DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL (0)

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL
2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel – Laar I, lk.74-99
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused.
Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL -i näitel. Demokraatlikud
riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja
diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23.
MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA
1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) – eriti Versailles ’ ja Saint Germaini rahulepingud , aga ka Trianoni rahu
2) Venemaast lahku löönud uued riigid
3) Osmani impeeriumi jagamine
4) Iirimaa iseseisvumine
1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis parlamentarismi ja sellest sugenes usk, et sõda on üle kasvanud võitluseks demokraatia eest. On igati põhjust väita, et I maailmasõda vabastas rahvad . Seda kinnitavad omakorda põhjalikud sotsiaalsed muutused – eriti tähtis oli, et traditsioonilise aristokraatia arvel kasvas keskklassi mõju, tekkis võimalus läbi viia agraarreforme ja parandada talupoegade olukorda, tugevnes töölisklassi ja ametiühinguliikumise poliitiline roll ning peale kõige muu emantsipeerusid ja said valimisõiguse naised
I DIKTATUURIDE KUJUNEMISE PÕHJUSED
1. Esimese maailmasõja mõju sõdivate riikide ühiskonnale ja majandusele

• inimkaotused ja nende mõju – massilised tapatalgud, Suur sõda kui õuduste kehastaja
  
• Tööstuse reorganiseerimine sõja tarbeks – napib igapäevaseid tarbekaupu, riikide ressursid ammendusid, majandus laostus
  
• Sõjalaenud ja maksukoormuse kasv
  
• Riigi osatähtsuse kasv majanduselu korraldamises
  
• Töölisklassi osatähtsuse kasv
  
• Naiste tööjõu kasutamine
  
• Inimeste elujärje halvenemine
  
• Kadunud põlvkond
  

Sõda oli katalüsaatoriks revolutsioonile. Sõjalisest lüüasaamisest ja laosest alguse saanud kolme impeeriumi kokkuvarisemine muutis Euroopa riikide süsteemi põhjalikult teiseks

2. Maailmasõja järgsete kriiside aluseks on demokraatia ja diktatuuri vastandlikkus

• Vene revolutsioon ja enamlik diktatuur lasevad näha tühisena ohtudel, mis tulevad fašistlikest riikidest. 1919.a. moodustati Moskvas Komintern , milles eesmärk oli maailmarevolutsioon , kommunistlike riigipöörete teostamine teistes Euroopa riikides.
  
• Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida
  
• Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine
  
• Pettumine rahulepingutes
  
• Uued konfliktid – ülemaailmne majanduskriis
  
• Riigisisene võimuvõitlus tõi kaasa pettumise demokraatlikus riigikorralduses, igatsuse „kõva käe” valitsuse järele
  

II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL
Ideoloogia – kommunism ( marksism -leninism), mis seab esiplaanile klassi.
1. 1917. aasta Venemaal
1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal?

• Sõjalised kaotused, mis ei tulenenud mitte sõdurite kehvast võitlusest, vaid väejuhtide saamatusest, kehvast relvastusest ja halvast organiseeritusest armees
  
• 1915.a. otsustas tsaar asuda ise vägede etteotsa ja võttis endale ülemjuhataja ameti. Tulemuseks oli , et tsaarile kandus isiklik vastutus järgnevate kaotuste eest
  
• Rasputini lähedus tsaarinnale, õõnestas tsaarivõimu autoriteeti ja andis alust kuulujuttudele
  
• Sõja tõttu tekkisid raskused linnade varustamisel toiduainetega, puudus oli tööjõust maal ja tarbekaupadest. Osa vabrikuid ei suutnud toorme puudumise tõttu tootmist jätkata
  
• Äärmusliikumiste tõus, töölisliikumise tõus
  
• Rahvusluse tõus, võimalus moodustada rahvusväeosi
  

2. Olulisemad sündmused kevadel 1917:
Veebruarirevolutsioon - 27. veebruar Petrogradis, võim läheb Ajutise Valitsuse kätte, paralleelselt sellega kujunevad nõukogud – Petrogradi Nõukogu.
3. märts – tsaar Nikolai II loobub troonist
aprill – Šveitsist pagendusest tuleb tagasi Lenin ja hakkab võimu nõukogudes bolševike kätte koondama
3. Ajutise Valitsuse poliitika (ebaõnnestumise põhjused)

