DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Sotsialismileer ja kolmas maailm

a. katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a. toimus piiril tulevahetus. Hiina-meelsed olid teistest sotsmaadest Albaania ja teatud määral ka Rumeenia, kes küll püüdis mõlemaga hästi läbi saada. Nende konfliktide ja erimeelsuste pärast hakati Moskvas omade ja pool-omade vahel vahet tegema. Nimelt võeti kasutusele termin: sotsialistlik sõprusühendus, kuhu ei kuulunud Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania. 4. sotsialistlik orientatsioon - 1960-aastate teisel poolel toimus Moskva-meelsed riigipöörded paljudes Aafrika riikides, kuid neid ei olnud Moskva sotsialistlikeks riikideks nimetama valmis - liiga mahajäänud. Siin räägiti sotsialistlikust orientatsioonist ( Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Rohuneemesaared, Angola, Madagaskar, Afganistan). 5. sotsialismileeri blokid VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) - 1949 - kuulusid Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja alates 1968

Ajalugu

10

doc

II MAAILMA LÄHIAJALUGU

* Saksamaa kaotas oma kolooniad * Saksamaal ei tohtinud olla raskerelvastust, allveelaevu ega õhuväge * Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele * Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone * Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks. DIKTATUURID EUROOPAS Et Esimesele maailmasõjale ei järgnenud kohest poliitilist ja majanduslikku heaolu, pettuti mitmel pool demokraatias. Seda võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa mitmed sõjajärgsed tegurid: Uute, kergemini suunatavate ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse ellu, uued suured valijate rühmad. Pettumine Versailles' süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused, mis lubati heastada Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kommunistid paiskasid sõjas kannatanud

Ajalugu

23

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

29* Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. 30* Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. 46* Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. 47* Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: 31* RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu.

Ajalugu

19

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

o Pandi kinni väiksemad pangad. o Põllumajandus ­ riik maksis põllumehel hüvitist sellisel juhul kui saak hävis. o Tööstuses- hädaabi tööd (raudteede rajamine jms) o Sotsiaalhoolekandes (pensionid, töötu abiraha) Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel ­ USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks) ● 20saj algus kogu maailm jaotatud Euroopa riikide mõjusfäärideks Koloniaalimpeeriumite teke ● Pool maailma rahvast elas koloniaal voi poolkoloniaalseted maades (nt Inglismaal elas 7korda vahem inimesi, kui Inglismaa kolooniates) ● Suurimad kolooniad Inglismaal ja Prantsusmaal ● 90% Aafrikast Euroopa riikide käes ● Inglise-Buuri sõda 1899-1902 toi Briti impeeriumile halva maine, raskekuulipilduja

12. klassi ajalugu

92

docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria

Ajalugu

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler. Parteil oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA ehk pruunsärklased. ADOLF HITLER (1889-1945) ● Algselt Saksamaal üsna tundmatu ● 1923.üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu Mein Kampf (Minu võitlus) ● Raamatus esitas eesmärgi: 1. Versailles lepingute tühistamine 2. Demokraatia, juutlus, kommunismi kõrvaldamine Hitleri võimuletulek ● 1932.aasta Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse. ● 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. KP keelustati ja kuulutati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte. VÕIMU KINDLUSTAMINE ● Keelustati kõik parteid peale NSDAP. ● Alustati võimu vastaste eraldamist ühiskonnast.

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine: >oli muutunud mahajäänud riigiks, kuid Euroopa jaoks kasulik, perspektiivikas ala (suur turg) >sisetülid, bokserite ülestõus: (1899-1901) võideldi välismaise, läänepärasuse vastu =>eurooplaste ühendatud sõja- jõud surusid ülestõusu maha => Euroopa riigid ja Jaapan jagasid Hiina oma mõjusfäärideks 2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1  >19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru

Ajalugu

Kommentaarid (0)