . "-" , "-". 1899 .. 20 1000. 1926 , "-" . 1928 "- " . 1977 "-". 2. 200 , -. 80% - -, . 70 (, , , , , , ). - 8 . - - , - , 100+. - 12 , Minute Maid. Nestle - Nestea Nescafe. 1999 - Schweppes, Cadbury. 3. "Coca-Cola" IV 2009 55% $1,54 ., 66 , $995 ., 2008 . 2009 1 $2,93. IV 2009 5% $7,51 .
Anna Haava Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse
Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929
kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia heade tehniliste oskustega ja enese suhtes nõudliku kunstnikuna. Professor Gebhardt pakkus talle võimalust jääda Saksamaale tööle ja kunstnikku ennast oleks huvitanud enesetäiendamine Pariisis, kuid siiski loobus kunstnik nii ühest kui teisest ja naasis 1894. aastal Eestisse. Põhjuseks antud lubadus portreteerida paruness Uexkülli ja tema pereliikmeid, mille avansiks olid olnud
meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku
Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850. 1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902). "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Teosed: · "Musta mantliga mees" (1886) · "Kuhu päike ei paista" (1888) · "Kõtistamise kõrred" (1888) · "Karikas kihvti" (1893) · ""Linda" aktsiad" (1894) · "Külmale maale" (1896) · "Raudsed käed" (1898) · "Mahtra sõda" (1902)
Tegi riigi majanduses suured ümberkorraldused Uus majanduspoliitika seadis põhirõhu industrialiseerimisele ja raudteede ehitusele 1890. Aastatest kuni 20. Sajandi alguseni arenes Venemaa tööstus muljetavaldavalt Välismaa kapitali ja insvesteeringute jõudmine Venemaale Venemaa valitsejad Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III (1777-1825) (1796-1855) (1818-1881) 1845-1894 Valitses 1801-1825 Valitses 1825-1855 Valitses 1855-1881 Valitses 1881-1894 Täname kuulamast
eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque" (1890), mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja
orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida Et õpingute ajal end ära majandada, andis ta klaveritunde peamiselt jõukate mereväeohvitseride perekondades. Seltskondlikult käis ta sel ajal eriti läbi dr. J.Hurdaga, kes tegeles innukalt rahvaluule kogumisega. J.Hurda entusiasm nakatas ka M.Härmat. Konservatooriumi lõpetas Miina Härma 1890.a. orelierialal.. Alles 1894. aastal, mil toimus viies eesti laulupidu, tuli ta Tartusse ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias . Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha
2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar) 8. Ühiskondlik tegevus:
Nikolai II Aleksandrovitš Romanov (Николай II Александрович; 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 1894–1917. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, misjärel vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlik residents. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918. 2000
maal("Impressioon Tõusev päike") , mis tõi tõelise pöörde kunstajaloos. Alguse sai uus kunstivool impressionism, mis muutis inimeste arusaamu kunsti kujutamise võimalustest. Mõned maalid, mille ta on maalinud: Autoportree.1887. Aed.u.1866. Talvemaastik.u.1868-1869 Thames Westministeri silla juures.1871. Kaputsiinide bulvar Pariisis.1873. Jalutuskäik. Naine päevavarjuga. 1875. Cape Martin. 1883. Mooniväli. U.1887. Roueni katedraal hämarikus. 1894. Roueni katedraal.1893-1894. Rueni katedraal keskpäeval.1894. Roueni katedraal õhtuvalguses. 1894. Claude Monet, "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike"). Claude Monet, "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike"). Maal on dateeritud 1872. aastaga, kuid tõenäoliselt valmis 1873. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile. Maali mõõtmed on 48×63 cm. See on impressionism, mis saigi oma maalikuntsiliigi nimetuse Moneti taiese tõttu.
Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valimisõigust
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lõpetas tegevuse 1906. a revolutsiooni tõttu Lõputunnistuse sai 284 õpilast Kogu aja jooksul õppis koolis 1075 õpilast Hetkel kooli ruumides Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Eesti Kirjameeste Selts 1872-1894 Tartus tegutsenud Eesti rahvusliku liikumise kirjanduslik ja kultuuriline ühing Asutamise mõte Fr.R.Kreutzwaldilt,C.R.Jakobsonilt ja H.Wühnerilt Eeskujuks 1831. a asutaud Soome Kirjanduse Selts I üldkoosolek 8.märts 1873 Tartus 1873 .a 83 liiget, 1879 .a- 384, 1882-1139 ja 1888- 241 liiget Enamik liikmetest kooliõpetajad Tegevusalad: eesti kirjasõna väljaandmine, eesti rahvaluule ja vanavara kogumine,eesti
Vene impeerium 19. sajandil 1. Venemaa valitsejad a) Aleksander I (1801 1825) lubas jätkata vanaema Katariina II poliitikat: liberaalsed reformed b) Nikolai I (1825 1855) tagurlik valitseja, kes püüdis säilitada kehtivat korda: sandarmite korpus venestamine c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani
,, Postimehe" toimetaja K. A. Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnas tutvus ta muusikaandelise teoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga. Vastastikusest kiindumusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslaule. Need tunded kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsasaimaks inspiratsiooniallikaks. Vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga. Aastatel 1892-1894 viibis Haava nii Saksamaal kui Venemaal. Teenistusmure viis Haava 1894. aastal Peterburisse, kus ta leidis ajutist tööd halastajaõena, hiljem oli seltsidaamiks ja koduõpetajaks. On mainitud, et välismaal olles tundis luuletaja üksindust ning kirjutas kodumaast eemal olles mitmeid isamaa-ja kodumaateemalisi luuletusi. Haava jaoks oli kindlasti raske ka lähedaste kaotus, isa ja õe surmale järgnes üsna pea ka ema surm. Seitsme
JULIUS KUPERJANOV K E S O L I J U L I U S KU P E R J A N O V ? Julius Kuperjanov sündis 11.oktoober 1894.aastal Venemaal, Pihkva kubermangis, Ljohhova külas –suri 2. veebruar 1919 Tartus. Ta oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant (Saksa okupatsiooni ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi ülemleitnandiks). JULIUS KUPERJANOV ISIKKLIK ELU Julius Kuperjanov esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa
22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894-1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ning nimetasid Tõnissoni selle peatoimetajaks. 1890-aastal tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis Ago Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga. 1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 - 1. jaanuar 1894) oli saksa füüsik, kes selgitas ja laiendas elektromagnetiline teooria valguses, mis oli ajama poolt Maxwell. He was the first to satisfactorily demonstrate the existence of by building an apparatus to produce and detect or waves. Ta oli esimene rahuldavalt näidata olemasolu elektromagnetiliste lainete poolt hoone seadmed toota ja avastada VHF või UHF raadio lained. Lapsepõlv Hertz sündis Hamburg, Saksamaa, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. His father, Gustav
19. sajandil algas provintside venestamine, mis ebameeldis teistele rahvustele, sest hävis nende kultuuri Venestamisega algasid rahvusliikumised, mille põhieemärk oli lüüa oma vabariigid Rahvusliikus oli ka Eestis. Vene imperaatorid 19.sajandil Pavel 1 (6 november 1796 -- 11 märts 1801) Aleksander 1 (12 märts 1801 -- 19 november 1825) Nikolai 1 (12 detsember 1825 -- 18 veebruar 1855) Aleksander 2 (18 veebruar 1855 -- 1 märts 1881) Aleksaner 3 (1 märts 1881 -- 20 oktoober 1894) Nikolai 2 (20 oktoober 1894 -- 2 märts 1917) Venemaa 19.sajandi lõppus Aitäh tähelepanu eest!