• lubab jätkata sõda
  
• amnestia nii poliitvangidele kui kriminaalidele
  
• jagavad võimu nõukogudega
  
• jätavad maaküsimuse lahendamata – et seda võib otsustada alles Asutav Kogu
  
• suutmatus toime tulla rahutustega riigis – enamlaste propaganda sõja vastu, deserteerumine, Paremalt poolt Kornilovi juhitud sõjaväe mäss
  
• ääralade separatistlikud meeleolud (Soome, Poola, Baltimaad)
  

4. Enamlaste tugevuse põhjused

• väike, tsentraliseeritud juhtimisega partei
  
• oma sõjajõud – Punakaart
  
• kasutasid ära üldist rahulolematust sõjaga
  
• Propaganda - Rahu, leiba, maad! Kogu võim nõukogudele!
  
• Saksa keisririigi rahaline toetus
  

Sündmused 1917.a. sügisel:
Oktoobrirevolutsioon 25. oktoober 1917.a. Petrogradis – Ajutine Valitsus ( Kerenski ) kukutati , võim bolševike käes – V.I. Lenin (Uljanov)
II ülevenemaaline nõukogude kongress – kuulutati välja nõukogude võim, moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu (RKN), rahudekreet, maadekreet.

5. Diktatuuri kujundamine

5.1. Proletariaadi diktatuuri teostamine:

• Kontrrevolutsiooni vastu võitlemiseks moodustati Tšeka (Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon ), eesotsa F.Dzeržinski.
  
• ajakirjandusvabaduse piiramine
  
• kirik lahutati riigist ja kool kirikust,
  
• loodi uued revolutsioonilised kohtud
  
• politsei asemele miilits .
  
• 1917. a. nov.- dets. Asutava Kogu valimised - AK olnud kogu rev. liikumise põhinõudmine. Nüüd kui bolševikud võimul, siis oleks AK olnud neile ohtlik ja takistav. 6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lastud ja RKN saatis dekreediga AK laiali.
  

5.2. Kodusõda 1918-1922

Sõjakommunismi poliitika – loobumine kaubalis-rahalistest suhetest. Viidi sisse klassipajuk. võimalust mööda püüti minna toiduainete ja tarbekaupade tasuta jaotamisele. Toitlusdiktatuuri - s.o. toiduainete riigile andmise kohustus. Viljaga kauplemine keelati. Seda teostasid kehvikute komiteed , töölistest moodustatud relvastatud töölissalgad, toitlusarmee ja osalt regulaararmee. Tööstuses edenes punakaartlik rünnak kapitalile. Riigistati ka kesk- ja väikeettevõtted.
5.3. Üleminek uuele majanduspoliitikale 1921-1927 - nep
VK(b)P 10. kongress – nep. Otsus uuest majanduspoliitikast ei olnud ainult majanduslik, vaid ka põhimõtteline poliitiline küsimus. Selles nähti taandumist sotsialismi põhimõtetest,
Põhimõte - turusuhete lubamine .

• talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati normeeritud toitlusmaksuga, ülejääke võis turustada
  
• lubati kooperatiivid nii põllumajanduses kui tööstuses
  
• väliskapitalile kontsessioonide andmine ja segaettevõtete loomine
  
• Riik säilitas oma juhtiva osa ja kontrolli - seda teostas 1920.a. loodud Töö- ja Kaitsenõukogu Lenini juhtimisel.
  
• 1922-24 - rahareform . Lasti käibele tšervoonets, mis oli kulla alusel.
  

5.4. 30.detsembril 1922.a. moodustati NSVL
5.5. Võimuvõitlus Poliitbüroos - Stalin -Trotski
Stalini 50 sünnipäev 1929.a. 21.detsembril - süvenes isikukultus (Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878.)
5.6. Kollektiviseerimine ja industrialiseerimine – alates 1928.a.
Kollektiviseerimine e. kolhooside loomine alates 1929.a. ja kulakute küüditamine . Tagajärg 1932-1933.a. näljahäda.
Industrialiseerimine – eesmärk rasketööstuse, eriti sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse arendamine viisaastakute kaupa. Esimene viisaastak 1928-1932.
5.7. 30.aastate terror – Suur terror
1922.a. oli kaotatud Erakorraline Komisjon (Tšekaa) ja tema funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomissariaadile ( NKVD ). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem – GULAG .
1934.a. 1.detsembril Kirovi tapmine - see vallandab massiterrori. Algab kiirendatud korras kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne karistusmäär riikliku kuritegevuse eest tõstetakse 25 aastale. Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega. RK Nõukogu esimehe Molotovi ettepanekul lihtsustati kohtupidamist veelgi - süüdimõistmine nimekirjade kaupa.

DEMOKRAATIA KRIIS EUROOPAS 20-AASTATEL – TINGITUD MAJANDUSKRIISIST

1918. a järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks sellistes riikides nagu Itaalia, Saksamaa ja Austria /---/ Demokraatia on keerukas valitsemisvorm . Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides olid demokraatlikud süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval ei olnud eelnevat demokraatiakogemust. Demokraatiad , mis tundusid täiuslikena paberil - näiteks Weimari vabariik - tõid endaga sageli kaasa nii palju erinevaid parlamendiparteisid, et stabiilse valitsuse moodustamine osutus võimatuks ja koalitsioonide moodustamine vältimatuks. Võimulpüsimise nimel vältis valitsus vaidlusküsimusi sootuks, ehkki need ootasid lahendusi. Palju lihtsam oli uskuda Hitlerit või Mussolinit, kes lubasid just seda, millest kõik puudust tundsid - tegutsemist .
Jack B. Watson . Success in 20th century world affairs. London: 1997. p. 68.

• Sõjajärgne inflatsioon , eriti suur Saksamaal ja Itaalias
  
• Itaalias kaubandus ja tööstus tasakaalust väljas – tööstustoodangu kasv oli nii otseselt sõja vajadustest sõltuv, et sõjajärgne siseturu nõudlus ei suutnud seda endisel tasemel hoida
  
• Tööpuuduse kasv, eriti demobiliseeritute arvel
  
• Suure osa keskklassi vaesumine, mis muutus seetõttu radikaalseks ja sõjakaks
  
• Äärmusliikumiste teke, eriti Saksamaal ja Itaalias
  

II 1. DIKTATUURI KUJUNEMINE ITAALIAS

Ideoloogia – fašism, mis seab esiplaanile rahvuse.

1919.a. - moodustati esimene võitlusliit (fascio di combattimento).
1921.a. kujunes liikumisest partei - Rahvuslik Fašistlik Partei (Partito Nazionale Fascista), eesotsas juht (duce) Mussolini . Programmis põhirõhk rahvusel - see vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele. Üksikindiviid ja klass on osa rahvusest, mööduvad nähtused, rahvus kõikehõlmav, püsiv ja jääv.
1922- marss Rooma - Mussolini tuleb võimule
1924 – Matteotti kriis
1925-1927 diktatuuri loomine
1925.a. eemaldati valitsusest kõik mittefašistid, laiendati valitsusjuhi õigusi, kes hakkas vastutama üksnes kuninga ees. Kehtestati erakorralised seadused.
- suleti opos. ajalehed, seati sisse tsensuur
- keelati kõik parteid peale fašistliku 1926
- Mussolini saab õiguse välja anda dekreete 1926
- valitud linnapead asendatakse määratud ametnikega
- keelati streigid
- režiimivastastel keelati riigist lahkuda - piiridel erivalve
- loodi Riigi Julgeoleku Erakorraline Tribunal
- asutati poliitiline politsei OVRA (Opera Vigilanza Repressione Antifascismo)
- Riigi majanduse juhtimises loodi korporatiivne süsteem

II 2. Diktatuuri kujunemine Saksamaal

Ideoloogia – natsionaalsotsialism, sead esiplaanile rassi

1. Weimari vabariik Saksamaal – miks Weimari vabariik ebaõnnestub?

9. november 1918 – novembrirevolutsioon – keiser kukutatakse, võimule sotsialistid.
Parlamentaarne föderatiivriik, Riigipäev, kantsler, president . Presidendi volitused – nimetada ametisse kantsler, kuulutada välja erakorraline olukord.
1919 – loodi NSDAP - on tähtsusetu partei Baieris
1923 – Ruhri kriis - hüperinflatsioon
1923 – õlleputš – Hitleri esimene katse võimu võtta. 1924 Hitler kirjutab Mein Kampf ’i
1924 – Dawes ’i plaan

2. Suur Depressioon – mõju Saksamaale

3. Hitleri tulek võimule – Riigipäeva valimised 1930-1932

4. Diktatuuri kujunemine
1) Võimu ülevõtmine 1933-1934 ehk valitsemine konstitutsiooni alusel
30.jaanuaril 1933.a. tegi president Paul von Hindenburg Hitlerile ülesandeks moodustada valitsus. Esialgu valitseb konstitutsiooni raames
Riigipäeva erakorralised valimised 5.märtsil 1933.a., valimiskampaania käigus süüdati Riigipäevahoone – süüdistati kommuniste.
Uus Riigipäev kinnitas valitsusele erakorralised volitused. Sellega lõppes Weimari vabariigi konstitutsiooni kehtivus. Vastu hääletasid sotsiaaldemokraadid - keelati juunis.

• Juulis keelati kõik parteid peale NSDAP - kehtestus ühe partei diktatuur. Pärast 1933.a. oli Hitleril vähem aega tegelda parteiga - määras oma asetäitjaks parteis Rudolf Hessi .
  
• religioon allutati riigi kontrollile - nii katoliiklus kui protestantism , mõlema kirikuga suhted halvad.
  
• "pikkade nugade öö" 30.juunil 1934.a. - hävitati E.Röhm ja rünnakrühmad (Sturmabteilung - SA).
  
• 1934.a. augustis suri president Hindenburg - Hitler ühendas kabinetidekreediga presidendi ja kantsleri ametikohad
  
• politseiriigi kujundamine (repressiivaparaadi väljaehitamine) – SS, SD, Gestapo , koonduslaagrid
  
• kogu massikommunikatsioon ja meedia allutati propagandaministeeriumile, mida juhtis Goebbels . Koostati keelatud raamatute nimekirju
  
• Nürnbergi seadused 1935.a.
  
• 1933.a. hävitati ametiühingud ja asendati Saksa Töörindega
  
• 9.november 1938 kristallöö
  
• Suurenes riigi sekkumine majandusse. Majandust juhtis Hermann Göring - määrati 1938.a. neljaaastakuplaani ülemaks. Loodi Saksa Majanduse Peanõukogu ja hulk erinevaid majandusega tegelevaid ministeeriume.1936.a. loodi relvastusministeerium. Riik paigutas raha sõjatööstusesse - s.t. tellis ettevõtetelt toodangut. Kaasnes majandustegevuse elavdamine ja tööpuuduse vähenemine, kuid samal ajal kasvas ka riigivõlg. Näitab seda, et majanduselu aktiviseerumine oli vaid ajutise iseloomuga .
  

III DEMOKRAATIAD 1920. AASTATEL

USA ja Prantsusmaa jaoks I maailmasõja-järgne periood väga positiivne.
Inglismaal pikk ja vinduv majanduskriis, ka rahvuslik enesehinnang pole enam endine
USAs - 20-aastate suur buum (the great boom of the 1920-s) ehk prosperity ajajärk. Sõda põhjustas USA muutumise maailma juhtivaks riigiks:

• rahandusliku seisundi muutumine - kui enne sõda USA Euroopale võlgu, siis pärast vastupidi. Maailma finantskeskuse kandumine USA-sse,
  
• tööstustoodangu kasv 20%. Oli maailmas juhtkohal terase (40% maailma toodangust)- ja naftatootmises (60%) ning autotööstuses ( 85%).
  

Prantsusmaal - majanduses- kiire areng, kujunemine põllumajandusmaast tööstusriigiks: traditsiooniliste moekaupade tööstus ja uued tööstusharud: autod, keemia, masinaehitus , ehitustööstus. Põhimõtteline muutus kapitalivoogudes: mitte enam maalt välja, vaid investeeriti kodumaal või kasutati asumaadest tooraine hankimiseks. Ehitustööstuse arengut soodustas vajadus taastada 10 sõjas kannatanud departemangu. Saadi tagasi Alsace ja Lorraine - Prantsusmaa tõusis rauamaagi hanke poolest esikohale Euroopas
Suurbritannia kaotas I ms järel juhtriigi positsioon:
- Võlg USA-le ja seega rahamaailmas kaotatud liidripositsioon,
turu kahanemine kuna sõja ajal olid selle hõivanud USA, Kanada ja India; ekspordi osa maailma ekspordis kahanes 1913.a. 31%-lt 1937.a. 21%-le.
- tööstusettevõtetes vananenud tehnika, kuna siin oli tööstuspööre alanud kõige varem,
- kriis söetööstuses - üleminek moodsatele elektrijaamadele,
- kõrge tööpuudus ja kaevurite streigid.
Sisepoliitikas: 1918.a. valimisreform, laienes valijate hulk ja seda just Tööerakondlaste toetajate arvel. 1924.a. võimule esimene tööerakondlik valitsus
- 1926.a. Inglismaa ajaloo esimene ja viimane üldstreik - eesmärgiks toetada kaevureid. Kestis 9 päeva ja haaras 4 miljonit inimest. Lõppes kaotusega, kuna katkestati enne eesmärgi saavutamist.

