Demokraatia plussid ja miinused Elades riigis, kus valitsemisvormiks on demokraatia, on hea võrrelda enda kodumaad ajaloost ja tänapäevast pärit nii demokraatlike kui ka näiteks diktaatorlike olukordadega. Mõeldes sellele, kas Eesti Vabariigis võiks valitseda rahva võim või ainuvõim, siis peaks olema vastus üsnagi selge? Abraham Lincoln on õelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Hääle-, sõna- ja mõttevabadus on suureks eeliseks sellele, kui laseksime endale ajupesu teha ja peaksime kuulama ning järgima üht ja ainust diktaatorit. Rahval on õigus sellele, et tema
Riik peab majandusse sekkuma eesmärgil TURGUTADA TARBIMIST, et nii suurendada NÕUDLUST Keinsiaanluse olemuseks seisukoht, et kontrollitava inflatsiooni abil riigil võimalik majanduskriis ületada Miks oli suhtumine Roosevelti väga vastuoluline? Paljud inimesed arvasid, et kui Roosvelt on rikas, siis ta toetab ka neid. Ärimehed ei sallinud, et Roosvelti ajal Valge maja üha rohkem sekkus majandusse ja püüdis seda reguleerida. Ärimehed süüdistasid presidenti diktaatorlike meetodite Leidus ka neid, kes pidasid Roosevelt kommunistiks Kuidas mõjutas majanduskriis Saksamaad? 1930. aastal levis Ameerika majanduskriis Euroopasse Kõige raskemal kujul tabas kriis Saksamaad Põhjus: Saksamaa majandus oli Dawesi Plaani alusel tihedalt seotud Ameerika Ühendriikide rahandusega. Charles Dawes Saksamaa ja Adolf Hitler 1930. aastal levis Ameerikas alanud majanduskriis Euroopasse Saksamaa majandus 1932. aasta lõpuks oli riigis juba
Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei osanud tahta paremat ka peale oktoobrirevolutsiooni ning kujunes välja totalitaarne sotsialistlik diktatuur, kus riigijuhil
Arutlus ,,Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja" Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toi...
Aastatel on Eesti suurimad ohuallikad Nõukogude Liit ja Saksamaa MIKS? Saksamaa soovib Versailles` rahulepingut tühistada. Hitleri ideeks Suur-Saksamaa ja sakslastele eluruumi hankimine. Saksamaa näitab, et pole huvitatud rahust. Saksamaa sammud Teise maailmasõja poole Adolf Hitler võimule-algab Versailles` süsteemi lammutamine 1933- Saksamaa lahkub Rahvasteliidust. 1935- üldine sõjaväekohustus, käivitatakse relvastusprogramm 1936-liidulepingud diktaatorlike Itaalia ja Jaapaniga. Adolf Hitler 14. märts 1938- Saksamaa okupeerib Austria (Anšluss) 29. september 1938 Müncheni leping. Saksamaa likvideerib Sudeedimaa, seejärel kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekku! Soovib endale ka Poolat, kuid sellega lääneriigid ei nõustu. Nõukogude Liit Võimul Jossif Stalin Eesmärk: Viia läbi kommunistlik maailmarevolutsioon ja laiendada oma territooriumi. 1930. aastate lõpuks tugev Punaarmee ja võimas sõjatehnika.
aastal, mille kohaselt pidi Prantsusmaa jääma ühtseks riigiks, kuid uus põhiseadus jäi esialgu ellu rakendamata, kuna oli vaja revolutsioon päästa. Revolutsiooni päästmise vahendina kasutasi jakobiinid vägivallavõimu, taheti kehtestada diktatuuri. Nende diktatuuri ajal hukati üle 50 000 inimese, kes enamasti olid pärit lihtrahva hulgas. Jakobiinide diktatuur oli eeskujuks mitmetele 20. sajandi diktatuuride, eelkõige bolsevikele Venemaal. Agressiivsete diktaatorlike reziimide tõttu on puhkenud II maailmasõda, mis maailma ajaloos suurim. See oli üks halvim mõju Euroopa arengule. Pärast Napoleon' i sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõtta vajasid ka riikide vahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septemberis tuli kokku Viini kongress, kus suuremat rolli mängisid võtjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal
Vaatamata raskustele jäi ta 1930-ndatel demokraatlikuks. Majanduskriis puudutas vähe, sest tal oli palju kolooniaid. Hakati mõtlma kolooniate vabaksandmisele. Prantsusmaal (mitmeparteisüsteem, kirev poliitmaastik 1930- ndatel) oli koalitsioonivalitsuste eluiga lühike. Majanduskriisi ajal hakati nõudma karmi juhti. Moodustati Rahvarinne. Selle tulemusena olukord stabiliseerus. Võib öelda, et demokraatia õigustas end, sest näiteks käsitletud diktaatorlike riikide hulgast viis mittedemokraatlik valitsemine Saks-l ja It-s hävinguni, samas, kui demokraatia säilis nii Suurbritannias, Pr-l ja USA-s.