1885. ndal aastal sooritas ta auga küpsuseksamid ning ta lasi ennast panna kirja Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja Viinis Eraelu: 10.juunil 1892 abiellus Sibelius Aino Järnefeldtiga (1871 – 1969). Ta oli naisega abiellus kuni oma surmani ehk siis 65 aastat Ta sai Ainoga kuus tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982). Looming: 1892-2900 töötas Sibelius Muusika Akadeemias õpetajana. Peatselt peale seda anti Sibeliusele riiklik stipendium, et ta saaks täielikult oma loomingule keskenduda. Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas sai määravaks romantiline isamaalisus. Tema loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat.
18601900 :, 1879 1892 1892 1894 ! : 2012
"Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiivse loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1917 20 aastail oli ta oli kompositsiooniõpetaja Berliini konservatooriumis. 1919 24 juhatas ta Viini Riigiooperit. 1933 35 oli Reichsmusikkammer`president ja Hitleri võimu poolt soositud. Richard Strauss
Marta Sillaots Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli. 1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid
2 HAIGUS Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli (tnp Juhan Liivi) tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse "Vari", kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja lootusetu. [3] Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. Siiski jätkas ta intensiivset kirjanduslikku tööd, valmisid näiteks jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar". 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil (skisofreenia ägedaim järk). Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894. aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Tema elu oli äärmiselt vilets, nii et sugulased taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges ta palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust sai tema elu parimaks
vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse ,,Vari" (esialgse pealkirjaga ,,Kui seda metsa ees ei oleks"). Kuid kirjastaja otsimine oli lootusetu. Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. Liiv pöördus Tartust tagasi koju, Alatskivile. Valmisid näiteks jutustused ,,Käkimäe kägu" ja ,,Nõia tütar". 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil. 4 Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894.aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Ta viibis kodutalus, sugulaste, tuttavate juures Alatskivil ja mujal. Ta luges palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust saab selle parim osa. 1896. aasta oli üks viljakamaid, kust
Jossif Stalin KOOSTAJA: Päritolu Haridustee 1888-1894.a. Gori kirikukool 1894-1899.a. Tbilisi vaimulik seminar ( õpingud katkesid) Karjäär 1898.a. liitus sots.dem. liikumisega "Kolmas grupp" 1901-1902.a. VSDTP Tiflisi&Batumi komitee liige 1903 VSDTP lõheneb, Stalinist saab bolsevik 1903-1917 vahistati 7 korda erinevate kuritegude eest Karjäär · 1908 bolsevike ajalehe "Pravda" toimetaja · 1912 saab Lenini soovitusel VSDT(b)P KK liikmeks · 1913-1917- Siberis asumisel · 1917.a.veb
Nietzsche portree. Surm · Edvard Munch suri 23. jaanuaril 1944, veidi rohkem kui kuu aega pärast oma 80. sünnipäeva. · Ta pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, mis hiljem 1963, aastal andis need üle Munchi muuseumile. · Tööd mis ta pärandas olid 1006 maali, 15 391 trükist, 4443 joonistust ja akvarellmaali ja 6 skulptuuri, sisaldades tähtsamaid töid kõigist loomeperioodidest. Karje, 1893 Elutants, 1899-1900 Madonna, 1894-1895 Haige laps, 1885-1887 Vampiir, 1893-1894 Surm haigetoas, 1895 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Edvard_Munch · http://en.wikipedia.org/wiki/Edvard_Munch · www.google.ee
