Venemaa ja NSVL (0)

Venemaa ja NSVL

Sisepoliitika :

• Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917).
  
• Sisepoliitikat iseloomustab loosung “1 impeerium , 1 valitseja, 1 usk, 1 keel” ehk teisisõnu:
  
  • Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine.
    
  • isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser ( tsaar ) Nikolai II / Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne.
    
  • Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine.
    
  • venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui “rahvaste vangla”. Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%.
    

Majandus:

• Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!).
  
• Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika ; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad).
  
• Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aasta revi-I.
  

Välispoliitika:

• 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853 -1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks.
  
• 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Mandźuuria (Kirde-Hiina) ja Põhja- Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast.
  
• Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni ( 1904 -1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust.
  

1905.a. revolutsioon:

Põhjused:

• Soov laiendada kodanikuvabadusi.
  
• Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.
  
• Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega.
  
• Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.
  
• Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne.
  

Ajend : Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.)

Käik:

• Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.
  
• Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).
  
• Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi-17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel).
  

Revolutsiooni tulemused:

• Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega.
  
• Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917).
  
• Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).
  
• Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.).
  
• Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine.
  

Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda.

REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA VENEMAAL

I Revolutsiooni põhjused:

Sõjajõud, majandus ega poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa alanud I maailmasõda.

• majanduslik laos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg);
  
• sõjaväe revolutsioneerumine (mässumeelsus ja deserteerimine sõjaväes) >Põhjuseks: sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus;
  
• ahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides (kodanlus) tsaarivalitsusega, kuna ei suudeta olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt “pühamees” Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. ( Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916.);
  
• poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur lumpeniseerunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades.
  
• Vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks.
  

II Veebruarirevolutsioon

• 1917 aasta alguses toimusid Petrogradis (sõja algul nim Peterburi nii ümber) ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. Loosungid “ “Maha sõda! Maha isevalitsus!”.
  
• Rev Petrogradis algas näljaste naiste mässuga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle.
  
• 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV) 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski.
  

III Kaksikvõim

• Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid
  
  • Ajutine Valitsus teostas riigivõimu ja
    
  • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni kuni täidetakse nõukogu nõudmisi.
    
• Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolševikud ( enamlased ), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov ( Lenin ). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et nende eestvedamisel toimub Vm-l rev ja Vm väljub sõjast.
  
• Venemaast saab ajutuselt kõige demokraatlikum riik, sest lubatakse kõik demokraatlikud vabadused, poliitiline amnestia, usuvabadus . Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted ehk töötaks välja konstitutsiooni .
  
• AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi:
  
  • ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust (vaid ajutised abinõud)
    
  • tagada toiduainetega varustamist - sügisel linnades nälg
    
  • maaküsimust ei lahendatud (talupojad lootsid saada maad)
    
  • ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näites sai autonoomia)
    
  • jätkati sõda
    
• AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917 toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet.
  
• Bolševikud, kelle populaarsus oli TSN- ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust.
  

IV Nõukogude võimu esimesed kuud

natsionaliseeriti suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted

maa jagamine vastavalt maadekreedile:

• sööjate arvu järgi või
  
• hobuste arvu järgi
  

tühistati sise- ja välisvõlad

ühtlustati pensionid, töötasud

kiriku maad natsionaliseeriti > kirik pani enamlased kirikuvande alla

tunnustati rahvaste enesemääramisõigust

• tunnustati nende alede iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud
  
• hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada
  

olulisem samm oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustada enda võimu. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Vm jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (Novembrirev Sxm-l).

Teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasatakse valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis toimus esseeride mäss, mis suruti maha.

Teiste parteide survel kutsuti kokku Asutav Kogu, kuid kuna enamlased ei saavutanud seal enamust , siis Lenini käsul saadeti laiali.

V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920

intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (N: revi mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks).

Sõdivad pooled:

Punased
Valged
bolševikud
monarhistid
töölised (15%)
kodanlus
talupojad (kehviktalupojad) 85%
sotsialistlikud parteid (esseerid, menševikud)
ääremaade, kel eesmärgiks iseseisvus ( ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad)
Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa ja tsehhide -slovakkide ülejooksikute korpus. Välisriigid sõjaliselt osalesid vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest:

kartsid maailmarevolutsiooni levikut

soovisid Vm-l enamlaste kukutamist ning Vm taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega)

• Sõjategevus toimus suurel territooriumil ja vahelduva eduga.
  