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia va...
leibkond majapidamisüksus, mille võivad moodustada nii ühe perekonna liikmed kui ka suguluses mitte olevad, kuid ühist majapidamist omavad inimesed. Leibkonda kasutatakse arvestusühikuna sotsioloogias, statistikas, demograafias ja sotsiaalpoliitikas. modernisatsioon pikaajaline ning kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille sisuks on traditsiooniliste või diktaatorlike (moderniseerumine) ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks modernism vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jossif Stalin Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Jossif Stalin........................................................................................................ 1 2 Sissejuhatus Olles mitmed aastad ajalugu õppinud ja paljudest mineviku sündmustest ülevaate saanud, pean tõdema, et nii minevikus kui ka tänapäeval jääb palju silma-kõrva meie suur ja võimas idanaaber Venemaa. See suurriik on Eestit kaua ja suurelt mõjutanud läbi oma enamjaolt diktaatorlike riigijuhtide. On siiani mõistmatu, miks Venemaal endiselt puudub demokraatia, nii nagu enamjaolt mujal maailmas. On väljakutse uurida üht neist mõjuvõimsatest juhtidest lähemalt - käesolev referaat keskendub kurikuulsale NSV Liidu riigijuhile Jossif Sta...
mittetulundussektor e. kolmas sektor (2) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. (Vt. Ka kodanikuühiskond) modernisatsioon (moderniseerumine) (1) - pikaajaline ning kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille sisuks on traditsiooniliste või diktaatorlike ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks modernism (1) - vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel monetarism (2) - liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk.
aasta detsembris andis ka Pätsile selge võimaluse see liikumine likvideerida. Opositsiooni väljendas veel nelja endise riigivanema Jaan Teemanti, Jaan Tõnissoni, Juhan Kuke ja Ants Piibu protestikiri oktoobris 1936. Aastatel 1939-1940 oli riigihoidja Päts sunnitud naasma parlamentarismi juurde uue põhiseadusega, mis küll sisuliselt kehtestas Eestis üheparteisüsteemi. 1938. aasta 24. aprillil valiti Päts presidendiks. Vaikiv ajastu viis paratamatult hääletu alistumiseni. Kuigi diktaatorlike volitustega, valitses Päts siiski suhteliselt pehme käega, ka vapsid ja enamlased lasti 1938. aasta kevadel vanglaist välja. Nagu märgib Eesti Kroonika 1939. aastal, tööpuudust sel ajal praktiliselt ei olnud. Aga stabiilsus varjas sõnavabaduse puudumist. Ka 1940. aastal ei julgenud ajakirjandus rääkida tegelikust olukorrast, võimud üritasid olla võimalikult vait, et okupatsioonivõime rahustada, aga järgnevalt
Jätkus teaduse võidukäik, küberneetika, strukturaalne antropoloogia, uusvasakpoolsed mõtlejad. Popkunst, satelliitside, spordi areng; nn uus laine. Ei leidnud, mis otseselt need vastuolud olid. 2. Milline tollane teadussaavutus on teie arvates muutnud inimeste elu kõige enam? Põhjenda. Küberneetika, sest see tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Arvutite areng. Satelliitside -> televisiooni laienemine -> spordi areng . Lk 80 4.Vasakpoolsete diktaatorlike reziimide ühised jooned. Diktaatorid üritasid luua ,,uut inimest", kelle mõttelaad ja käitumine vastaks sotsialismi normidele ja ideaalidele. Kui parempoolsed diktatuurid üritasid luua uut rassi, siis vasakäärmuslased inimese uut sotsiaalset mõtlemist, uut ühiskonna korraldust. Et rahvaste eripära ja kultuur ei jääks sellele eesmärgile jalgu, otsustati inimesed paisata ühte suurde salatikaussi, et erinevate etniliste tasutadega inimesed sulaksid ühte massi. 5
Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi - 1) Lääneriigid, eesotsas USA-ga võitlesid selle eest, et peatada kommunismi levik Euroopas. Samas aga ei soovitud NSV-Liiduga sõjalist konflikti ja neile tehti suuri järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO. Hiljem loodi veel tihedamad majanduslikud ning poliitilise koostöö sidemed mille tulemusel tekkis Euroopa Söe- ja Teraseühendus mis on praegu se EL-i eelkäia. 4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV...
NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa. 4. Oskab analüüsida Teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi Põhjused: 1)Ideoloogilised põhjused- Aarja rassi valitsemise saavutamine maailmas; Maailmarevolutsiooni idee 2)Majanduslikud põhjused- Massiline relvastuse tootmine ja eelisarendamine 3)Ühiskondlikud põhjused- Kehtestati diktaatorlike seadusi, väites, et peagi maailmarevolutsioon- igavesti ei saa selleks valmistuda 4)Isikute roll- Inimeste mõjutamine säravate, tugevate ning tahtejõuliste juhtfiguuride abiga (PR trikid) Tagajärjed: Põhjustas seninägemata purustusi ning kaotusi. Hukkus ligi 60 mln inimest, varasemates sõdades olid enamik hukkunuid sõdurid, nüüd kasvas järsult tsiviilohvrite arv (metsik-jõhker sõjapidamine, vägivallapoliitika, holokaust, genotsiid)
valitsusjuhiks ja 1840. aasta juulis kuulutas Brasiilia parlament, et Pedro II saavutas võimu. Pedro II tõestas end kui üks võimekamaid oma aja monarhe. Tema valitsusajal, mis kestis peaaegu pool sajandit, tõusid majandus ja populatsioon enneolematutesse kõrgustesse. Rahvuslik tööstus arenes rohkem kui 900 protsendi võrra. Ehitati raudteevõrgustik. Välissuhete valdkonna tõttu oli valitsus väga vastutulelik naaberriikide diktaatorlike juhtide vastu. See toetas edukat revolutsioonilist sõda Argentiina diktaatori Juan Manuel de Rosase vastu, kes valitses 1851-1852 ja lõi liidu Argentiina ja Uruguay vahel ja võitles võidukas sõjas Paraguay vastu 1865. aastast 1870. aastani. Põhiline Brasiilia riigisisene poliitiline probleem valitseja võimuga seisnes orjapidamise keelustamises. Orjade sissevedu Aafrikast keelustati 1853. aastal. Organiseeritud orjadevabastamise kampaania vabastas juba mõne aasta pärast kaks
mõtlematute tegudega. Tegelikult võib kogu filmi võtta hälbekäitumise musternäidisena, kuna seal on tegu palgamõrvaritega, seesugune töö ei ole üldse seaduslik, sest nende ülesandeks on võtta kelletki tellimuse tõttu elu. Kuigi filmis üritatakse jätta muljet, et nad on siiski head, kes peamiselt võitlevad terroristidega, on kellegi tapmine siiski ühiskonnas halvakspandav. Ka selle rühma hetke vastane, üks diktaatorlike omadustega kindral ning tema koostöö partner kasutavad vahendeid, mis pole kaugeltki normaalsed. Kindral on võtnud saare elanikelt vabaduse ning nad peavad hirmus elama. Neid võidaks väga vabalt piinata ja hukata, mis paljude jaoks on kujutlematu, et seesugune omavoli tohib toimuda. Selle kindrali ameerika partner, kes kindralile maksab tegeleb mingi narkootilise aine kasvatamisega, lisaks kasutab ta selleks sunniviisilist tööjõudu, ühes episoodis ta laseb
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis p...
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
Nagu juba selgitatud, oli üheks põhjuseks kindlasti see, et mõlemat kategooriat on selgel kujul vaja loogilise mõtlemise tarvis. Teine põhjus oli antropoloogiline. Kurjuse avaldumine inimeste keskel on niivõrd jõuline ja võigas, et seda on raske vaadelda, kui lihtsalt privatio`d, vaid Kuri paistab vägagi sihipärase, õela ning seega substantsiaalse jõuna. ,,Neid asju, mis on juhtunud ja ikka veel juhtuvad diktaatorlike riikide kontsentratsioonilaagreis, saab vaevalt nimetada ,,täiuslikkuse juhuslikuks puudujäägiks." See kõlaks kui mõnitamine." (JUNG 1979:53) Inimhinges on asju, mis teatud vaatepunktilt lähtudes on äärmiselt kurjad, see tähendab: ohtlikud. Seda eriti nende jaoks, kes taolistele tegudele juhtuvad ette jääma. ,,On mõttetu neid kurje asju eirata, kuivõrd see loob petliku turvatunde. Inimloomus on võimeline piiramata kurjuseks ning kurjad teod on sama tõelised kui head. Seda kogu
lausa hukatuslikud. Ka tänapäeval töötab demokraatiale vastu masside kehv haridustase, äärmuslik natsionalism, religioosne fanatism jms. Valitseb illusioon, et demokraatia jaluleseadmiseks piisab vabade valimiste korraldamisest. Mida võitja võimuga teeb, on vähem tähtis. Ühelt poolt on diktatuurid lämmatanud demokraatlikke liikumisi, kuid paraku saab ka demokraatiavastaseid rahvaliikumisi ja nende võitu valimistel peatada ainult diktaatorlike võtetega (Islami Vennaskond Egiptuses jne). Demokraatia ei meeldi kaugeltki mitte kõigile. Kõigest kolmandik maailma riikidest on valinud demokraatliku valitsemiskorra koos kõikide vajalike koostisosadega – vaba turumajandus, vaba ajakirjandus jne. Mitmel pool võidavad rahva (valijate) poolehoiu hoopis autoritaarsed valitsused, kes loobuvad demokraatlikest valitsemismeetoditest. Mitmetel valimistel paljudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