, ( ), . . , , , . . , . , - , . , , , . , , , . . , , . 1875 . .. . ... . 1907 , , , . 20 . "". . , 1904 , - " ", 1854 . 1911 , . 300- , . 23 . . , . " " (1894), " " (1899), " " (1904), " " (1905) , , . - ( - ) ( ) 200- -. - " ", " ", " " " ", "", " , ", "" " "... . -. . : ... 19 - , . 20 . , , , , , , , , . .. "" 7 1893 9- "". -177 , 12 II . 9 , 7 1902 ,
, 24 1844 , C 13 1863 10 " " " " (18701873) " " 6 1876 " " (18801883) " " (1884) " " (1885) " " (1880 1891) " " (1881) (1892) C 1894 1907 C 1898 1899 29 1930 B , 86
Pa -- . p. () (1896). , , . . . , 1895 . . , 1893 , 1895 . ; 1943 . ( ) (1890) . , 1894 40 ( ) . ( « -- Hertzian Waves») , , (1888). 1891 -- . (Vikipeedia 2009) 1895 . -- 1,5 . . 2 1896 . -- . 1898 -- : ( - ) . (Aragul 2009) Kypeccaapec Peepam Mapm Bapuk 11 Kypeccaape 2009
Tal tuli peamiselt hoolitseda ilukirjandusliku osa eest. Sellest ajajärgust pärineb fotodokument Juhan Liivist, mis kujutab saledat, meeldiva näoga noormeest. Ulatuslikuma teosena oli Liivil 1890. a. suvel käsil jutustus ,,Vastu voolu", mille peategelane arglik Joosep kõigist ebaõnnestumistest hoolimata edasi püüab ning loodab kunagi oma eesmärgile jõuda, kuid kahjuks see teos pole säilinud. 1892. a. sündis ,,Vari", mis avalikkuse ette ilmus alles 1894. a. 1892. a. novembris valib Liiv oma varem ilmunud lühijuttudest välja viis: ,,Onupojad", ,,Pahased naabrid", ,,Muldmäe Mats", ,,Algupärane mõte", ja ,,Aias" ning lisaks nendele kirjutab ta viis uut: ,,Esimesed kirjaniku tundmused", ,,"Peipsi peal", ,,Saaniga sõitsin ma sohinal", ,,Ootajad", ,,Igapäevane lugu". Need kümme lugu müüb ta maha kirjastajale 10 rublaga. Teos ilmub 1893. a. ,,Kümne loo" novelle tõlgitaks samal aastal soome ja saksa
Two weeks later on May 8th, the Board of Managers of the Pennsylvania Society of Sons of the Revolution unanimously endorsed the action of the Pennsylvania Society of Colonial Dames. As a result of the resolution, Dr. Edward Brooks, then Superintendent of Public Schools of Philadelphia, directed that Flag Day exercises be held on June 14, 1893 in Independence Square. School children were assembled, each carrying a small Flag, and patriotic songs were sung and addresses delivered. In 1894, the governor of New York directed that on June 14 the Flag be displayed on all public buildings. With BJ Cigrand and Leroy Van Horn as the moving spirits, the Illinois organization, known as the American Flag Day Association, was organized for the purpose of promoting the holding of Flag Day exercises. On June 14th, 1894, under the auspices of this association, the first general public school children's celebration of Flag
õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus
aastapäevaga, asutati tehases muuseum, mille kogusid täiendati Talvepalee laoruumidest toodud esemetega. Aleksander II (1855 1881) ei pakkunud, erinevalt tema eelkäijatest, portselan isiklikku huvi. 19. sajandi 70. aastatel portselani tootmise maht vähenes, säilis üksnes juba Paul I ajal tekkinud komme teha õukonnale lihavõtte- ja jõulupühadeks kingitusi, põhiliselt aga jätkas tehas tööd lossiladude täiendamiseks. Tehase päästis Aleksander III (1881 1894): "Keiserlikule valitsejale oleks meelt mööda, ... kui keiserlikule portselanitehasele loodaks nii tehnilises kui ka kunstilises mõttes kõige paremad tingimused, et ta võiks väärikalt kanda keiserlikku nime ja olla selles tööstusvaldkonnas eeskujuks kõikidele eratootjatele." Viimase Vene keisri Nikolai II valitsemisajal (1894 1917) saavutas tehas, tänu eelmise perioodi tehnilistele uuendustele, tehnilises ja tehnoloogilises mõttes eeskujuliku taseme. Tehase uhkuseks
annaabi.ee 