III 1929.a. börsikrahh ja majanduskriis

Kriisi põhjused:
- ületootmine
- võlgu tarbimine
- börsi ülekuumenemine
- rikkuste ebaühtlane jaotumine
Wall Street ’i börsikrahh - 24. oktoober 1929 Must neljapäev; 29. oktoober Must teisipäev
Suur Depressioon – majandusseisak, surnud ring: tarbija ei saa osta, tootja ei saa müüa, töötus kasvab, ettevõtted ja farmid pankrotistuvad, pangad pankrotistuvad.
Keinsianism – John Maynard Keynes – stimuleerida tarbimist, et saaks uuesti toota. Selleks lubatavad inflatsioon ja defitsiitne eelarve.
III 2. F.D. Roosevelt - Uus kurss e. New Deal - demokraatide reformipoliitika.
100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid esialgu riigil sekkuda majandusellu kriisi ületamiseks, edaspidi kriiside vältimiseks ja pehmendamiseks.
- lõpetati keeluseadus
- dollar devalveeriti
- kehtestati kontroll panganduse üle. Keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Osa maksujõuetuid panku suleti, osale anti riigi poolt toetust.
- põllumajanduses farmeritele subsiidiumid toodangu vähendamise eest – AAA (vt, Fj. lk.126)
- riiklike hädaabitööde korraldamine - et vähendada töötust teede, sildade, tammide jm. ehitamine.
- nn ausa konkurentsi koodeks - korrastati ettevõtjate-vahelist konkurentsi; reguleeriti töövõtjate- ja tööandjate vahelisi suhteid, ametühinguid said seadusliku aluse oma liikmete töötingimuste eest kauplemiseks.
- CCC (Civilian Conservation Corps ), noortele meestele 6-kuused töölaagrid maal väikese palga eest (30$ kuus, millest 25$ tuli saata koju perekonnale ), toit, riietus ja peavari. Aastaks 1940 olid ealt läbi käinud 2,5 miljonit meest.
- sotsiaaltagatiste suurendamine - vanaduspension, töötu abiraha

III 3. Kuidas demokraatlikud riigid kriisiga toime tulid?

- Skandinaaviamaad, eriti Rootsi ja Taani, kasutasid rasketest aegadest üle saamiseks konsensuspoliitikat
- Nii Inglismaal kui Prantsusmaal raha devalveeriti ja loobuti kullastandardist
- Inglismaal oli poliitilisi segadusi, kuid need ei väljunud parlamentaarsest kontekstist, piirdudes kaheparteisüsteemi asendamisega rahvusliku valitsusega. 1929.a. oli võimul Tööerakond. Kriisi ületamiseks sõlmis liidu konservatiividega ja moodustati rahvusliku ühtsuse valitsus.
- Prantsusmaal 1934-35 terav poliitiline kriis – parempoolsed fašistlikud organisatsioonid (Croix-de Feu, Action Française). Demokraatia õnnestus säilitada, võttes appi laiapõhjalised koalitsioonid (Rahvarinne)
Enamikus Euroopa riikides tulid võimule autoritaarsed diktatuurid .
Miks säilis demokraatia paljudes Lääne-Euroopa riikides?
1. Vabaduse ja võrdsuse printsiibil põhinevad inimõigused olid omased mitte ainult poliitilisele süsteemile, vaid ka ühiskonna teistele alasüsteemidele, nt. perekonnale ja töösuhetele. Inimesi igapäevaelus ümbritsevad liberaalsed hoiakud välistasid võimu koondumise ühe isiku kätte (Führerprinzip).
2. "Rahvusküsimus" ei olnud nendes maades aktuaalne . Rahvad ja riigid kattusid ning eraldumist taotlevaid rahvusvähemusi oli vähe.
3. Töölisliikumine oli inkorporeeritud poliitilisse süsteemi. Sotsialistidesse suhtuti kui tõelistesse poliitikutesse ning seetõttu oli ka nende ideoloogia vähem revolutsiooniline kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Kodanlusel puudus vajadus tugeva liidri järele, et kaitsta endid "punase hädaohu" eest.
4. Sellised demokraatia eeldused nagu ulatuslik keskklass, ühiskondlik kokkukuuluvus ja feodaalsete privileegide puudumine iseloomustasid neid maid tunduvalt rohkem kui Kesk- ja Ida-Euroopat.
Intervjuu . (Zsolt Enyedi, PhD. Kesk-Euroopa Ülikool, Budapest. Tartu, 22.08.99.)
Miks kehtestus paljudes riikide majanduskriisi mõjul autoritaarne diktatuur?
- I maailmasõja-järgsetes uutes riikides poliitiline ebastabiilsus – palju väikseid erakondi, koalitsioonivalitsused
- etnilised pinged (Poola, Leedu, Balkanimaad)
- majandusraskused
- kohanematus sõjajärgse olukorraga, identiteedi kaotamine (näit. Austria, Ungari)
- võimalus kriis ületada täitevvõimu rolli suurendamisega, võimalus teha kiireid ja radikaalseid otsuseid
- võimalus elavdada majandust riigi sekkumise läbi.
II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURI VASTASSEIS PÄRAST II MAAILMASÕDA (KUNI 1950). LAAR II, LK.6-23

2.1. Poliitiline kaart. Teise maailmasõja tagajärjed Euroopas.
1. Olukord II maailmasõja järel (Laar lk.6, Fjodorov lk.35-38, 40, 44-47)
Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas II MS kõik senised. Üldse mobiliseeriti 110 milj. inimest, kellest 27 milj. sai surma. Üldse hukkus (koos tsiviilelanikega) 50-55 milj. inimest. Kõige suuremad kaotused NSVL-l - 20 milj. ja Saksamaal - 13,6 milj.
Et vältida edaspidi taoliste kataklüsmide võimalikkust, alustati juba sõja ajal rahvusvahelise koostöö viimisega uuele tasandile:
24. oktoober 1945 jõustus ÜRO põhikiri (välja töötatud aprill-juuni1 945 San Francisco konverentsil ) - alla kirjutasid 51 riiki. – asukoht NY
1948 ÜRO inimõiguste deklaratsioon (Fj. lk.47)
rahvusvahelise majanduskoostöö edendamiseks ja sõjajärgse kriisi vältimiseks peeti 1944.a. Bretton-Woodsis Ühinenud Rahvaste rahandusalane konverents , kus pandi alus maailma uuele majanduskorraldusele, mis tugines kindlatele valuutavahetuskurssidele ilma kullastandardi taaskehtestamiseta. (Bretton-Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile, s.t. et kullale kehtestati kindel hind dollarites ja teistel valuutadel oli kindel hind dollarites. Seeläbi muutus dollar maailmarahaks. BW süsteemi tagamiseks moodustati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank (IBRD). NSVL sellega ei ühinenud.1960-aastatel hakkas BW süsteem kõikuma. Põhjused: kulla turuhind tõusis üle ametliku hinna, Vietnami sõja tõttu vähenesid USA kullavarud, de Gaulle’i ebasõbralik tegevus - vahetas USA dollareid regulaarselt kulla vastu, et panna alus tugevale frangile. - 1971 .a. lõpetati dollari konverteerimine kullaks ja dollar lasti ujuma - BW süsteemi lõpp)
2. Sõja lõpetamine
2.1. Pariisi rahukonverents – rahulepingud Saksamaa Euroopa liitlastega
Potsdami konverentsi (suvi 1945) otsuste kohaselt moodustati välisministrite nõukogu, mis koostas rahulepingute projektid Saksamaa Euroopa liitlastega. Lepingud olid valminud lõplikult Pariisi rahukonverentsil 1946 (võttis osa 21 riiki) ja kirjutati alla 10.veebruaril 1947 Pariisi rahulepingud.
Territoriaalse muutused Euroopas (vt. Laar lk.6, Fjodorov lk.38)

• Rumeenia - taastati 1940.a. piir, ilma Bessaraabia ja Põhja-Bukoviinata, kuid sai Ungarilt tagasi Transilvaania
  
• Bulgaaria jäi 1938.a. piiridesse
  
• Ungari 1938.a. piiridesse, kuid osa territooriume Tšehhoslovakkiale, samas võeti Tšehhoslovakkialt Taga-Karpaatia Ukraina ja selle sai NSVL
  
• Soome - Talvesõja-järgsed piirid ja lisaks NSVL-le veele Petsamo piirkond ja Hanko asemel Porkkala. Kuid Soome oli ainus kaotaja, keda võitjad ei okupeerinud.
  
• Itaalia - Aadria mere saared ja osa Veneetsia alasid Jugoslaaviale, Dodekaneesid Kreekale , piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa)
  

Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone, suurimad Itaalial.
2.2. Potsdami konverents
2.2.1. Austriat ei käsitletud kui Saksamaa liitlast, vaid kui Saksamaad ja tema küsimust käsitleti Potsdami konverentsil - jagati okupatsioonitsoonideks. Okupatsiooni lõpetas Austria riigileping 1955.a.
2.2.2. Saksamaa saatus peale sõda
Saksamaaga Pariisi konverentsil rahu ei sõlmitud.

• Saksamaa reparatsioonide suuruseks määrati Jaltas 20 mlrd $. USA, I ja Pr. tühistasid selle nõude oma okupatsioonitsoonis 1947, NSVL SDV-s 1954. (1954 saavutasid USA, GB, NSVL ja Pr kokkuleppe okupatsiooni lõpetamiseks Saksamaal. Saksamaa ja Itaalia said loa ühineda Brüsseli lepinguga. 9. kl. õpik väidab, et okupatsioon lõpetati 1994)
  
• Saksamaa jagati neljaks tsooniks (Potsdami konverentsi otsus) - vt. kaart Adamson, lk.110, Fjodorov, lk.38. See pidi olema ajutine. Kõrgem võim tsoonis kuulus vastava liitlasriigi ülemkomissarile, kuid Saksamaa ühtsuse pidi tagama ülemkomissaridest koosnev Liitlaste Kontrollnõukogu, mis pidi tegutsema konsensuse alusel, asukohaga Berliinis.
  
• Berliin jagati neljaks sektoriks (asus NSVL tsoonis) - vt. kaart lk.48.
  
• Saksamaa territoriaalne vähendamine (Potsdami konverentsi otsuste põhjal):
  

• Ida- Preisimaa jagati pooleks, osa sai NSVL (Kaliningradi oblast ), osa Poola
  
• Poola läänepiiriks Oder- Neisse jõgi koos sellest idasse jäävate aladega. Sealsed sakslased, ka Tšehhoslovakkias elavad sudeedisakslased asustati Saksamaale ümber. Kokku tuli Saksamaale Ida-Euroopast 14,3 milj inimest.
  

• Saksamaa suhtes rakendatav poliitika - neli de-d
  

• demonteerimine (reparatsioonideks veeti ära Saksa tööstuse sisseseade)
  
• demilitariseerimine - eeskätt veeti ära strateegiliselt tähtsate ettevõtete sisseseade, ka jagati võitjate vahel Saksamaa sõja- ja kaubalaevastik
  
• denatsifitseerimine - moodustati Rahvusvaheline Sõjatribunal (USA,GBr,P,NSVL). 20.november 1945 kuni 1.oktoober 1946 toimus Nürnbergi protsess (kuna just seal oli NSDAP korraldanud oma kongresse). Võeti vastutusele 24 isikut, keda süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes, 12 neist mõisteti surma. Kuritegelikuks tunnistati NSDAP-i juhtkond , SS, SD ja Gestapo. (vt. Fj. lk.45). Relva SS ei kuulutatud kuritegelikuks (Eesti Leegion jt. välismaised üksused)
  
• demokratiseerimine - siin valdkonnas liitlaste vahel vastuolud, kuidas keegi mõistab demokraatiat:
  

Lääneriikide tsoonides alustasid 1945.a. tegevust parteid kommunistid, sotsiaal- demokraadid (SDP), kristlikud demokraadid (CDU)/ Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU), liberaaldemokraadid (FDP). Asuti ette valmistama valimisi kohalikesse omavalitsustesse.
NSVL tsoonis - võim kommunistide kätte kelle eesotsas Moskvast pagulusest tulnud isikud. 1946.a. liideti kompartei sotsdemokraatidega ja moodustati Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED), mis sisult kompartei. Need sotsid, kes ei tahtnud ühineda, vangistati. Kodanlikud parteid liideti Antifašistlikuks blokiks, mis valimistel pidi esinema SSÜP kandidaatidega ühises nimekirjas. Rohkem nimekirju polnud. Samuti alustati idatsoonis juba 1945.a. natsionaliseerimisega.
2.2. Marshalli plaan ja selle mõju (Laar lk.9, Fjodorov lk.63)
Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program ) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid 17 Euroopa riiki : Austria,Belgia, Holland ,
Iirimaa,  Island , Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, 
Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka
Tšehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon  ( OEEC ).
Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru.
Mõju:

• kasvas osalevate riikide rahvuslik koguprodukt
  
• aitas kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema liitumisele
  
• inspireeris Euroopa riike hiljem arenguriikidele ise abi andma
  
• USA kindlustas oma toodetele laialdase ekspordituru
  

2.3. Sotsialismileeri kujunemine Ida-Euroopas. (Laar lk.19 jj., Fjodorov lk.52-54)
1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia , Albaania , Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus ( piiratult )
Võimu ülevõtmise mehhanism – vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud

• jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht , julgeolekuorganid) – poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma
  
• kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised
  
• valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fašismimeelseteks
  
• sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks
  

1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL surve Ida-Euroopa riikidele tugevnema - alates Ždanovi kõnest komparteide Varssavi nõupidamisel 1947.a. Samal nõupidamisel loodi ka sõja ajal (1943) laialisaadetud Kominterni asemele Kominform (1947-1956), mis pidi hoolitsema sotsialismileeri ühtsuse eest ja nõuti NSVL sotsialismi mudeli järgimist.
2. sotsialismimaad - 50. aastatel levis nimetus sotsialismimaad või sotsialismileer, mis maksimaalselt (1975.a. seisuga) hõlmas 15 riiki.

• Euroopast kuulusid sotsleeri suuruse järjekorras NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania.
  
• Aasiast Hiina (1949), Põhja- Vietnam (jagati 1954.a. Põhja- ja Lõuna-V., kuid sõda peetud juba 1941.aastast peale kommunistide juhitud vastupanuliikumine , mis baseerus Hiinas, võitles nii prantslaste kui jaapanlaste vastu), Põhja-Korea(1948) ja Mongoolia (1924), 1975.a. peale Vietnami sõja lõppu tunnistati sotsialistlikuks ka Laos.
  
• Ameerika ainus sotsialistlik riik kuulutati välja 1959 Kuubal, peale Castro revolutsiooni.
  

3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus
- Esimene konflikt leidis aset 1948.a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja Jugoslaavia lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund.
4. sotsialismileeri blokid

• VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) - 1949 - kuulusid Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja alates 1968 Albaania) ning Mongoolia, Kuuba, Vietnam.
  
• VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - 1955 - Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja Albaanias alates 1965)
  

5. Sotsialistlikule süsteemile iseloomulikud jooned

• Ühepartei- või riigiparteisüsteem (üks domineeriv partei)
  
• Üksikisiku huvid allutatud üldistele
  
• Ideoloogiline kontroll, tsensuur
  
• Repressioonid
  
• juurutati nõukogulik majandussüsteem, mis seisnes tööstuse riigistamises ja plaanimajanduses; Majanduse militariseerimine ja rasketööstuse eelisarendamine
  

II Demokraatlik maailm (USA ja Suurbritannia) – Laar, lk.14
1. USA
President Harry Truman 1945- (1948 valiti) – 1952 (demokraat)
Majandus: - 1946.a. ületas eksport kolmekordselt 1939.a. taseme (Inglismaale, Prantsusmaale ja teistesse sõjas kannatanud riikidesse). Kuni 1946 saabus abi ÜRO kaudu ja seda said ka NSVL mõjualused riigid. Peaülesanne viia läbi rekonversioon ja demobiliseerida armee . Jätkas FDR suunda - 1948.a. valimisprogramm Fair Deal.
Välispoliitika : - pidurdamisdoktriin, oluline pööre loobumine traditsioonilisest isolatsionismist, alustati sekkumist maailmapoliitikasse Trumani doktriiniga 1947 (1948 Marshalli plaan). Selleks loodi 1949.a. NATO .
Sisepoliitika : makartism 1949-1954 – senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaaži ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi).
2. Suurbritannia
Konstitutsiooniline monarhia : 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II.
Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised. Pärast II maailmasõda olid võimul leiboristid ja lõid tervisekindlustussüsteemi, riigistasid palju tööstusettevõtteid, finantseerisid odavate elamute ja korterite ehitamist vaestele – heaoluriigi kujunemine.
Koloniaalimpeeriumist loobumine: 1947.a. iseseisvusid India ja Pakistan , järgnesid Birma ja Tseilon. Koostöö jätkus Briti Rahvaste Ühenduse raames, mis alates 1953.a. kannab nimetust Rahvaste Ühendus.
Keeruliseks sisepoliitiliseks küsimuseks sai Põhja-Iirimaa küsimus.
1949.a. liitus Marshalli plaaniga ja oli üks NATO asutaja .