• manööversõda - liiguti raudteedel, veeteedel, ratsaarmeed, mõlemapoolne partisanivõitlus
  
• Punaste käes oli Kesk-Vm tööstuspiirkonnad > eeliseks tööstus, miinuseks kütuse ja toidu puudus
  
• Enamlased rakendasid sõjakommunismi poliitikat
  
• mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõda)
  
• Võitsid enamlased
  

NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

I Kodusõja tagajärjed:

Kodusõjas saavutasid võidu ja võimule jäid punased e bolševikud ( kommunistid )

Tohutud inimkaotused (koos I ms-ga hukkus 20 miljonit inimest; sh 1917-1923 13 miljonit)

Majanduslik kaos :

• tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele
  
• 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg:
  
  • nälga suri ca 4 miljonit inimest
    
  • rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest
    
  • näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad
    
  • talurahvamässud Tambovis ja Voronežis (ca 50 000 mässajat); suruti maha
    

II Uus majanduspoliitika NEP ( novaja ekonomitšeskaja politika) 1921-1927/28

• Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism)
  
• talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada
  
• taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid)
  
• kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)
  
• väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)
  
• rahareform (uus raha - tšervoonets - seoti kullastandardiga) lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks
  

NB! Riik säilitas kontrolli ja reguleeriva osa majanduses
III Sisepoliitilised reformid
Reformid majanduses nõudsid reforme ka sisepoliitikas:

Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaaži ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid bolševike võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents , endine aristokraatia ja kodanlus)

• julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks.
  
• laiendati konsentratsioonilaagrite võrku, kus 1920´aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi
  
• Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud )
  

sõjaväereform

• Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni.
  
• loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noormehed .
  
• kujundati välja kodusõja ajal tekkinud rahvusväeosad (N: Gruusia , Valgevene jne)
  

NSVL-i (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) moodustamine 30.12.1922

• tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidžaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariike sai 15)
  
• NSVL-i tekkimise eelduseks olid:
  
  • vabariikides oli kehtestatud ühetaoline riiklik-poliitiline süsteem (võimul kommunistid, varade riigistamine jne);
    
  • Kodusõja-aegsed koostöökogemused;
    
  • vajadus majandusliku koostöö järele (vabariigid olid välispoliitilises isolatsioonis, sest Euroopa riigid e Lääs kommunismi kartuses keeldus koostööst)
    

• Ühinemise initsiatiiv tuli Venemaalt ja algselt oli ühinemisel kaks võimalust:
  
• riikide liit - ühtse tsentraliseeritud riigi valitsemisel on võrdsed õigused ja võimalused kõigil vabariikidel (Lenini plaan, mis teostus 1922)
  

liitriik - vabariigid ühendatakse/liidetakse Venemaaga ja tekib suur tsentraliseeritud riik, mis on allutatud Venemaale ja mida juhitakse Moskvast (Stalini plaan, mis esialgu jäeti kõrvale, kuid kui Stalin tuli võimule, siis viis ta oma plaani ellu. Vormiliselt säilitati riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast).
III NSVL Stalini ajal (Stalini kommunistlik diktatuur) kuni II maailmasõjani
Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidrirolli pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Džugašvili) ja Lev Trotski (Bronštein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialism ühel maal, mis tähendas nepi poliitika lõpetamine, minna mööda kapitalistlikest maadest , ajutiselt maailmarevolutsiooni ideest loobutakse
Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned:
A) Majanduses:

majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele  Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida

alustati industrialiseerimist (raskemasinaehituse väljaarendamine) 1927, eelkõige rasketööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt: põllumajandusest, kergetööstusest

kehtestati plaanimajandus : majandust hakati planeerima viisaaastakute kaupa. Plaani elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda.

talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (1929): see polnud kooskülas ei rahva huvide ega riigi majanuslike võimalustega

toiduainete ja esmatarbekaupade defitsiidi tõttu mindi üle kaardisüsteemile

sõjavägi oli allutatud parteile. Alustati Punaarmee moderniseerimisega: tanki-, laeva-, lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine.
B) Ühiskonnas:

lubatud oli ainult üks partei - ÜK(b)P (Ülevenemaaline Kommunistlik (bolševike) Partei)

ebasoovitava elemendi (Stalini võimalike rivaalide) väljaheitmine parteist: Lev trotski, Nikolai Buhharin, Lev Kamenev, Grigori Zinovjev

Stalini isikukultuse kujunemine seoses tema 50. sünnipäevaga.

administratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine, mida iseloomustasid:
Kujunes hierarhiline alluvuspüramiid, ametnike arv suurenes aga samas haridustase langes. Need inimesed olid võimelised ainult käske täitma, mitte ise mõtlema. Neilt oodati jäägitut ustavust kõrgemale juhtkonnale.

terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes (näited):
mittevene rahvad , rahvuslik eliit ja intelligents, partei- ja riigitegelased

määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest

Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon .
C) Kultuuris:

• sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine;
  
• riikliku ideoloogia propaganda
  
• ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse “riigi edusamme ” ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud.
  
• haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi , Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti.
  
• suurvene šovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine)
  
• ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat “Usk on oopium rahvale!”)
  

IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´
NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus.
1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks :

• Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis.
  
• reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:
  
  • sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia , Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga.
    
  • neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga.
    

1930´aastatel:

• 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale
  
• 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu
  
• Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga:
  
• alustati Punaarmee moderniseerimist;
  
• NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat.
  
• 1939 sai uueks välisministriks Vjtšeslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas:
  
• NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt)
  
• NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega )